← Eesti

2-09-51728/21

Obsah (10)§ 179§ 187§ 232§ 429§ 230§ 162§ 164§ 138§ 143§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-51728 30. märtsil 2011, Narva Narva kohtumaja Tamara Šabarova Kohtuas

§ 179lg 5 ja 6).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna Tsiviilasi nr 2-09-51728 apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt (tl 1-3; 27-30) 24.09.2007.a sõlmisid pooled abikaasade ühisvara jagamise lepingu. Selle lepingu üheks tingimuseks oli kostja poolt rahalise hüvitise summas 130 000 krooni väljamaksmine. See hüvitis oli kostja poolt makstud. Vastavalt selle kokkuleppe tingimustele jättis hageja kolmetoalise korteri ja kogu vara kostjale. Kostja võttis endale kohustuse seitsme aasta jooksul mitte nõudma hagejalt elatusraha lapse V K, sünd. XXX.a ülalpidamiseks. Edaspidi, abielu kestel, soetasid pooled järgmise vara: Lastemööbligarnituur Köögimööbel Köögipliit Gaasi boiler Gaasi arvesti Akna klaaspakett Teler Muusikakeskus Tolmuimeja Magamisgarnituur Radiaator Mikrolaineahi Fritüürikeetur 5000 krooni 6000 krooni 4500 krooni 4500 krooni 1000 krooni 4000 krooni 1300 krooni 1800 krooni 800 krooni 2500 krooni 2200 krooni 2000 krooni 650 krooni Kokku ühiselt soetatud vara maksumus on 31 750 (kolmkümmend üks tuhat seitse sada viiskümmend krooni). Kogu eelpool loetletud vara on antud hetkel kostja kasutuses. Edaspidi, abikaasade ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel hinnati korteri maksumuseks 650 000 (kuussada viiskümmend tuhat) krooni, aga kostja tasus hagejale ainult 130 000 krooni, ülejäänud rahahüvitise summa on 195 000 (sada üheksakümmend viis tuhat) krooni. Peale selle, XXX asuv korter nr XXX oli ostetud faktiliselt hageja vanemate raha eest vastavalt hageja isa arveldusarve väljavõttele. Sellelt pangakontolt hagejale üle kanti 70 000 (seitsekümmend tuhat) krooni, ja see summa läks korteri eelnimetatud aadressil ostmiseks. Hageja kohustus tagama hageja vanemate tunnistajatena kohtuistungile ilmumist. 2

