KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2011.a. .a., Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-50371 Tsiviilasi KL avaldus PBP ainuhooldusõiguse määramiseks KLle ning PP ja PBP suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Menetlustoiming Lõpplahendi tegemine hagita perekonnasjas Menetlusosalised ja nende Avaldaja KL (ik XXX, elukoht XXX ) esindajad Avaldaja esindaja adv Urmas Arumäe (Advokaadibüroo Andresson Consultng Network, Lauteri 3, 10114 Tallinn) Puudutatud isik PP(ik XXX, elukoht XXXX) Puudutatud isik PBP(ik XXX, elukoht XXX) Alaealise esindaja adv Natalja Santaševa (AB Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn) Eestkoste asutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Punane 16, 13619 Tallinn) RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata KL avaldus tema ja PP ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PBP suhtes ning alaealise hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks KLle.
- Määrata kindlaks PP ja B P suhtlemise kord järgnevalt: - - kuni lapse 5-aastaseks saamiseni kohtuvad isa ja laps üle nädala nädalavahetuse päevadel, s.o. laupäeval ja pühapäeval kl 10.00-19.
- Esmaspäeval ja neljapäeval on isal õigus viia laps lasteaeda ja ta sealt koju tuua; alates lapse 5-aastaseks saamisest võivad isa ja laps veeta koos üle ühe nädala nädalavahetuse reedel kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 17.00-ni; paaritutel aastatel veedab laps jõulud (24.12.-26.12) koos emaga ja aastavahetuse (31.12.-01.01) koos, paaris aastatel vastupidi; - - - - - - lapse, PP ja PP vanemate sünnipäevadel on lapsel õigus kohtuda isaga vähemalt 4 tunniks; isa ja lapse kohtumine toimub väljaspool lapse ja tema ema elukohta. Isa võtab lapse tema elukohast ja toob sinna tagasi; PP saadab avaldajale hiljemalt eelmise nädala reedel kella 12.00-ks e-kirjaga lapsega kohtumise kinnituse ja kava järgmiseks nädalaks. Kui puudutatud isik mõjuva põhjuseta nimetatut avaldajale ei saada, on lapse emal õigus mitte lubada isa ja lapse kohtumist ja kavandada järgmine nädal vastavalt oma plaanidele; kui isa ja lapse kohtumine jääb ära mõjuval põhjusel, s.o. kas PBP haiguse või PP haiguse tõttu, on isal ja lapsel õigus kohtuda järgmisel või mõnel muul PP sobival nädalal. PPja/või tema vanematel on õigus pakkuda abi haige lapse hooldamisel; mõlemal vanemal on õigus külastada teise vanema juures viibivat haiget last iga päev kahe tunni ulatuses ajavahemikul kella 17.00 kuni 20.00; kui laps on isaga, otsustab PP milliseid tegevusi lapsega ette võtta, kuid tegevused ja kohad mida isa ja laps teevad või külastavad peavad olema lapsele eakohased ja lase vaimset ja füüsilist tervist säästvad; PP planeerib oma puhkuse arvestades PBP lasteaias/koolis õppetöös toimuvate vaheaegadega ja veedab aastas 3 nädalat oma puhkusest koos lapsega, kusjuures PP teatab KL iga aasta
- märtsiks millal ta soovib jooksval aastal koos lapsega puhata. Laps ööbib puhkuse ajal koos isaga alates lapse 5- aastaseks saamisest; lapse kasvades ja arenedes on tal õigus suhelda oma isaga iga päev telefoni vahendusel; lapse huvialaringidesse viimise ja sealt äratoomise lepivad vanemad kokku eraldi eposti vahendusel; PBP vanemad teavitavad teineteist kirjalikult oma elukoha muutumisest ja soovist reisida koos lapsega välisriiki. Eelseisvast reisist tuleb vanematel üksteisele ette teatada vähemalt 1 kuu; KL on kohustatud andma PP infot lapse tervise ja käekäigu kohta lapse isa palvel eposti vahendusel; PP ja KL ei tarbi lapse juuresolekul alkoholi või muid meelemürke ega suitseda lapse juuresolekul ja tema nähes; kui PP on lapsele järele tulles joobe või selle jääknähtude tunnuseid, võib KL keelduda last isale üle andmast. Menetluskulude jaotamine. Jätta KL menetluskulud tema enda kanda. Jätta PB Priigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Avalduse aluseks olevad asjaolud. 2
