ja 97 p 1, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud
§-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb alates 01.07.2010.a. elatis alaealistele lastele mõista välja alaealiste laste kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, kuid keda esindab kohtus TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-85-10). Kuna hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole kostja täitnud oma laste ülalpidamiskohustust, on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid osaliselt. Kostja vastuväide, et kostjal ei ole olnud võimlik majandusliku olukorra tõttu lastele elatist tasuda, ei vabasta kostjat seadusest tulenevast laste ülalpidamiskohustusest. Küll aga tuleb arvestada elatise väljamõistmisel kohustatud isiku varalist seisundit. Kostja on esitanud kohtule tõendina kostjale kuuluva äriühingu OÜ A pankrotimääruse ja võlausaldajate nõuete nimekiri (tlk 64-68). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on lisaks A H sündinud tütardele veel tütar T N, sünd. XXX.a. (tõendab sünnitunnistus t/l 63), kes elatise väljamõistmisel hagejate kasuks ei või jääda vähem kindlustatuks. Arvestatud kõike eeltoodut ning ka asjaolu, et kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta on oma laste ülalpidamiskohustust täitnud alates 07.10.2009.a., kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele ka tagasiulatuvalt, kuid kuni 30.06.2010.a. kuulub elatis väljamõistmisele A H kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks ja sealt edasi A N ja H N kasuks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3 Tulenevalt asjaolust, et elatise hagi esitamine kohtusse on riigilõivu vaba, kuid, et kõigil menetlusosalistel on lepingulised esindajad ja kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 1251,09 eurot. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.