(9)Tsiviilasi nr 2-09-51728 Kooskõlas hageja isa konto väljavõttega XXX asuva korteri nr XXX omanikule on ülekantud raha summas 70 000 krooni, aga pärast seda makstud veel 20 000 krooni sularahas kuna korteri maksumus sellel momendil oli 90 000 krooni. Abikaasade ühisvara jagamise lepingu sõlmimise ajal pooled ei olnud ühist majapidamist ja hageja nõuab 195 000 krooni nimetatud abikaasade ühisvara jagamise lepingu alusel, kus korteri hind on 650 000 krooni. Käesoleval ajal hageja on sunnitud üürida korter aadressil XXX linnas, kus peale hagejat elavad tema praegune abikaasa ja tema tütar esimesest abielust. Mõlemad elavad hageja ülalpidamisel, kuna hageja abikaasa on registreeritud tööturuameti arvel. Vaatamata sellele, kostja esitas 14. jaanuaril 2009.a hageja vastu hagiavalduse lapsele elatise nõudes, ja Viru Maakohtu 16.06.2009.a määrusega hagejale määrati elatised lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni igakuiselt hagiavalduse esitamise päevast. Seega, endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu sõlmimise juures kostja pettis hagejat kuna ei täitnud oma lubadust ei esita kohtusse elatisehagi, kuna ainult sel tingimusel hageja on nõustunud rahalise kompensatsioonile summas 130 000 (sada kolmkümmend tuhat) krooni. Selle tagajärjel ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras. Kostja kasutusse jätta kõik ülalnimetatud vara, mille maksumus on antud hetkel 31 750 kr. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja teostada abikaasade ühisvara jaotus pakutud variandi järgi; kostja kasutusse jätta kõik abikaasade ühisvara, mille maksumus on antud hetkel 31 750 kr; välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitise summas 195 000 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja kantud kohtukulud. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.02.2010 määrusega, mis jõustus 05.03.2010, hagejat D. K vabastati täielikult riigilõivu tasumisest. KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 40-42) kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel. Hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust hagis kõik nimetatud vara lugeda poolte ühisvaraks ning jagada hageja poolt pakutud viisil. Samuti ei esitanud hageja kohtule oma põhjenduste kinnitamiseks vastavaid tõendeid, mis kinnitaksid hagiavalduses nimetatud asjade väärtust. Korteri aadressil XXX pooled jagasid kui ühisvara 24.07.2007.a poolte kokkuleppel. Pooled ostsid nimetatud korteri 2003.a 45 000 krooni eest. Korteri jagamisel hageja sai kostjalt hüvitise 130 000 krooni. PKS § 18 lg 3 kohaselt, abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Poolte kokkuleppe järgi ei pea kostja hagejale maksma lisahüvitist summas 195 000 krooni. Kui hageja ei olnud nõus 24.09.2007.a endise abikaasade ühisvara jagamise lepinguga, siis pidi ta tegutsema vastavalt võlaõigusseaduse nõudmistele. Korteri aadressil XXX müüs kostja 2009.a aastal 260 000 krooni eest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.03.2009.a. otsus U. R vs A. R (3-2-1-4-09) selgitab taaskord ühisvara jagamise regulatsiooni. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Eelnev ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada 3
(9)Tsiviilasi nr 2-09-51728 õiglane hüvitis. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Hagiavalduses märgitud vara kohta kostja seisukoht on järgmine:
  1. Laste mööbligarnituur väärtusega 5 000 krooni - on ostetud ühiselt 2004.a 9 500 krooni eest ja käesoleval ajal kasutab seda poolte tütar. Kostja hindab laste mööbligarnituuri 4 500 krooni ja on nõus selle hinna eest mööbli ära andma hagejale.
  2. Köögimööbel väärtusega 6 000 krooni - kinkis 2003.a pooltele hageja isa A K ja maksis 4 000 krooni. Kuna see mööbel oli muutunud kõlbmatuks, siis oli kostja poolt 2008.a ära visatud.
  3. Köögipliit väärtusega 4 500 krooni - kinkis 2003.a pooltele kostja ema N B ja maksis 1 890 krooni. See pliit oli jäetud äramüüdud korterisse Tallinna mnt 25-
  5. Gaasiboiler väärtusega 4 500 krooni - kinkis 2003.a pooltele hageja vanaema V T ja maksis umbes 3 000 krooni. See gaasiboiler oli jäetud äramüüdud korterisse.
  6. Gaasiarvesti väärtusega 1 000 krooni - kinkis 2003.a pooltele hageja vanaema V T, maksis umbes 1 000 krooni ja oli jäetud kostja poolt äramüüdud korterisse.
  7. Akna klaaspakett väärtusega 4 000 krooni - kinkis 2003.a pooltele hageja vanaema V T, maksis umbes 3 000 krooni ja oli jäetud kostja poolt müüdud korterisse.
