HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-46424 Otsuse kuupäev 04.veebruar 2011.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi AL(isikukood XXX) hagi ÜL(isikukood XXX) vastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev 31.01.2011.a Istungile ilmunud menetlusosalised Hageja AL Hageja lepinguline esindaja Ants K Kostja lepinguline esindaja advokaat Ahti K Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada ALja ÜLabielu, mis on sõlmitud XXX.a ning mille kohta on tehtud kanne nr XXX abieluaktide registreerimise raamatusse. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord kanda, kostja Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Hageja palub lahutada poolte abielu kuna poolte abielulised suhted on lõppenud. Poolte lahuselu on kestnud juba üle kahe aasta ning ei ole mingit alust arvata, et kostja ja hageja abieluline kooselu võiks taastuda. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt ei soovi kostja abielu lahutada varasuhteid puudutavate erimeelsuste lahendamiseta, kuna abielu kui õigussuhe, on muuhulgas olulises osas abikaasade vahelisi varalisi õigusi ja kohustusi reguleeriv. Seetõttu soovib kostja selguse ning kindlustunde huvides lahendada abielu lahutamise küsimuse koos kõigi varaliste suhetega, mida pooltevaheline abielu endast kätkeb. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg-st 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kuna kohtumenetluses on hageja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning seega on esitatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet, leiab kohus, et abielulahuse nõude suhtes võib teha osaotsuse. Ühisvara jagamise nõude osas jätkab kohus menetlust. Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle kostja vastu hageja väidetele, et poolte abielusuhted on lõppenud. Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd hageja on väljendanud kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevas asjas on hageja palunud menetluskulud jätta kostja kanda, kostja on sellele taotlusele vastu vaielnud. Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest nähtuvalt (tlk 11-18) tegi hageja kostjale ettepaneku lahutada abielu kohtuväliselt, kuid kostjast tulenevatest asjaoludest see ei õnnestunud. Ka kohtumenetluses väljendas kostja seisukohta, et abielu lahutamist soovib ta ainult koos ühisvara jagamisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et abielu lahutuse nõude menetlemise kohtus põhjustas kostja, mistõttu tuleb hageja abielulahutuse nõude lahendamise menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.