) § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
järgi varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. Tulenevalt
lg 1 kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.
lg 3 kohaselt kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.
lg 2 sätestab, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
lg 1 alusel üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Sünnitunnistus CL 0383444 tõendab, et PBDR ema on RR ja isa SRN. Kohus on seisukohal, et käesolevas hagita asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et lapse ema RR teovõimet on piiratud ning lapse emale on määratud Harju Maakohtu 23.09.2009 kohtumäärusega eestkostja kuni 23.09.2014, mistõttu on sattunud lapse eest hoolitsemine ohtu, kuna tulenevalt
lg 1 piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Lapse isa SRN, aga ei ole lapse kasvatamisel ja hooldamisel osalenud alates lapse sünnist. Tõendamist on leidnud, et SRN hoidub kõrvale lapse eest hoolitsemisest kui ka koostööst asjaomaste organitega. Vaatamata jõustunud kohtulahendile elatise väljamõistmise asjas ei tasu lapse isa ka lapsele ülalpidamiseks elatist. SRN on jätnud täitmata mõjuva põhjuseta vanema kohustused oma alaealise poja suhtes. SRN ei ole taganud lapsele vajalikku eakohast hoolitsust ning turvalist kasvukeskkonda, seades sellega ohtu alaealise elu ja tervise. Huvi puudumine poja käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine on selged märgid vastutustundetusest ja hoolimatusest. Eeltooduga on tõendatud, et SRN ohustab lapse vara ja tervist. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et SRN’lt tuleb ära võtta täielikult isikuhooldus- ja varahooldusõigus tema alaealise lapse PBDR suhtes
lg 3 ja 135 lg 2 alusel, et PBDR’le oleks võimalik määrata eestkostja, kes teostaks lapse isikuhooldus- ja ka varahooldusõigust. 3 Perekonnaseaduse § 176 lg 1 sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkostja seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel perekonnaseadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Menetluskulude jaotamine. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Taimi Kollom kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.