§-de 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94 lg 1, 101 lg 1 p-de 1, 6, 113 lg 1, 142 lg 1 ja 145 lg 2 alusel nõuab hageja kostjalt võlgnevuse (seisuga 04.04.2011.a.) 984,06 euro ( 15 397,23 krooni) väljamõistmist, millest laenu põhiosa võlg on 745,63 eurot (11666,62 krooni), intress 20,04 eurot (313,61 krooni) ja viivis 218,39 eurot (3417 krooni). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse koos lisadega 06.08.2010.a. kätte saanud (tl 36). Kostja on hagile 06.09.2010.a. esitanud kirjaliku vastuse ( tl 30), milles vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei nõustu nõude suurusega, kuna laenusaaja T. M. juba asunud nõuet täitma ja kostja arvates tuleks menetlus T. M. võla tasumise ajaks üldse peatada. Ka on kostja kinnitanud, et nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna nõuet juba reaalselt rahuldatakse ja kostja arvates on hageja kohtusse pöördunud ennatlikult. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses ja kostja 06.09.2010.a. vastuses hagiavaldusele kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 04.04.2011.a. teinud pooltele ettepaneku soovi korral oma täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 21.04.2011.a. Hageja on 04.04.2010.a. oma nõuet vähendanud ( tl 40). Kostja on 15.04.2011.a. veelkordselt palunud arvestada asjaoluga, et põhivõlgnik on asunud võlga tasuma ( tl 43). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lepinguga (tl 16) tõendatud, et hageja ja T. M. 25.04.2008.a. laenulepingu nr 6380425053, mille alusel hageja andis T. M. krooni laenu, mille laenusaaja kohustus tagastama osade kaupa vastavalt maksegraafikule, samuti tasuma intressi määraga 27% aastas. Käenduslepinguga nr 6380425053 ( tl 18) kohustus kostja M. T. täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga võlaõiguslikust lepingust nr 6380425053 tulenevate nõuete eest, kusjuures käendaja vastutuse maksimumsumma on 34668 krooni. 2
lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
Nagu kohus eespool tuvastas, on kostja rikkunud laenu- ja käenduslepingust nr 6380425053 tulenevaid kohustusi maksta hagejale tagasi laen ja intress.
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja oma kohustusi täitnud ei ole, tuleb tasumata laen 11666,62 krooni koos intressiga 313,61 krooni
§-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 396 lg 1, 397 lg 1, 142 lg 1 ja 145 lg-te 1 ning 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seadusele ei tugine kostja taotlus viivitada käesoleva asja menetlemisega niikaua, kui põhivõlgnik T. M. tagasi maksab. Pooltevahelises käenduslepingus on ette nähtud solidaarvastutus.
§-s 65 lg 1 on sätestatud, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. Seega võib hageja nõuda kohustuse täitmist nii T. M. kostjalt.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Käesoleval juhul on viivisemääras kokku lepitud Laenulepingu üldtingimustes. Laenulepingu üldtingimuste ( tl 19-20) punkti 1.4 3
lg 1 ( üldtingimuste tekstis ilmselgelt ekslikult märgitud § 84 lg 1) nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras.
§-s 94 lg 1 on sätestatud, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
§-de 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel viivise katteks 3417 krooni välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 15397,23 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 11666,62 krooni, intress 313,61 krooni ja viivis 3417 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb M. T. K. kasuks välja mõista kokku 984,06 eurot (sh 745,63 eurot laenu põhiosa, 20,04 eurot intressi ja 218,39 eurot viivise katteks). TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, jäävad ka menetluskulud kostja kanda täies ulatuses. Asjaolu, et hageja oma nõuet kohtumenetluse käigus vähendas, ei anna alust menetluskulusid jaotada teisiti. Nõude vähendamine on tingitud asjaolust, et teine solidaarvõlgnik on menetluse käigus hageja nõuet osaliselt rahuldanud. Ekslik on kostja seisukoht, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hagi esitamine on olnud ennatlik. Nagu kohus eespool juba tuvastas, on hagimenetlus alguse saanud seetõttu, et M. T. maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Seega on asja lahendamise hagimenetluses tingitud olnud kostja enda käitumisest. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.