Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE KÜ esitas 22.11.2010 hagi KT vastu 957,97 euro ja viivise saamiseks. Hageja palub hageja kostjalt välja mõista korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 957,97 eurot ja viivise 145,60 eurot ning alates 20.11.2010 viivis osaliselt protsendina (0,05% päevas) põhinõudelt (957,97 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega isiklikult kätte toimetatud 17.03.2011, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega ning teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust 2 rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskuluna märkinud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 26,84 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 191,73 eurot ning õigusabikulud 421,82 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest 153,39 eurot ning hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 268,43 eurot).
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 191,73 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.
p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tsiviilasjas nr 2-10-11522 on kohus 26.10.2010 määrusega jätnud KÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse KT vastu rahuldamata
lg 2 p 3 alusel ning käesolevas asjas on hagiavaldus esitatud 22.11.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Samuti on samas asjas 28.11.2010 määrusega tasutud kohtutäiturile menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 15,34 eurot ning tagastatud Punane 15 korteriühistule ettemakstud tasu summas 11,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ning KÜ poolt ettemakstud ning kohtutäiturile väljamakstud kohtutäituri tasu summas 15,34 eurot menetluskuluna kostjalt välja mõista. Vastavalt
p-le 1 on kohtuväline kulu menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 3 200 euro puhul 1 600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 957,97 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 421,82 eurot käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmäär arvestatuna kolmes kohtuastmes kokku. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja koostanud ja esitanud üksnes hagiavalduse ning maksekäsu kiirmenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduse, peab kohus põhjendatuks õigusabikuluks kokku 159,78 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 414,78 eurot. 3 Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.