Obsah (8)

§ 442§ 206§ 440§ 173§ 164§ 178§ 582§ 632

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Roh

§ 442lg.

6, § 633 lg. 7). Jõustunud kohtuotsus kohtuotsus saadetakse 10 päeva jooksul jõustumisest alates (Lääne--Viru Maavalitsus). Otsus on perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (Lääne aluseks muudatuste tegemiseks tegemiseks lapse sünniaktis. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt pooltel on pikaajalisest suhtest xxxx.a. sündinud tütar T V, kes elab hageja juures. Kuna hageja raseduse ajal poolte suhe lõppes, siis sünniakti pole kostja lapse isana kantud. Samas pole kostja isadust kunagi eitanud. Elatist pole kostja kunagi maksnud ega teinud seda ka siis, kui hageja 2009.a. oktoobrikuus kohtuväliselt seda kostjalt palus. Hageja palub vastavalt PKS §-le 42 lg. 1 tuvastada, et laps põlvneb kostjast ja PKS § 61 lg. 1 kohaselt kostjalt elatis välja mõista. Hageja leiab, et kostja, kes töötab xxxx juhatajana, on varaliselt seisundilt võimeline igakuise elatusrahana maksma 4 000 krooni kuus. Hageja pikka aega tööl ei käinud, alates 2010.a. jaanuarikuust hageja töötab, kuid tema töötasu on 5 000 krooni kuus, millest üksi pole võimalik kõiki lapse vajadusi katta. Hageja palub hagi rahuldada, jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja asi läbi vaadata suulises menetluses. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 22.04.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses algselt hagi omaks ei võta, kuid tunnistab, et omas hagejaga abieluväliseid suhteid. Kostja selgitab, et polnud kuni 2009.a. lõpuni teadlik, et hagejal on xxxx.a. sündinud tütar. Alles 25.03.2010.a., kui kostjale saadeti hagimaterjal, sai ta teada, et hagejal on sündinud tütar ja et väidetavalt on tütre bioloogiline isa kostja. Pooled tegid 21.04.2010.a. põlvnemise kindlaks tegemiseks DNA testi, mille tulemused pole veel selgunud. Selletõttu ei saa kostja omaks võtta, et T V põlvneb kostjast. Elatise nõue on seotud põlvnemise tuvastamisega. Kostja taotleb, juhul kui tuvastatakse, et T V põlvneb kostjast, elatise vähendamist alla seadusega sätestatud miinimummäära, kuna kostja ei suuda nõutavas suuruses elatist maksta. Kuna kostja ei teadnud, et hagejal sündis xxxx.a. laps, kelle ülalpidamiseks elatist nõutakse, ei olnud kostjal võimalik teha oma elus korraldusi, et ta oleks võimeline nii väikesele lapsele ülalpidamist maksma. Kostja sissetulek on 2 175 krooni. Kostja palub, tuginedes PKS §le 61 lg. 5, nõutavat elatist vähendada, sest kostja ülalpidada on veel teine laps, xxxx.a. sündinud tütar R K, kes õpib xxxx. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, on nõus asja lahendama kompromissiga, kompromissi mittesaavutamisel soovib asja arutamist kohtuistungil. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada, tuvastada, et laps põlvneb kostjast ja kostjalt elatis välja mõista igakuiselt 2 175 krooni, sest hageja sissetulek üksi ei võimalda last ülal pidada ja lapse isa peab aitama last ülal pidada. Laps sündis pikaajalisest kahepoolsest suhtest, mis aga lõppes, kui hageja rasestus. Hageja selgitab, et ta ei nõudnud varem elatist, sest sai ise hakkama. Kui majanduslik olukord muutus selliseks, et ei tulnud enam oma sissetulekuga toime, pöördus hageja 2009.a. oktoobris kostja poole elatusraha saamise sooviga. Kostja keeldus ja selletõttu sai esitatud hagi. Kostja möönab, et ta on lapse bioloogiline isa, kellel on kohustus last ülal pidada. Kostja selgitab, et tema ei ole last soovinud, selline otsus oli ainult hageja otsus. Hageja teavitas küll oma rasedusest, kuid sellest, kas laps sündis, ei teadnud kostja midagi kuni hageja kohtusse pöördus. Kostja palub nõutavat elatist vähendada, sest tema sissetulek ei võimalda maksta rohkem kui 1 200 krooni. Kostjale kuuluva äriühingu vara ei tee seda automaatselt kostja varaks, mistõttu ei ole hagi rahuldamine äriühingu varast lähtuvalt 2 võimalik. Kostja selgitab, et peab maksma osaliselt pere kohustuslikud maksud ja aitama ka tütar R, kes õpib. Kostja ise on 50% töövõimetu ega saa enam igal töökohal töötada. Selletõttu ei ole võimalik ka sissetuleku suurenemine. Kostja palub kostja menetluskulud panna hageja kanda, kuna hageja pöördus kohtusse kasutamata võimalust sõlmida kostjaga kokkulepet. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, vaadanud läbi esitatud kirjalikud avaldused, vastused, seisukohad, dokumentaalsed tõendid, leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna järgmistel asjaoludel. 1. PKS § § 94 lg. 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Poolte seletustest tuleneb, et pooltel oli pikaajaline lähisuhe, mille tulemusena eostati laps. Kohtule esitatud 03.05.2010.a. eksperdiarvamus kinnitab asjaolu, et laps põlvneb kostjast.

