← Eesti

2-10-58540/4

Obsah (9)§ 468§ 187§ 367§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 483§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-58540

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

  1. Jätta KÜ poolt kantud põhjendatud menetluskulud KT kanda.
  2. Välja mõista kostjalt KT hageja KÜ kasuks menetluskulu 414,78 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
  3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE KÜ esitas 22.11.2010 hagi KT vastu 957,97 euro ja viivise saamiseks. Hageja palub hageja kostjalt välja mõista korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 957,97 eurot ja viivise 145,60 eurot ning alates 20.11.2010 viivis osaliselt protsendina (0,05% päevas) põhinõudelt (957,97 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega isiklikult kätte toimetatud 17.03.2011, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega ning teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust 2 rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskuluna märkinud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 26,84 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 191,73 eurot ning õigusabikulud 421,82 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest 153,39 eurot ning hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 268,43 eurot).

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 191,73 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tsiviilasjas nr 2-10-11522 on kohus 26.10.2010 määrusega jätnud KÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse KT vastu rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel ning käesolevas asjas on hagiavaldus esitatud 22.11.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Samuti on samas asjas 28.11.2010 määrusega tasutud kohtutäiturile menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 15,34 eurot ning tagastatud Punane 15 korteriühistule ettemakstud tasu summas 11,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ning KÜ poolt ettemakstud ning kohtutäiturile väljamakstud kohtutäituri tasu summas 15,34 eurot menetluskuluna kostjalt välja mõista. Vastavalt

§ 144

p-le 1 on kohtuväline kulu menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 3 200 euro puhul 1 600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 957,97 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 421,82 eurot käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmäär arvestatuna kolmes kohtuastmes kokku. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja koostanud ja esitanud üksnes hagiavalduse ning maksekäsu kiirmenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduse, peab kohus põhjendatuks õigusabikuluks kokku 159,78 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 414,78 eurot. 3 Tiia Mõtsnik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.