3-11-1103/4

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1103 Määruse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M. B taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada taotlus osaliselt.
2. Anda M. B halduskohtusse esitatava kaebuse koostamiseks riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu- ja kulud.
3. Saata määruse ärakiri Eesti Advokatuurile õigusabi osutaja nimetamiseks ning Rahandusministeeriumile ja kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. M. B on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja märkinud selles, et soovib saada abi, et vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2011 haldusakti nr 15.3-04/132 ja Ida Prefektuuri ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Riigi abi vajadust põhjendas ta juriidiliste teadmiste ja rahaliste vahendite puudumisega. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigiõigusabi seaduses. Selle § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ise õigusabi eest tasuda. M. B vastab oma majanduslikult seisundilt eeltoodule, sest ta ei oma töökohta ega kinnisvara ja tema pangaarvel ei ole nimetamist väärivaid rahalisi vahendeid. Seega ei suuda ta ise õigusabi eest tasuda. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1 kohaselt peab isikul Eestis viibimiseks olema seaduslik alus, vastasel juhul tuleb tal Eestist lahkuda või ta saadetakse välja. Seepärast on elamisloasse ja Eestist lahkumise kohta tehtud ettekirjutusse puutuv sellise isiku jaoks oluline ja tal peab olema võimalus sellekohaseid otsustusi vaidlustada ka siis, kui tal endal vastavad rahalised võimalused puuduvad. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning vastava seadustiku § 19 lg 7 kohaselt pole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega, mis tähendab sisuliselt seda, et esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud saab kohus välja selgitada ja anda vaidlustatule õigusliku hinnangu ka siis, kui kaebuse esitaja ei oska neid kohtuistungil ise õiguslikult põhjendada. Sama seadustiku § 15 lg 3 kohaselt on kaebaja küll kohustatud oma väiteid vastavate tõenditega põhjendama, kuid nende esitamise võimatuse korral tuleb kohtule teatada põhjused ja tõendite asukoht, et kohus saaks asja lahendamise seisukohalt olulised tõendid vajadusel ise välja nõuda. Seega on ka õigusteadmisteta isik võimeline end kohtus ise kaitsma, kohtuistungil osalemiseks ei ole tal üldjuhul esindajat tarvis ning asja on tema nõusolekul võimalik lahendada ka kirjalikus menetluses. Eeltoodud järeldustel on põhjendatud anda M. B õigusabi ainult halduskohtusse esitatava kaebuse koostamiseks ja jätta tema võimaliku kohtus esindamise osas taotlus rahuldamata. Raili Randlane Kohtunik TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1103 Määruse kuupäev
6. mai 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M. B taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada taotlus osaliselt.
7. Anda M. B halduskohtusse esitatava kaebuse koostamiseks riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu- ja kulud.
8. Saata määruse ärakiri Eesti Advokatuurile õigusabi osutaja nimetamiseks ning Rahandusministeeriumile ja kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
9. M. B on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja märkinud selles, et soovib saada abi, et vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2011 haldusakti nr 15.3-04/132 ja Ida Prefektuuri ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Riigi abi vajadust põhjendas ta juriidiliste teadmiste ja rahaliste vahendite puudumisega. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigiõigusabi seaduses. Selle § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ise õigusabi eest tasuda. M. B vastab oma majanduslikult seisundilt eeltoodule, sest ta ei oma töökohta ega kinnisvara ja tema pangaarvel ei ole nimetamist väärivaid rahalisi vahendeid. Seega ei suuda ta ise õigusabi eest tasuda. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1 kohaselt peab isikul Eestis viibimiseks olema seaduslik alus, vastasel juhul tuleb tal Eestist lahkuda või ta saadetakse välja. Seepärast on elamisloasse ja Eestist lahkumise kohta tehtud ettekirjutusse puutuv sellise isiku jaoks oluline ja tal peab olema võimalus sellekohaseid otsustusi vaidlustada ka siis, kui tal endal vastavad rahalised võimalused puuduvad. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning vastava seadustiku § 19 lg 7 kohaselt pole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega, mis tähendab sisuliselt seda, et esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud saab kohus välja selgitada ja anda vaidlustatule õigusliku hinnangu ka siis, kui kaebuse esitaja ei oska neid kohtuistungil ise õiguslikult põhjendada. Sama seadustiku § 15 lg 3 kohaselt on kaebaja küll kohustatud oma väiteid vastavate tõenditega põhjendama, kuid nende esitamise võimatuse korral tuleb kohtule teatada põhjused ja tõendite asukoht, et kohus saaks asja lahendamise seisukohalt olulised tõendid vajadusel ise välja nõuda. Seega on ka õigusteadmisteta isik võimeline end kohtus ise kaitsma, kohtuistungil osalemiseks ei ole tal üldjuhul esindajat tarvis ning asja on tema nõusolekul võimalik lahendada ka kirjalikus menetluses. Eeltoodud järeldustel on põhjendatud anda M. B õigusabi ainult halduskohtusse esitatava kaebuse koostamiseks ja jätta tema võimaliku kohtus esindamise osas taotlus rahuldamata. Raili Randlane Kohtunik