Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlus 22.02.2011.a. Pärnu Maakohtu määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus M T nõudes T T vastu ja anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.03.2011.a esitas M T Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse T T vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 200.00 eurot kuus alates 01.01.2011.a. Hagiavaldusest nähtub, et K Kil ja T T on kaks ühist last ning väiksem laps M on sündinud 28.08.2010.a., kellega on K K kodus, kuid vanemahüvitis lõpeb 01.01.2012.a. Suurema lapse, M, ülalpidamiskulud on suurenenud, M läheb sügisest kooli. Kuigi kostja on hagejat ja M rahaliselt toetanud, ei ole see olnud piisav, mistõttu nõuab M T elatist 200 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale edasiandmiseks, määras kostjale tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuigi kostja on maksekäsu kiirmenetluses vastanud, ta kohtu antud tähtajaks hagile ei vastanud ega esitanud tõendeid oma vastuväidete klinnituseks, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette ning PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda elatist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates 01.01.2011.a. õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja nõutud määras.
mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.