TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-639 Määruse kuupäev
- aprill 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K. D kaebus tuberkuloosiga seotud 75 000 euro suuruse kahju väljamõistmiseks Viru Vanglalt Menetlusvorm Kirjalik eelmenetlus Resolutsioon 1.Tagastada K. D kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 1 ja lg 4 alusel läbivaatamatult.
- Määruse ärakiri saata vene keelde tõlgituna kaebajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
- K. D on esitanud Tallinna Halduskohtu vahendusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta väidab, et Viru Vangla juhtkond ja meditsiiniosakond on tekitanud talle 75 000 euro suuruse füüsilise ja moraalse kahju, kuna ei öelnud midagi tal septembris 2010 avastatud lahtise tuberkuloosi kohta ja määras ravi alles jaanuaris
- KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 1 kohaselt peab halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kohaselt saab kinnipeetav vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Viru Vanglast Tartu Halduskohtu järelepärimise peale saadud vastuste kohaselt ei ole K. D esitanud vanglale tal avastatud lahtise tuberkuloosiga tekitatud kahju hüvitamise nõuet.
- Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametiisiku toimingu õiguspärasuse kontrollimine ning avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine. Sama seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on toiminguks, mille peale võib kalduskohtusse kaevata, üksnes avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus, tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ning vastavad valdkonnaseadused. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see tema tegevust avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel tegutseb ta kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Tervishoiuteenuse osutamise või osutamata jätmise üle otsustamine, tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ja põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine ei ole seega halduskohtu pädevuses ja tekkinud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse normide alusel maakohtus.
- Eeltoodu kohaselt pole Tartu Halduskohtul õigust K. D kaebust menetleda ning ta peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 1 ja lg 4 nimetatud alustel tagastama. Raili Randlane Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.