(7)- 12.10.2010.a. esitas KL Harju Maakohtuse avalduse milles ta palus määrata PBP ainuhooldusõigus temale ja määrata, et lapse elukohaks on lapse ema elukoht. 10.01.2011.a. kohtule esitatud avalduses täpsustab ja täiendab avaldaja oma nõuet ning palub lõpetada tema ja PP ühine hooldusõigus nende tütre PBP suhtes, määrata PBP ainuhooldusõigus KL ning määrata kindlaks PP ja PBP suhtlemise kord. Avaldaja leiab, et PP hooldusõiguse kuritarvitamine PBP suhtes, puudutatud isiku alkoholism ja vägivaldne käitumine avaldaja suhtes lapse juuresolekul, samuti tema suutmatus täita oma kohustusi, ohustab lapse vaimset ja hingelist heaolu. PP on kahel korral, s.o. 13.11.2009.a. ja 2010.a. septembris rünnanud KL , tekitanud talle füüsilist valu ja põhjustanud sellega lapsele šoki. Mõlema intsidendi osas alustati kriminaalmenetlus. Esimene neist lõppes lepitusmenetlusega ja teist kriminaalasja alles menetletakse. PP kohustati esimeses kriminaalasjas avaldaja ees vabandama, käituma viisakalt ning läbima 10 korda psühholoogilist nõustamist eesmärgiga parandada suhteid KL . Avaldaja väidetel ei ole PP talle pandud kohustusi täitnud. Psühholoogilist nõustamist läbi viinud psühholoog väitis, et puudutatud isik on tulenevalt temal esinevast alkoholismist labiilne ja võib seetõttu toime panna ettearvamatuid tegusid. Avaldaja leiab, et ka 07.12.2010.a. kohtus ärakuulamisel toimunud puudutatud isiku sorav valetamine on samuti oluline tegur mis seab ohtu lapse vaimse ja hingelise heaolu. Kõik eelpoolnimetatu on avaldaja seisukoha kohaselt aluseks PkS § 124 lg 3 ja 137 lg 1 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja PBP täieliku hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale.
- Tulenevalt asjaolust, et PP on kinni pidanud tema ja avaldaja kokkuleppest lapsega suhelda vaid osaliselt ning on suhelnud lapsega oma suva kohaselt, kusjuures ta on rikkunud kokkulepet mitte tarvitada alkoholi lapsega suhtlemise päeval või sellele eelneval päeval, leiab avaldaja, et PP ja PBP suhtlemine tuleb korraldada selliselt, et see toimuks kolmanda isiku juuresolekul nagu sätestab PkS § 143 lg
- Avaldaja leiab, et isa ja lapse suhtlemine peaks toimuma väljaspool avaldaja elukohta ja kolmandaks isikuks kelle juuresolekul isa ja lapse suhtlemine võiks toimuda võiksid olla PP vanemad, kusjuures oma vanematele teatab kokkulepitud suhtluskorrast PP ise. PP võtab lapse avaldaja elukohast ja toob ta sinna tagasi. PP teatab KL järgmise nädala lapsega suhtlemise kava hiljemalt reedeks kella 12-ks e-kirjaga. Kui PP eelpoolnimetatud viisil ja ajaks oma lapsega suhtlemise kava ei esita, on avaldajal õigus mitte lubada isa ja lapse kohtumist ning ta on vaba tegema omi plaane, mida puudutatud isik takistada ei tohi. Kui PP esinevad joobe või jääknähtude tunnused, võib KLaura keelduda puudutatud isikule last üle andmast. Kui avaldaja juuresolekul tekib situatsioon, et laps hakkab nutma ja igatseb oma ema, ei takista puudutatud isik avaldajat last lohutamast ja olukorda lahendamas. Kui laps on koos puudutatud isikuga, otsustab PP milliseid tegevusi lapsega ette võtta, kuid need tegevused ja kohad mida isa ja laps külastavad peavad olema eakohased ning lapse vaimset ja füüsilist tervist säästvad. Avaldaja taotleb määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord kõigepealt kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, edasi pärast lapse kolmeaastaseks saamist kuni seitsmeaastaseks saamiseni ning pärast seda kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3
(7)Puudutatud isiku PP seisukoht.
- PP ei nõustu PBP ühise hooldusõiguse lõpetamisega ja lapse täieliku hooldusõiguse üleandmisega KL . Puudutatud isik on seisukohal, et KL on ise korduvalt rikkunud tema ja lapse õigusi, kusjuures KL nõudmised, soovid ja käitumine on olnud ebastabiilsed ning lähtunud pigem tema isiklikust vimmast puudutatud isiku vastu, mitte soovist parandada lapse heaolu või isa ja lapse omavahelisi suhteid, mis vaatamata nimetatule on kuni käesoleva ajani head ja usalduslikud. Seega peaks lapse suhtes jääma kehtima vähemalt ühine hooldusõigus.