  8. Teler väärtusega 1 300 krooni - pooled ostsid koos 2000.a, maksis 1 300 krooni ja asub poolte tütre toas.
  9. Muusikakeskus väärtusega 1 800 krooni - kostja ostis ise 2000.a enne poolte abielu sõlmimist ja on kostja poolt 2008.a visatud prügikasti seoses täielikult kõlbmatuks muutumisega.
  10. Tolmuimeja väärtusega 800 krooni - pooled ostsid koos 2001.a ja on kostja poolt 2007.a visatud prügisse seoses täielikult kõlbmatuks muutumisega.
  11. Magamisgarnituur väärtusega 2 500 krooni - kinkisid pooltele hageja vanemad A ja L K 2000.a, maksis 1 500 krooni, kuna oli kasutatud. Selle magamistoa garnituuri kostja viskas 2007.a prügisse seoses kasutamiseks täielikult kõlbmatuks muutumisega.
  12. Radiaator väärtusega 2 200 krooni - pooled ostsid koos 2004.a 1 500 krooni eest ja müüsid selle radiaatori 1 500 krooni eest ühiselt 2005.a talvel kostja onule I S.
  13. Mikrolaineahi väärtusega 2 000 krooni - pooled ostsid ühiselt 2005.a 1 500 krooni eest ja on praegu kostja kasutada.
  14. Frituurikeetur (vist fritüür) väärtusega 650 krooni - kinkis 2005.a kostja ema N B ja maksis 350 krooni. Selle fritüüri kostja viskas 2008.a prügisse seoses kasutamiseks täielikult kõlbmatuks muutumisega. Kostja leiab, et poolte varast kuulub jagamisele vaid laste mööbligarnituur, televiisor ja mikrolaineahi. Kostja on nõus ühisvara jagamise korral andma hagejale mikrolaineahju hinnaga 1 500 krooni, teleri hinnaga 1 000 krooni ja laste mööbli hinnaga 4 500 krooni, endale aga saama hagejalt hüvitist summas 3 500 krooni. Vastuhagi kostjal ei ole. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt vastavalt kostja käesolevale seisukohale ja kohtukulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 49-50) kooskõlas hageja isa konto väljavõttega XXX asuv korter nr XXX oli ostetud faktiliselt hageja vanemate raha eest. Sellelt pangakontolt hagejale üle kanti 70 000 (seitsekümmend tuhat) krooni, ja see summa läks korteri eelnimetatud aadressil ostmiseks. 4
(9)Tsiviilasi nr 2-09-51728 Peale seda, endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu sõlmimise juures kostja pettis hagejat kuna ei täitnud oma lubadust ei esita kohtusse elatishagi, kuna ainult sel tingimusel hageja oli nõustunud rahalise kompensatsioonile summas 130 000 (sada kolmkümmend tuhat) krooni. Vaatamata sellele, kostja esitas
  1. jaanuaril 2009.a hageja vastu hagiavalduse lapsele elatise nõudes, ja Viru Maakohtu 16.06.2009.a määrusega hagejale määrati elatist lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni igakuiselt hagiavalduse esitamise päevast. Tagajärjel ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras. Edasi, 2009.aastal kostja müüs korteri aadressil XXX linnas 260 000 krooni eest ja selle summa eest ostis teise korteri kus praegu elavad aga hageja on sunnitud üürida korter aadressil XXX linnas, kus peale hagejat elavad hageja praegune abikaasa ja tema tütar esimesest abielust. Mõlemad elavad hageja ülalpidamisel, kuna hageja abikaasa on registreeritud tööturuameti arvel. Kostja leiab et poolte varast kuulub jagamisele vaid laste mööbli garnituur, televiisor ja mikrolaineahi ja ta on nõus ühisvara jagamise korral andma hagejale mikrolaineahju 1 500 krooni, teleri hinnaga 1 000 krooni ja laste mööbli hinnaga 4 500 krooni, endale aga saama hagejalt hüvitist summas 3 500 krooni. Kostja on nimetatud ainult seda ühisvarast, milline temal on jäänud kuna korteri aadressil XXX linnas ta müüs veel 2009 aastal. Hageja arvates kostja kasutusse tuleb jätta kõik ülalnimetatud vara, mille maksumus on antud hetkel 31 750 krooni. Kuna kostja ei täitnud oma lubadust ei esita kohtusse elatishagi palub hageja teostada abikaasade ühisvara jaotus pakutud variandi järgi; kostja kasutusse jätta kõik abikaasade ühisvara, mille maksumus on antud hetkel 31 750 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitise summas 195 000 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja kantud kohtukulud. KOSTJA VASTUS HAGEJA SEISUKOHALE Vastavalt kostja seisukohale hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 53-54) hageja esitatud asjaolud ei anna alust hagis kõik nimetatud vara lugeda poolte ühisvaraks ning jagada hageja poolt pakutud viisil. Samuti ei esitanud hageja kohtule oma põhjenduste kinnitamiseks vastavaid tõendeid, mis kinnitaksid hagiavalduses nimetatud asjade väärtust. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.03.2009.a. otsus U. R vs A. R (3-2-1-4-09) selgitab ühisvara jagamise regulatsiooni. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Eelnev ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Ühisvara jagamisel tuleb omandist ilmajäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Enne 01.07.2010.a kehtinud PKS §-le 18 kohaselt, abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. Pooled jagasid 24.07.2007.a korteri aadressil XXX, kui ühisvara poolte kokkuleppel vastavalt enne 01.07.2010.a kehtinud PKS §-le