§ 206lg.

1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Hageja on oma elatusraha nõuet 4 000 kroonilt vähendanud 2 175 kroonile. Kostja enda isadust ei välista, võttis seega hagi õigeks nii isaduse tuvastamise kui ka elatise väljamõistmise nõudes, vaidlustas vaid elatusraha suuruse.

§ 440

sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna vaidlus põlvnemise tuvastamise kui ka elatise väljamõistmise nõudes puudub, tuleb hagi neis nõuetes rahuldada. Kohtu poolt põlvnemise tuvastamisel märgitakse otsuses selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.

1. Vastavalt PKS §-le 97 p. 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg. 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on alaealise kasvatamisest tulenevad kulutused reastanud ja arvestanud summale 8 790 krooni, mida kostja vaidlustas. Sellest tulenevalt hageja vähendas nõutavat elatusraha seadusega sätestatud miinimumini. Kuna kostja ei ole nõus hageja poolt ka vähendatud elatusraha summaga, siis tuleb täiendavalt hinnata kostja esitatud vastuväiteid, poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. Õige on siinjuures hageja esindaja viide kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt ei pea hageja, kes soovib elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, tõendama seda, et see summa on lapse vajadusi arvestades põhjendatud. Samuti ei ole kujunenud kohtupraktika kohaselt elatise miinimumsumma nõude esitamisel vajalik, et hageja tõendaks selles summas kulutuste tegemist. Seega tuleb lugeda hageja nõue tõendatuks.
2. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lg. 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lg. 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega sätestab seadus lapse vanematele lapse ülalpidamise kohustuse ja ülalpidamise 3 maksmise võimalikud viisid. Laps elab ema juures. Lapse vanemad ei ole mingis muus ülalpidamise viisis kokku leppinud, mistõttu on põhjendatud välja mõista elatis igakuise maksena.
3. PKS § 102 lg. 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lg. 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt

§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud. Asjakohane ei ole kostja viide sellele, et tal on ülal pidada teinegi laps. Kostja kolm last on täisealised. Kui täisealine laps on õigustatud oma vanematelt elatist saama, on tal seadusest tulenevalt võimalik vanema vastu nõue esitada. Sellise nõude olemasolu kohtule ei esitatud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-65-07 selgitanud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kostjal rohkem ülalpeetavaid ei ole. Seega on kostjal kohustus ülal pidada ka oma ainsat alaealist last. Lapsevanema kohustus on oma elu korraldada selliselt, et ta suudaks oma lapsi ülal pidada. Riigikohus on oma lahendeis (3-2-1-52-07, 3-2-1-65-07) korduvalt selgitanud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostjal on sissetulek olemas ja see on kokku 4 335 krooni, mille ühetaolisel jagamisel kostja enda ja lapse vahel on võimalik alaealisele lapsele maksta elatusraha 2 175 krooni kuus. Kõrvutades kostja sissetulekut ka hageja sissetulekuga, siis viimane märkimisväärselt kõrgem ei ole. Järelikult on poolte varaline seis samaväärne ja õiglane on ka samaväärne lapse ülalpidamise kohustus, kuigi on selge, et vanem, kelle juures laps elab, peab igal ajal tagama lapsele vältimatud kulutused ja alati kannab ta rahalises vääringus kulutusi suuremas ulatuses, kui seda teeb lapsest lahus elav vanem.