- PP ei ole nõus avaldaja seisukohaga nagu peaks ta saama suhelda oma lapsega üksnes kolmandate isikute juuresolekul, et kohtumine lapsega toimuks ainult igal teisel pühapäeval, senise laupäevase ja pühapäevase kohtumise asemel. Puudutatud isik ei pea põhjendatuks, et laps peaks ilmtingimata ööbima üksnes kodus ja koos oma emaga, sest ka kuni käesoleva ajani on laps ööbinud vahest isa või isapoolsete vanavanemate juures. PPpeab põhjendamatuks limiteerida isa ja lapse võimalust suhelda telefoni teel vastavalt soovile ja vajadusele, lapsega välismaale sõitmise luba peaks aga vanemad taotlema üksteiselt, mitte ainult puudutatud isik avaldajalt. PP taotleb lisada kohtumäärusesse omalt poolt punktid, et isa ja lapse suhtlemise juures ei viibiks KL sõbrad ja tuttavad ilma PP nõusolekuta, et KL ei halvustaks ega solvaks lapse juuresolekul PP või tema vanemaid ning, et KL on kohustatud andma infot lapse tervise ja käekäigu kohta lapse isale e-posti või telefoni teel kui puudutatud isik seda palub. Alaealise PBP esindaja seisukoht.
- Juhindudes TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatust määras kohus alaealisele PBP esindaja riigi kulul. Alaealist esindas käesolevas hagita perekonnaasjas advokaat Natalja Santaševa. Alaealise esindaja on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine alaealise PBP suhtes ja ainuhooldusõiguse määramine lapse emale ei ole põhjendatud, ka ei pea alaealise esindaja põhjendatuks määrata isa ja lapse suhtlemise korda ette pikkadeks aastateks, sest võimatu on ennustada millisteks lapse ja vanemate suhted tulevikus kujunevad. Eestkosteasutuse seisukoht.
- Eestkosteasutus ei toetanud avaldaja seisukohta määrata lapse ainuhooldusõigus lapse emale KL . Isa ja lapse suhtlemise korra osas pidas eeskosteasutus määrata see kindlaks järgmiselt: - isa ja lapse kohtumine toimub väljaspool lapse ja ema elukohta, kuid isa võtab lapse tema elukohast ja toob lapse tema koju tagasi; - PP saadab avaldajale nädala jooksul, kuid hiljemalt reedel kella 12-ks e-kirjaga lapsega kohtumise kinnituse ja kava järgmiseks nädalaks. Kui puudutatud isik nimetatut avaldajale ei saada on lapse emal õigus mitte lubada isa ja lapse kohtumist; - kui PP on joobe või jääknähtude tunnuseid võib KL keelduda last isale üle andmast; - kui laps on isaga, otsustab PP milliseid tegevusi lapsega ette võtta, kuid tegevused ja kohad mida isa ja laps teevad või külastavad peavad olema lapsele eakohased ja lase vaimset ja füüsilist tervist säästvad; - lapse vanemad ei tarbi lapse juuresolekul alkoholi või muid meelemürke ega suitseda lapse juuresolekul ja tema nähes; - kuni lapse 7-aastaseks saamiseni kohtuvad isa ja laps üle nädala nädalavahetuse päevadel, s.o. laupäeval ja pühapäeval kl 10.00-19.
- Esmaspäeval ja neljapäeval viib isa lapse 4
(7)- - lasteaeda ja toob koju; alates lapse 7-aastaseks saamisest võivad isa ja laps veeta koos üle ühe nädala nädalavahetuse reede kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 17.00-ni; paaritutel aastatel on laps koos emaga jõulude ajal ja koos isaga aastavahetusel, paaris aastatel vastupidi; lapse, puudutatud isiku ja puudutatud isiku vanemate sünnipäevadel on lapsel õigus kohtuda isaga vähemalt 4 tundi; PP planeerib oma puhkuse arvestades PBP lasteaias/koolis õppetöös toimuvate vaheaegadega ja veedab aastas 3 nädalat oma puhkusest koos lapsega, kusjuures PP teatab KL iga aasta
- märtsiks millal ta soovib jooksval aastal koos lapsega puhata. Laps ööbib puhkuse ajal koos isaga alates lapse kolmeaastaseks saamisest; lapse haiguse ajal jäävad varem kokku lepitud kohtumised ära. Puudutatud isikul ja/või tema vanematel on õigus pakkuda abi haige lapse hooldamisel; mõlemal vanemal on õigus külastada teise vanema juures viibivat haiget last kahe tunni ulatuses ajavahemikul kella 17.00 kuni 20.00; lapse kasvades ja arenedes on tal õigus suhelda oma isaga iga päev telefoni vahendusel; lapse huvialaringidesse viimise ja sealt äratoomise lepivad vanemad kokku eraldi e-posti vahendusel; PBP vanemad teavitavad teineteist kirjalikult oma elukoha muutumisest ja soovist reisida koos lapsega välisriiki. Kohtumääruse põhjendused.