  2. Pooled ostsid nimetatud korteri 2003.a 45 000 krooni eest. Korteri jagamisel hageja sai kostjalt hüvitise 130 000 krooni. PKS § 18 lg 3 kohaselt, abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Poolte kokkuleppe järgi ei pea kostja hagejale maksma lisahüvitist summas 195 000 krooni. Kui hageja 5
(9)Tsiviilasi nr 2-09-51728 ei olnud nõus 24.09.2007.a endise abikaasade ühisvara jagamise lepinguga, siis pidi ta tegutsema vastavalt võlaõigusseaduse nõudmistele. Korteri aadressil XXX müüs kostja 2009.a aastal 260 000 krooni eest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.06.2010.a. otsus E. P vs P. P (3-2-1-38-10) rõhutab põhimõtet, mille järgi peab kohus ühisvara jagamise vaidlustes ühisvara väärtuse määrama kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. See asjaolu, et hageja isa kandis üle hageja kontole 70 000 krooni, ei anna hagejale õigust nõuda kostjalt 195 000 krooni. Kostja müüs korteri aadressil XXX 260 000 krooni eest, millest 130 000 krooni sai hageja. Seega XXX asuva korteri jagamisega kostja ei saanud suurema maksumusega vara, kui hageja. Kostja arvamusel elatise maksmisega seotud asjaolud poolte ühise lapse ülalpidamiseks, ei ole kohased poolte ühisvara jagamisel. Kui hageja arvas, et XXX asuva korteri jagamine mõjutab tema kohustusi lapse ees, siis ta võinuks viidata sellele lepingule kohtus elatise väljamõistmise küsimuse otsustamisel. 16.06.2009.a kohtumäärusest on näha, et poolte lapsele ülalpidamiseks elatise väljamõistmise küsimus oli lahendatud kompromissi teel. Hageja isikliku elu asjaolud, mis on tema poolt märgitud vastuses kostja seisukohale, ei ole asjaolud, mis vastavalt seadusele saavad mõjutada poolte ühisvara jagamise iseloomu ja hüvitise suurust, mis tuleb ühel poolel välja maksta. Kostja toetab oma varasemat seisukohta, et poolte varast kuulub jagamisele vaid laste mööbligarnituur, televiisor ja mikrolaineahi. Kostja on nõus ühisvara jagamise korral andma hagejale mikrolaineahju hinnaga 1 500 krooni, teleri hinnaga 1 000 krooni ja laste mööbli hinnaga 4 500 krooni, endale aga saama hagejalt hüvitist summas 3 500 krooni. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt vastavalt kostja käesolevale seisukohale ja kohtukulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohtuistungil hageja seletas, et abikaasade ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel ta oli teadlik, et kokkulepe elatise maksmisest vabastamise kohta on tühine, kuid tuli kostja vastu ja leppis väiksemaga hüvitisega, kui kostja ei nõua temalt elatise 7 aasta jooksul. Hageja lootis, et kostja täidab oma lubadusi. Hageja loobus kohtuistungil nõudest jagada vallasvara kogusummas 31 750 krooni, kõik jäetakse kostjale ja hüvitise ta ei nõua. Palus selles osas lõpetada menetlust. Hageja palus mõista kostjalt välja ainult kompensatsiooni korteri eest summas 195 000 krooni, kuna ta jäi ilma milleta. Kostja seletas, et ühisvara jagamise hetkel korter ei maksnud 650 000 krooni. Kostja pidi lepingu alusel maksma hagejale 130 000 krooni, mida ta tegigi. Kajastada lepingus korteri maksumuseks 650 000 krooni pakkus hageja, kostja sellega nõustus. Kostja nõustus hagist loobumisega vallasvara jagamise osas ja menetluse lõpetamisega. Pooled kinnitasid kohtule, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on nendel arusaadavad. Mõlemad pooled kinnitasid kohtule, et abikaasade vahel jagatud XXX asuv korter oli nende ühisvara. Samuti mõlemad pooled kinnitasid kohtule, et peale abielu lõppemist ja abikaasade ühisvara jagamist nad ei majanduslikud- ega ka abielulised suhted ei taastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 6
(9)Tsiviilasi nr 2-09-51728 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Hageja hagist loobumise on protokollitud. Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed seoses hagi ühest nõudest loobumisega on neile arusaadavad. Vastavalt

