3-11-892/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-892 Määruse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi OÜ Ärma Talu JL kaebus Keskkonnainspektsiooni kontrollakti nr 10007-29-KKI peale Asja läbivaatamise kuupäev 24.05.2011 kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tagastada OÜ Ärma Talu JL kaebus haldusasjas nr 311-892 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel;
3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale;
4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kaebaja seisukohad
6. septembril
7. a ning
8. septembril
9. a teostasid Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo inspektorid Jane Uibopuu ning Naima Täär kohapealset kontrolli Osaühingus Ärma Talu JL. Kohapealse kontrolli tulemusena vormistati kontrollakt nr 10007-29-KKI, millega akti kohasel tuvastati mitmed nõuetele mittevastavused, sh vasikate lõas pidamise ning sõnnikuhoidlatele ja sõnnikuaunastamisele kehtestatud nõuete rikkumine.
10. OÜ Ärma Talu JL esitas kontrollakti nr 10007-29-KKI kehtetuks tunnistamiseks Keskkonnainspektsioonile vaide, mis 08.03.
11. a vaideotsusega jäeti tähtaja möödumise tõttu rahuldamata.
12. OÜ Ärma Talu JL esitas 07.04.
13. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Keskkonnainspektsiooni kontrollakt nr 10007-29-KKI või alternatiivselt tuvastada Keskkonnainspektsiooni kontrollakti nr 10007-29-KKI õigusvastasus. Kaebaja arvates tuleb vaidlustatud kontrollakti käsitleda haldusaktina (tuvastav haldusakt ning eelhaldusakt HMS § 52 lg 2 tähenduses). Kaebaja märgib, et antud juhul ei oma õiguslikku tähendust, kas kontrollaktis sisaldub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) siduv ettekirjutus kaebaja suhtes toetuste vähendamiseks. Oluline on see, et kontrollaktiga tegi keskkonnainspektsioon PRIA jaoks õiguslikult siduvalt kindlaks asjaolud, mis mõjutavad kaebajale makstavate toetuste suurust. Kaebajale teadaolevalt neid asjaolusid PRIA iseseisvalt täiendavalt ei kontrolli ning kindlaks ei tee. Kaebaja poolt kohtule 03.05.
14. a saadetud kaebuse täiendusest nähtub, et PRIA peadirektori poolt on välja antud käskkirjad, millega kaebajale makstavaid põllumajandustoetusi vähendati. Kaebaja arvates tuleb Keskkonnainspektsiooni kontrollakti nr 10007-29-KKI käsitleda eelhaldusaktina PRIA käskkirjade suhtes, millega vähendati kaebajale makstavat põllumajandustoetust ning võimaldada nimetatud kontrollakt iseseisvalt halduskohtus vaidlustada. Kohtu seisukoht
15. Käesoleval juhul on vaidlustatud kontrollaktist nähtuvalt Keskkonnainspektsiooni poolt teostatud nõuetele vastavuse kontroll kohustuslike majandamisnõuete osas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 25 kohaselt kontrollivad nõuetele vastavust PRIA ning oma pädevuse piires teostab kontrolli ka Keskkonnainspektsioon. Nõuetele vastavuse rikkumise korral otsustab toetuste vähendamise ELÜPS §-st 26 tulenevalt PRIA, kes otsuse tegemisel arvestab küll ka sama seaduse §-s 25 nimetatud asutuste või teiste kontrolliasutuste poolt kontrollide käigus saadud teavet, ent rikkumise tõsiduse, ulatuse ning püsivuse hindamine on siiski PRIA pädevuses. Kohus on seisukohal, et sellest tulenevalt ei saa Keskkonnainspektsiooni kontrollakti käsitleda eelhaldusaktina, kuna sellega ei ole siduvalt tuvastatud PRIA poolt antava lõpliku haldusakti eelduste olemasolu ega määratud kindlaks selle lõpliku haldusakti sisu. Haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Kohus on seisukohal, et Keskkonnainspektsiooni kontrollakti nr 10007-29-KKI näol on tegemist põllumajandustoetuse määramise menetluses tehtava menetlustoiminguga. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus aga reeglina võimalik (Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-18-02, p 5). Erandlikult on kas otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel või protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3910, p 21 koos viidatud lahenditega). Seega on Riigikohus välja toonud teatud kriteeriumid, millal saab õigusvastast menetlustoimingut enne lõpliku haldusakti andmist vaidlustada: 1) õigusvastane menetlustoiming rikub isiku õigusi menetluse lõpptulemusest ehk lõplikust haldusaktist (käesoleval juhul PRIA käskkirjast kaebajale makstava toetuse vähendamise kohta) sõltumatult; 2) õigusvastane menetlustoiming tingib vältimatult lõpliku haldusakti õiguspärasuse kontrolli tagantjärele võimatuks. 2 Kohus on seisukohal, et Keskkonnainspektsiooni kontrollakt ei riku kaebaja õigusi sõltumatult menetluse lõpptulemusest. PRIA poolt toetuse vähendamise kohta tehtud käskkirja õiguspärasuse kontrollimisel on halduskohtul õigus kontrollida ka käskkirja andmisele eelnenud menetluse nõuetekohasust. Kui ilmneb, et kaebaja õigusi on käskkirja andmisele eelnenud menetluses õigusvastaselt piiratud, siis on need puudused võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Seega ei ole PRIA käskkirjade õiguspärasuse kontroll Keskkonnainspektsiooni kontrollakti eelnevalt vaidlustamata võimatu. Kohus on seisukohal, et kohtusüsteemi efektiivsema toimimise tagamise eesmärgil ei ole vaidlusaluse menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine antud juhul sellest tulenevalt õigustatud. OÜ Ärma Talu JL saab oma õigusi kaitsta PRIA peadirektori käskkirjade vaidlustamisega. Menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks eraldi nõudena puudub kaebajal kohtu arvates ka põhjendatud huvi, kuna kaebuse ilmne eesmärk on PRIA vastavate käskkirjade tühistamise saavutamine. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Nimetatud sätte eesmärgiks on seaduse seletuskirjast tulenevalt eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused. Tulenevale eelnevast kohus tagastab OÜ Ärma Talu JL kaebuse haldusasjas nr 3-11-892 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
16. HKMS § 84 lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul puudub kohtul alus kaebuse esitajale riigilõivu tagastamiseks. Maare Aloe Kohtunik 3