Kuna sõiduauto oli hagejale tagastatud 18.08.2009 ja hageja poolt tellitud hindamisaktile (samal päeval) oli hinnatud viimane 325 000 krooni, siis kostjate võlg on jäänud 337 639.88 325 000 = 12 639.88 krooni (
lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel). Liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse hageja nõuete kohta on kostjatel selged alljärgnevad asjaolud: liikluskindlustuse leping on sõlmitud 22.01.2009 kuni 22.01.2010 summas 3900 krooni. Jagades 3900 krooni 12 kuuga saame 325 krooni kuus. Kostja võlg tekkis (hageja kinnitusel 14.01.2011) alates 25.03.2009, mis tähendab, et 2 eelnevat makset oli kostja poolt makstud (25.01.2009 339,25 krooni ja 25.02.2009 339.25 krooni), kuna hageja esitas kostjale kindlustuse eest arved suuremas summas, oli kokku makstud 678.50 krooni. Kuna hageja kinnitusel ja lisatud maksekorralduse nr 35819 alusel on hagejale tagastatud summa 1542 krooni liikluskindlustuspoliisi ennetähtaegse lõpetamise eest, siis kostja võla arvestus on järgmine: 3900 – 678.50 – 1542 = 1679.50 krooni moodustab kostjate võlg liikluskindlustuse eest. Kaskokindlustuse poliisi nr. AI019617 järgi aastane kindlustusmakse on 19 255 krooni perioodil 21.12.2008 kuni 20.12.
lg 1, 2 § 620 lg 2 alusel.
lg 1 kohaselt, kui komisjonär rikub komitendi juhiste järgimise kohustust (käesoleva seaduse § 621), võib komitent lugeda, et komisjonäri tehtud tehing ei ole tehtud komitendi arvel ja sellel juhul peab komisjonär hüvitama komitendile tema juhistest kõrvalekaldumisega tekitatud kahju. Juhul kui hageja on andnud komisjonäärile luba müügihinna vähenemiseks, siis hageja peab ise kandma kaasneva rahalise riski. Kostja 1, kui füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse (liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele). Kostjate arvamusel suur võlg hageja ees tekkis ja on põhjustatud hagejast tulenevatel asjaoludel. Hagejaga seonduvad liisingueseme omandamiseks tehtud kulutused, ülesütlemisest tekkinud lisakulud ja sõiduauto müügihind peavad olema mõistlikud, selged ja tõendatud vastavate dokumentidega ja allakirjastatud. Kostja esitab kohtule väljavõtte internetis -auto24- kostja poolt tehtud hinnapäringu 01.02.2011 sõiduauto müügi hinna kohta samaväärse sõiduauto soetamiseks. Esmane registreerimise 2006 aasta, nüüd poolteise aastat möödumisel (hageja poolne auto hindamine oli augustis 2009), sama marki sõiduauto hind ei ole vähem kui 22000 euro (344 278 krooni). Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja esindaja, kostjate esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 6 2-10-55328 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja I sõlminud kapitalirendilepingu (tl 7-8), mille kohaselt võttis kostja liisingusse sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 3,0 registreerimisnumbriga XXX maksumusega 630 000 krooni ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule (tl 9). Üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt andis hageja vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul, so rendiperioodi lõppemiseni, rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule (tl 10-14). Eeltoodud lepingut on käendanud kostja II (tl 20). Kuivõrd kostja I ei tasunud rendimakseid, esitas hageja kostjale 18.06.2009 vara tagastamise nõude (tl 15). Leping on poolte vahel lõpetatud alates 18.06.2009 ja auto tagastatud 18.08.2009. Pooltel on õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, milliseid hageja poolt väidetavalt tehtud kulutusi on kostjad kohustatud hüvitama.
sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostjate vaheline õigussuhe tuleneb liisingulepingust ning liisinguvõtja ei täitnud raha maksmise kohustust, mistõttu ütles hageja liisingulepingu üles. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud lepingu ühepoolseks lõpetamiseks tuginedes liisingulepingu üldiste tingimuste punktile 10.1.3.