§-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagi ühest nõudest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagi nõudest - jagada vallasvara kogusummas 31 750 krooni ja maksta välja hagejale hüvitist - loobumise vastu ja lõpetab selles nõudes asjas menetluse. Hageja nõudeks jääb 24.09.2007.a sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingust tulenev vähemsaadud hüvitis 195 000 krooni. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi oli esitatud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, hagi aluseks olevad asjaolud on tekkinud ja tehingud on tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, seega kuuluvad antud vaidluse lahendamiseks kohaldamisele enne

  1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätted. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 16 kohaselt abikaasad võivad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. PKS § 17 lg 1 sätestab, et abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise ja kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Vastavalt PKS § 18 lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg 2
  2. lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja tuleb tõestada notariaalselt. Sama paragrahvi lg 5 7

(9)Tsiviilasi nr 2-09-51728 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Sama paragrahvi lg 6 järgi ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. PKS § 19 lg 3 abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

§ 230

kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte puudub vaidlus alljärgnevas: poolte abielu oli registreeritud 19.08.2000 (tl 70) poolte abielu lõppes 04.12.2006 (tl 70) poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud (01.03.2011 kohtuistungi protokoll) peale abielu lõppemist ja ühisvara jagamist poolte ei majanduslikud- ega abielusuhted ei taastanud (01.03.2011 kohtuistungi protokoll) 24.09.2007 notariaalselt tõestatud endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu alusel (tl 14-17) pooled jagasid Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand nr XXX, asukohaga XXX linn (punkt 2.1). Lepingupooled hindasid nimetatud vara väärtuseks 650 000 krooni (punkt 2.1). J K lahusvaraks (ainuomandiks) jääb käesoleva lepingu punktis 2.1 nimetatud vara (punkt 3.1.1). J K, kui ühisvara arvel enam saadud pool, kohustub tasuma D K rahalise hüvitise, summas 130 000 krooni kahe nädala jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist (punkt 3.2) hageja sai kostjalt hüvitisena 130 000 krooni Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand nr XXX, asukohaga XXX ei ole antud asjas seaduslikku alust. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p-st 1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida muuhulgas lepingust. Kohus leiab, et abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel ja vara väärtuseks 650 000 krooni määramine on lepinguvabaduse põhimõttega kooskõlas. Tulenevalt VÕS § 200 lg 1 p-st 1 tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Kui hageja arvab, et kostja pettis teda, võib ta tarvitusele võtta võlaõigusseaduses ettenähtud abinõud, näiteks tühistada tehingut. 8

(9)Tsiviilasi nr 2-09-51728 Kuna pooled jagasid oma ühisvara notariaalselt tõestatud kokkuleppel, leiab kohus, et ta ei saa kehtiva lepingu alusel mõista hageja kasuks välja hüvitise, mis ei ole lepinguga ettenähtud. Samuti leiab kohus, et ta ei saa jagada ühisvara, mis on juba jagatud kehtiva lepingu alusel. Seega hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. MENETLUSKULUD

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 164

lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende kanda

§ 164lg 1 alusel.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.02.2010 määrusega, mis jõustus 05.03.2010, hagejat D. K vabastati täielikult riigilõivu tasumisest.

§ 190lg 4 1.

lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus leiab, et kuna hagi on jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks, tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja riigilõiv, mille tasumisest ta oli vabastatud. Käesoleva asja hinnaks on 195 000 krooni. Hagi esitamisel kehtiva Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli sellest summast tasuma riigilõivu summas 20 000 krooni, mis moodustab 1 278,23 eurot. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.