) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt
§-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kuupalga alammääraks 278,02 eurot. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 139,01 eurot. Seadusandja on eeldanud, et niisuguses suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste rahuldamiseks ning et lapsest lahus elav vanem on suuteline seda ka maksma. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ainsatki mõjuvat põhjust, mis võimaldaks elatist välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Seega arvestades lapse vajadusi ja kostja varalist seisu, leiab kohus, et on põhjendatud mõista välja elatis hagis nõutud suuruses ehk miinimumsummas.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 13.01.2011.a toimunud kohtuistungil palus hageja elatis välja mõista alates 13.10.2009.a. Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta on maksnud elatisraha sularahas. Kostja ei ole kohtule esitanud ühetegi tõendit selle kohta, et ta täidaks lapse ülalpidamiskohustust. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 13.10.2009.a. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.