1. Kostjal mõjuvad põhjused elatise seaduses määratud summas vähendamiseks puuduvad. Siinjuures on asjakohane viidata Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-14-08, kus märgitakse, et kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PKS § 61 lg-s 4 sätestatud ulatuses. Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale igakuise sissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust (Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1907, p 12). Püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest nr. 627437 nähtuvalt on kostja töövõime 4 kaotuse protsent 50% üldhaigestumisest. Kostja väitel on haigestumise ja töövõimetuse põhjuseks traumeeritud põlv. Samas kostja selgitas, et ta on kogu elu töötanud juhtival kohal. Kostja on praegu äriühingu juhataja, aga seda oli ta ka vahetult enne haigestumist ja töövõimetuse määramise ajal. Seega, kui ta sai haige põlvega töötada äriühingu juhatajana ja saada piisavalt suurt sissetulekut, mida tõendab haigekassast makstud hüvitis, siis pole võimalik järeldada, et nüüd ta seda enam teha ei saaks. Seega on õige hageja viide sellele, et kostjal pole osalisest töövõimetusest tulenevalt takistusi pidada enamapalgalise juhataja ametit või enamat palka nõuda. Teatavasti on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalk 4 350 krooni, mille maksmist oleks põhjendatud nõuda. Järelikult sõltub kõik kostjast endast, kuidas ta oma elu korraldab. Kostja senine elustiil ei väljenda tema suutmatust elatusraha maksta ning praegusel juhul saab ainult järeldada, et pärast elatise nõude tema vastu esitamist soovib kostja näidata oma tervislikku ja varalist seisu halvemana kui need tegelikult on. Kui laekumised kostja pangaarvele ajavahemikul 01.
4. kuni 20.04.2010.a. ehk ajal, kui talle oli juba teada, et temalt elatusraha nõutakse, olid 73 623 krooni, mis teeb kuus enam kui 18 000 krooni, siis pole võimalik järeldada, et kostja poleks suutnud ega suudaks oma last ülal pidada. Kostja tõenditest ei nähtu tema rahalised kohustused viidatud summa ulatuses ega üldine varaline seis, mis annaks alust nõutava elatusraha vähendamiseks. Kostja väitel kannab enamus perekulusid tema abikaasa, kes töötab õpetajana. See väide on tõendamata. Kostjale pole ka teada, kui suur on abikaasa töötasu või sissetulek, millist väidetavalt kannab abikaasa ka kostja kulusid. Kostja oma tegelikku varalist olukorda ei tõendanud.
5. PKS § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
6. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Seega on hageja nõue kooskõlas seadusega, ei vaja täiendavalt tõendamist ning tuleb rahuldada, kuivõrd muusuguseid kokkuleppeid poolte vahel pole esitatud. Vastavalt PKS §-le 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitamise aegu kehtinud PKS § 70 kohaselt kuulus elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 19.03.2010.a.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 164kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 582

lg 4 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Sama nõue on käeoleval juhul kohaldatav ka kohtuotsusele.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest. 5 Kohus juhindus PKS §-de 94, 97, 99-102,

§-de 164, 179, 440-442, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Tea Toming Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2011.a RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonakebus rahuldamata. Muuta Viru Maakohtu

1. oktoobri 2010 otsuse resolutsiooni p 3 ja mõista R Klt (isikukood xxxx) T V (sündinud xxxx) kasuks välja elatis alates 19.03.2010 igakuuliselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Ärakiri õige Nooremreferent Tea Toming Kohtuotsus jõustus
2. mail 2011.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Tea Toming 6