lg 2 järgi vabastab kehtiv lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega oli lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 18.06.2009 rentnikul kohustus tasuda lepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Ekslik on hageja väide, et kostja kohustus tasuma makseid ka peale nimetatud kuupäeva. Kohus nõustub kostjate arvutuskäiguga ja leiab, et kostja poolt oli tasumata 25.03.2009 2123,71 krooni, mistõttu moodustub maksmata liisingumaksete summa seisuga 25.03.2009 347 097.85 krooni (347 097.85 – 4698.12 = 342 399.73 krooni). Maksmata intress alates 25.03.2009 kuni 18.06.2009 moodustub 6240.15 krooni (1677,64+1652.78+1627.79=4958 krooni, 1602.69: 30 päeva x 24 päeva=1282.15, 4958+1282.15=6240.15 krooni). Seega on kokku kostja 1 poolt maksmata summa 348 639.88 krooni. Viimase makse tegi kostja 1 summas 11 000 krooni 17.07.2009, seega 348 639.88 – 11 000 = 337 639.88 krooni on kostja 1 võlg hageja ees. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et vara väärtuseks saab lugeda sõiduki müüki suunamise aktis märgitud hinda s.o 325 000 krooni (tl 56). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on liisingulepingute ennetähtaegset ülesütlemist puudutavates vaidlustes leidnud, et lähtuda tuleks liisingueseme väärtusest liisinguandjale tagastamise hetkel ning üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-77-08, p 13). Eeltoodust tulenevalt on kostjate võlgnevus 12 639,88 krooni (337 639,88 krooni – 325 000 krooni).
lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Riigikohus on asunud seisukohale, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu lisakulud
Liisingulepingu üldiste tingimuste p. 10.6 kohaselt vastutab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa, aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks liisinguvõtja hüvitama. Kohtul puudub alus kahelda müügikulude tekkimises ja vajalikkuses, kuivõrd igasuguse võõrandamistegevusega kaasnevad üldjuhul kulud. Müügikulude tekkimist ja suurust tõendab AAOÜ poolt esitatud arve vahendusteenuse eest summas 10 400 krooni (tl 19). Hageja nõue liisingulepingust tulenevate kindlustusmaksete hüvitamiseks summas 12 808,45 krooni kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on kindlustusmaksetega sõiduki kui vara kindlustamise eest. Üldtingimuste p 8.1 kohaselt peab vara olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on kapitalirendilepingu alusel liisinguvõtja valduses. Seega on hagejal õigus nõuda kindlustusmaksete tasumist auto tagastamiseni. Esmalt võtab kohus seisukoha liikluskindlustuse osas. Hageja poolt
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8 2-10-55328
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on nõudnud kostjatelt viivise tasumist lepingus sätestatud määras 0,016 % päevas alates 26.01.2010 kuni hagi esitamiseni 03.11.2010. Samuti nõuab hageja kostjatelt viivise väljamõistmist alates otsuse tegemisest protsendina põhinõudest 0,016 % päevas. Hageja on viivise arvestamisel aluseks võtnud võlgnevuse summa 98 361,06 krooni. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 36 030,10 krooni ulatuses, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1562,27 krooni ja lepingu lõpetamise seisuga graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viivis 2100 krooni, seega kokku 3662,27 krooni. Samuti tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista otsuse tegemisest protsendina põhinõudest 0,016 % päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Asjaolu, et kostja II on võtnud endale kohustuse käendajana tagada hageja ja kostja I vahel 13.12.2006 sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevaid liisinguvõtja kohustusi, on tõendatud käenduslepinguga (tl 20). Vastavalt käenduslepingule võtab käendaja enesele täies ulatuses vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kliendi poolt, sh liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 614 250 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostjate osas rahuldamisele ja kostjalt I ja kostjalt II kuulub solidaarselt väljamõistmisele 36 030,10 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjatelt I ja III solidaarselt välja mõistmisele hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 1562,27 krooni, lepingu lõpetamise seisuga graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viivis 2100 krooni ja viivis otsuse tegemisest protsendina põhinõudest 0,016 % päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetlukulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 9 2-10-55328 Lukiina Vismann Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.