alusel paluvad hagejad elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt hagi esitamisest ühe aasta eest. Ajavahemiku juuli x.a. kuni juuni x.a. elatise summa ühe lapse kohta on 1668 eurot. Ajavahemikul 1x.07.x.a. kuni 1x.07.x.a. on kostja tasunud elatise katteks 19000 krooni so 1x,3x eurot. Hagejad paluvad poole sellest summast arvestada kummagi lapse elatisraha katteks, mistõttu tagasiulatuvalt tuleks kostjalt välja mõista 1060,84 eurot kummalegi lapsele. Hagejate arvates ei ole kostja pikka aega laste ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud, mistõttu elatise väljamõistmine on põhjendatud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja on nõus elatist maksma alates x.a. jaanuarist seaduses ettenähtud miinumumsuuruses. Kostja ei ole nõus maksma elatist tagasiulatuvalt. Kostja on laste emale x.a. juunist kuni x.a. x 000 krooni maksnud. Ka elas tütar J. .a. märtsist kuni x.a. maini ning x.a. sügisel kaks nädalat kostja juures. Kostja on tütre jaoks remontinud tuba ja ostnud lastele kingitusi, käinud lastega reisimas. Kostja arvates on hageja näidatud kulutused lastele ülemäärased. Kostja arvates ei võimalda hagis nõutud maksta tema majanduslik olukord. Kostja saab miinimumaplka ja kostjal on võlg maksuameti ees. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Alates 01.07.x.a. kehtiva perekonnaseaduse (
) § x lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas hagis nõutakse elatise maksmist ajavahemiku eest nii enne kui pärast 01.07.x.a., kuuluvad asjas kohaldamisele nii vana kui uue perekonnaseaduse sätted. 2
lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama põhimõte kehtib ka uue
järgi. Vastavalt
§-le 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
lg x kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopiad sünnitunnistustest ( tl 6,7 ) tõendavad, et M. K. ja M. . on xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar J. K. xx.xx.xxxx.a. sündinud poeg J. K. . Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma ema M. K. . Hagejate väitel ei ole kostja M. . lastele piisavalt ülalpidamist andnud. Kostja on kohtu hinnangul sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole küllaldaselt laste ülalpidamises osalenud, makstes alates x.a. juunist kuni x.a. maini laste ülalpidamiseks M. K. üksnes x 000 krooni. Nimetatud asjaolu tõendab ka pangakonto väljatrükk ( tl 30), millest nähtuvalt kostja on tõepoolest ajavahemikul 17.06.x.a. kuni 15.10.x.a. M. K. üle kandnud kokku x 000 krooni. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt tuleb arvestada kostja poolt alates juulist x.a. tehtud makseid, sest varasemat perioodi hagi ei puuduta. Peale selle on hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil õigeks võtnud, et x.a. märtsis on kostja tasunud veel x eurot. Seega on kostja alates x.a. juulist käesoleva ajani elatist kahele lapsele maksnud kokku 19 000 so 1x,3x eurot + x eurot so 1414,3x eurot. Kostja väitel on ta lastele ostnud asju ja käinud nendega reisidel. Hagejate seadusliku esindaja väitel on reisid toimunud enne hagis käsitletud perioodi. Kohus leiab, et kostja poolt lastele esemete ostmisega tehtud kulutusi ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seda välistab asjaolu, et vastavasisuline kokkuleppe vanemate vahel puudus. Sellise kokkleppe olemasolu ei ole asjas tõendatud. Nii varemkehtinud kui käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse mõtte kohaselt ülalpidamise andmise all reeglina mõeldakse raha maksmist. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks muul viisil või kiidab sellise ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Maakohus tugineb siinkohal Riigikohtu tsiviilkolleegiumi x.03.x.a. otsuse asjas nr 3-x-1-3-07 punktis 1x avaldatud seisukohale.
redaktsioonis) kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ka käesoleval ajal kehtiva
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse x. 1x.x.a. määruse nr x kohaselt oli kuupalga alammäär alates 01.01.x.a. on 4350 krooni. Vabariigi Valitsuse 11.06.x.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.x.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on x,0x eurot. Seega nii varemkehtinud
§-s 61 lg 4 kui käesoleval ajal kehtiva
lg 1 kohaselt elatise alammäär on x krooni so 139,01 eurot.
lg x sätestas, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Käesoleval ajal kehtiva
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes x on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§-s 10x lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja 3
§-le 10x lg x aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kohus, erinevalt kostjast, on seisukohal, et lastele tehtavaid kulutusi ei pea käesolevas asjas eraldi tõendama, sest hagejad nõuavad elatist seaduses ettenähtud alammääras. On mõistatav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Kostja väitel ei võimalda elatist hagejate nõutud ulatuses maksta tema majanduslik olukord. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1x.03. x. a otsus tsiviilasjas nr 3-x-1-19-07 p 1x ja 07.1x.x.a. otsus tsiviilasjas nr 3-x-1-1x-09 p 1x). Kostja näol on tegemist täiel määral töövõimelise isikuga, kellel tervisest või muudest asjaoludest tulenevalt ei ole takistusi töötamisel. Asjaolu, et sissetulekud ettevõtlusest ei ole alati regulaarsed või on väikesed, ei vabastada vanemat lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja ülalpidamisel ei ole peale hagejate teisi isikuid. Neid asjaolusid arvestades ei ole ühele lapsele seaduses ettenähtud alamääras so 139,01 euro suuruse elatise maksmine kohtu arvates kostjale ebamõistlikult koormav ja tema toimetulekut takistav. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.x.a. otsus asjas 3-x-1-7-05 ja 30.11.x.a. otsus asjas 3-x-1-1x-04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Arvestades kostja poolt ülekantud summasid ja seaduses ettenähtud elatise alammäära, on ilmselge, et kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ega regulaarselt. Seetõttu on põhjendatud nii varemkehtinud
lg 1 alusel kui käesoleval ajal kehtiva
Varemkehtinud
lg 1 kohaselt mõistetakse elatis reeglina välja alates elatisehagi esitamisest.
lg x kohaselt kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Käesolev hagi on kohtule esitatud xx.xx..a. Hagejad on nõudnud elatise väljamaksmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Selline nõue ei ole välistatud ka käesoleval ajal kehtiva
Kuna on tõendatud, et kostja ajavahemikul xx.xx..a. kuni 1x.07.x.a. kostja laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ei täitnud, on põhjendatud elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kuna kohtumenetlus on kestnud pikka aega ja kogu selle aja vältel on kostja ülalpidamiskohustust osaliselt täitnud (kokku 1414,3x euro ulatuses), peab kohus otstarbekaks elatise ühekordse summana välja mõista kuni x.xx.x.x., arvestades sealjuures ka sellel ajaperioodil juba tasutud elatist so ühe lapse kohta 707,16 eurot. Kuna hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungil õigeks võtnud kostja väite, et tütar J. x.a. sügisel kaks nädalat kostja juures ja oli viimase ülalpidamisel, 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.