Tulenevalt
lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest.
lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.
lg 2 sätestab, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Kohus leiab, et avaldaja taotlus AKhooldusõiguse ära võtmiseks poja GK suhtes nii isiku- kui varahoolduse osas on põhjendatud. Lapse esindaja on viidanud ka AKotsustusõiguse äravõtmisele. Kohus asub seisukohale, et kuna avaldaja ei ole sellekohast avaldust esitanud ning hooldusõiguseta vanema otsustusõigus on seaduse kohaselt piiratud, siis ei pea kohus vajalikuks selles osas seisukoha võtmist.
lg 4 2 sätestab, et hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel.
lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.
sätestab, et eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
lg 1 järgi otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus leiab, et GK kasvatamiseks ja hooldamiseks ning tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks on vajalik eestkoste seadmine.
lg 1 sätestab, et eestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik. Asja arutamisel on selgunud, et GK on elanud kogu oma teadliku elu koos ema ja vanaemaga. Tema kasvatamise ja hooldamisega on tegelenud ema kõrvalt ka vanaema LB. Lapsel on vanaemaga väga hea suhe. Lapse esindaja arvamuse kohaselt on lapse kindel soov elada koos vanaemaga. Kujunenud olukorras on lapsele taganud kõik tingimused stabiilseks eluks ja eakohaseks arenguks. Lapse vanaema LB on esitanuid kirjaliku nõusoleku tema määramiseks GK eestkostjaks. LB töötab direktori asetäitjana õppe-kasvatustöö alal alates 2001 aastast. iseloomustab LBt positiivselt ning leiab, et ta sobib oma lapselapse eestkostjaks oma isikuomaduste poolest. Kohus peab LBt sobivaks isikuks, kes on võimeline täitma lapse eestkostja ülesandeid.
Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kohus peab põhjendatuks lapse esindaja taotlust võimaldada alaealisel teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid temale konkreetselt selleks otstarbeks eestkostja poolt antava rahasumma ulatuses. Koidula Laurisaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.