RS) § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Alates 01.07.2002.a kehtiva võlaõigusseaduse § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et kuna üürilepingu puhul on tegemist kestvuslepinguga, siis tuleb
RS § 12 lg 1 alusel kohaldada
§-i 271, mille kohaselt on üür tasu asja kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hagejaga, et üüri sisse kuulub ka tasu haldus- ja hooldusteenuse eest. Hageja leiab, et üüri tõstmine on tühine.
lg 2 sätestab, et eluruumi üürileandja peab teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selget märkida üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; mis ajast üür suureneb; üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; üüri tõstmise vaidlustamise kord. Kohus on seisukohal, et 27.05.2010.a üüri tõstmise teates on
Märgitud on nii üüri tõstmise ulatus kui ka üüri uus suurus (mõlemad 25 kr/m2), üüri suurenemise aeg (01.07.2010), üüri tõstmise põhjendus (soov viia üüri suurus vastavusse turuhinnaga ja soov remontida elamut) ning üüri tõstmise vaidlustamise kord. Hageja on leidnud, et üüri tõstmise teatega pannakse üürnikule uusi kõrvalkulusid hooldus- ja halduskulude näol. Kohus sellega ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et ka enne üüri tõstmist esitatud arvetel on eraldi välja toodud hooldus- halduskulud. Vaidlus puudub, et kõrvalkulude eest, sealhulgas hooldus- ja halduskulude eest on enne üüri tõstmist ka tasutud. Sellest järeldub, et hooldus- ja halduskulud ei ole uued kõrvakulud. Samuti tõendab see, et poolte vahel on kokkulepe kõrvakulude eest tasumiseks. Ülaltoodule tuginedes on kohtu hinnangul põhjendamatu hageja seisukoht, et üüri tõstmine on tühine. Lisaks on hageja seisukohal, et üüri suurust on tõstetud ülemääraselt.
lg 1 sätestab, et eluruumi üür on ülemääraselt suur, kui eluruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu, välja arvatud juhul, kui tegemist on luksuskorteri- või majaga.
lg 2 kohaselt ei ole üüri suurus ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist. Vastavalt
lg 3 ei ole üüri tõstmine ülemäärane, kui üüri suuruse tõstmine põhineb eluruumile tehtavate kulutuste ja üürileandja kohustuste suurenemisel või kui üüri tõstmine on vajalik mõistlike parenduste ja muudatuste tegemiseks, muu hulgas kui üüritava ruumi või hoone osa seisundit parandatakse selliselt, et ruum või hoone vastaks seisundile, millele selline ruum või hoone osa tavaliselt vastab. 3 Kostja on esitanud OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo 03.05.2010.a arvamuse, mille kohaselt on soovituslik üürihind 25 kr/m2. Hageja on väitnud, et turuhinna määramisel ei ole arvestatud elamu halba seisukorda. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud fotod, millest nähtuvalt vajavad nii elamu kui ka korter tõepoolest remonti. Samas ei nõustu kohus seisukohaga, et kinnisvarabüroo arvamuses ei ole elamu seisukorda arvestatud. Arvamuses on märgitud, et elamu seisukorra parandamiseks ei ole suuremaid remonttöid teostatud ning, et perspektiivis on remonttööde tegemine vajalik. Samuti ei ole hageja omapoolselt esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaksid OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo arvamuse ümber. Mõned viited korterite üürikuulutustele ei lükka ümber OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo arvamust, kus on põhjalikult analüüsitud turuolukorda ning põhjendatud, kuidas on konkreetne üüri suurus saadud. Seega ei ole üüri suurus
lg 2 alusel ülemäärane, kuna puudub alus arvata, et üüri suurus oleks turuhinnast kõrgem. Samuti ei ole üüri tõstmine ülemäärane
lg 3 alusel, kuna üüri tõstmine on vajalik elamule mõistlike parenduste tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja mõlemad nõuded jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.