- Kohus, kuulanud ära KL ja PP ütlused, samuti eestkosteasutuse esindaja ja alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse, uurinud menetlusosaliste poolt kohtule esitatud menetlusdokumente ja kohtu poolt kogutud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et KL avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tütre PBP suhtes ja lapse ainuhooldusõiguse andmiseks lapse emale, ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. PkS § 137 lg 1 sätestab küll võimaluse vanemate lahuselu korral või põhjusel, et vanemad ei soovi enam hooldusõigust lapse suhtes ühiselt teostada, õiguse taotleda lapse osalise või täieliku hooldusõiguse üleandmist ühele vanemale, kuid sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei rahuldata kui on alust eeldada, et see ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul elavad PBP vanemad küll lahus, kuid lapse isa soovib igati aktiivselt osaleda lapse elu puudutavate küsimuste otsustamisel, lapsega suhelda, temaga mitte sidet kaotada ning teda kasvatada, mistõttu ei oleks lapse huvidega kooskõlas ühishooldusõiguse lõpetamine tema suhtes ja ainuhooldusõiguse andmine lapse emale. Nimetatu leidis kinnitamist kohtuistungil nii avaldaja kui ka puudutatud isiku ärakuulamisel. Avaldaja kinnitas kohtule, et kindlasti armastab PP oma tütart väga ning ta ei suhtu ka lapsesse halvasti, kuid põhilised etteheited tulenesid avaldajal puudutatud isikule just lapsevanemate omavahelistest kokkulepetest kinnipidamatusest. Kohus nõustub avaldajaga, et tülitsemine lapse juuresolekul, rääkimata füüsilise vägivalla tarvitamisest hageja suhtes, mida tõendab Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10.03.2010.a. määrus, mille kohaselt haaras PP kinni KL randmetest, tekitades viimasele sellega füüsilist valu, ning lükkas avaldajale voodile ja takistas tal sealt tõusta, on äärmiselt taunitav ja lubamatu ja võib põhjustada lapsele raskeid üleelamisi, kuid kohtus ärakuulamisel veendus kohus, et PP väide nagu oleks KL ise provotseerinud sellist PP käitumist, võib vähemalt osaliselt osutuda tõeks, sest nii KL kui ka PP on väga temperamentsed inimesed, mistõttu on ka nendevahelised tülid kerged tekkima. Kohtus ärakuulamisel leidis vaieldamatult tõendamist, et KL ja PP tülid on põhjustatud nende omavahelisest halvast läbisaamisest, suutmatusest oma suhteid lõplikult ära lõpetada ning vastastikusest soovist üksteise elus veel mingisugustki rolli mängida. Kohus leiab aga, et eelpoolnimetatud asjaolud ei 5
(7)saa olla aluseks lõpetada poolte ühist hooldusõigust nende tütre PBP suhtes. Kohus asub seisukohale, et avaldaja väide nagu oleks PP alkohoolik, millest tulenevalt on ta labiilne ja ettearvamatu, ei leidnud kohtuistungil tõendamist. PP ei eitanud, et tal olid alkoholiprobleemid ülikoolis õppimise ajal, ta teadvustas seda endale ning pöördus abi saamiseks Wismari Haiglasse. Nimetatut kinnitab ka kohtule saadetud AS Wismari Haigla vastus
- märtsist 2011.a., mille kohaselt pöördus PP18.05.2007.a. ravile ning talle paigaldati tema enda soovil alkoholivastane depoo-preparaat. Käesoleval ajal puudub AS-l Wismari Haigla informatsioon PP tervisliku olukorra kohta. Psühhiaatria ja Psühhoteraapia keskus Sensus psühhoterapeut KEKon kohtule saadetud vastuses kinnitanud, et PP ja KL on läbinud kas koos või individuaalselt kokku kaheksal korral kliinilise psühholoogi vastuvõtu, kuid PP ei ole pöördunud diagnostiliseks hindamiseks psühhiaatri konsultatsioonile. PP töökohast AS-st T iseloomustatakse PP positiivselt, s.o. kui töötajat, kes käib regulaarselt tööl, suhtub oma töösse tähelepanelikult, peab kinni tähtaegadest ning saab kolleegidega hästi läbi. Kohus nõustub avaldajaga, et kord tekkinud probleemid alkoholi liigtarbimisega on küll kerged korduma ning sellest hoidumine on võimalik üksnes alkoholi tarbimisest täieliku loobumisega, kuid leiab, et käesoleval ajal ei saa olla see aluseks, et lõpetada PP ja KL ühine hooldusõigus nende tütre PBP suhtes.
- Isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramisel juhindub kohus PkS § 143 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda oma mõlema vanemaga, mõlemal vanemal aga kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Tulenevalt asjaolust, et vanematel on kehtiva PkS § 116 lg 1 kohaselt võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, kuid, et lahus elavale vanemale ei ole paratamatult võimalik tagada samas ulatuses suhtlusõigust kui lapsega koos elavale vanemale, sest lapsel saab olla ainult üks elukoht, tuleb tulenevalt PkS § 143 lõikest 1 juhindudes määrata isa ja lapse suhtlemise kord viisil mida peab õigeks eestkosteasutus. Arvestades asjaoluga, et PBP on käesoleval ajal veel väga väike, peab kohus põhjendatuks määrata isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks kuni lapse 5-aastaseks saamiseni selliselt, et laps ööbiks oma kodus. Kohus on seisukohal, et alates lapse 5-aastaseks saamisest võib lubada lapsel ka ööbida isa juures nendel nädalavahetustel mil tal on kindlaks määratud isaga suhtlemise kord. Tulenevalt asjaolust, et PP on esinenud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, peab kohus põhjendatuks määrata kohtumääruses, et avaldajal on õigus keelduda last isale andmast kui Priit Põhjal esinevad alkoholi või mõne muu meelemürgi tarbimise tunnused või selle jääknähud, samuti määrab kohus, et lapse juuresolekul ja nähes on keelatud mõlemal vanemal alkoholi või mõne muu meelemürgi tarvitamine ja suitsetamine. Kohus on aga seisukohal, et käesoleval ajal puudub põhjus ja vajadus kohtumäärusega määrata, et isa ja laps võivad omavahel suhelda üksnes kolmandate isikute juuresolekul. PP ja PBP suhted on omavahel head ja usalduslikud, mida kinnitasid kohtus ärakuulamisel mõlemad vanemad. Kohus leiab, et kuna kohtumäärusega keelatakse lapse juuresolekul alkoholi tarvitamine ning lapse emale antakse õigus keelata isal last võtmast kui ta on alkoholi tarvitanud või tal on selle tarvitamise jääknähud, puudub käesoleval juhul vajadus sellist piiravat tingimust isa ja lapse suhtlemise korra osas rakendada. Kohus on seisukohal, et lisaks eeltoodule piiraks nimetatud abinõu põhjendamatult ka PBP isapoolsete vanavanemate tegevusvabadust kuna nad peaksid arvestama kohtu poolt seatud tingimusega. Asjaolu, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist, on sätestatud PkS § 143 lg
- Seega on see lapse vanemate seadusest tulenev kohustus ja seda kohtu määrusega reguleerida ei tule ega saa. Kohus ei pea põhjendatuks reguleerida käesoleva kohtumäärusega ka asjaolu, et isa ja lapse suhtlemise juurde ei tohi KL kaasata oma sõpru ja tuttavaid ilma PP eelneva nõusolekuta. Tulenevalt asjaolust, et suhtlemine lapsega toimub väljaspool KL ja lapse elukohta, ei ole nimetatu praktiliselt võimalik, pealegi paistab PP poolt esitatud taotlusest välja tema soov reguleerida KL suhtlemist oma sõpradega ja tuttavatega, mis ei saa olla käesoleva kohtumäärusega reguleeritavaks esemeks. 6
(7)Menetluskulude jaotamine. 9. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab rahuldamata KL avalduse lapse ühishooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale ning, et lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine on mõlema vanema huvides, asub kohus seisukohale, et õiglane on jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isikul PP menetluskulusid kohtule teadaolevalt ei ole. Alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Kohtunik 7
(7)