26.05.2005 sõlmiti Tamara Švetsi ja OÜ ALS vahel notariaalselt ühishüpoteegi osalise kustutamise leping, kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise ning asjaõigusleping. Lepinguga hageja ostis kostjalt 1 225 000 krooni eest Audru vallas Papsaares külas asuva Kurgo 1 kinnistu (registriosa nr XXXXX, pindalaga 1564 m², sihtotstarve elamumaa) koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu p 2.1 kohaselt on kinnistu hoonestatud ja kinnistul ei ole varjatud puudusi ega vigu, millest müüja oleks teadlik. Lepingu p-s 4.3 lepiti kokku, et kui mõni müüja poolt lepingu p-s 2.1 esitatud garantiidest ja kohustustest osutub valeks või jääb täitmata, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu mittetäitmisest tekkinud kahju hüvitamist. Lepingu p-s 6.1 kohustus müüja andma kinnistu otsese valduse ja selle päraldiseks olevad dokumendid ostjale üle hiljemalt 15.06.
, § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ja 2 ning
Kahju suurust hindas hageja 304 520,93 kroonile. OÜ ALS on elamu mitteõigeaegse valmisehitamise, vaegtööde likvideerimata jätmise ning hageja joogi- ja olmeveeta jätmisega tekitanud hagejale alates
Kostja oli teadlik, et hageja ostis kinnistu ja tellis ehitustööd elamu ehitamiseks enda koduks, enda ja perekonna heaolu parendamiseks. Samuti oli kostja teadlik, et hageja põetas kodus voodihaiget ja pimedat isikut. Kostja sai aru, et oma kohustuste rikkumisega põhjustas ta hagejale olulise psüühika ja närvitegevuse häire, tervise halvenemise ja heaolu languse. Kostja rikkus ehituseseaduse § 48 p 1-5, 8 ja 9 nõudeid. Kostja oli kohustatud esitama hagejale kõik seaduses sätestatud ehitustööde dokumendid, s.h. ehitustööde päeviku, kaetud tööde aktid, töökoosoleku protokollid ja muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid, mille üleandmist hageja kostjalt nõudis. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et poolte vahel 06.09.2004 lihtkirjalikult sõlmitud protokolliga lepiti kokku OÜ ALS ehitamiskohustuse tingimustes ning sätestati ehitustähtajaks 15.12.2004. Protokolli sisust (eelkõige p 1 ja 2) nähtuvalt oli tegemist pooltevahelise müügilepingu eellepinguga, sest selles olid nimetatud müügilepingu olulisemad tingimused (objekt ja hind) ning tahe müügilepingu sõlmimiseks. Protokolli ei ole võimalik vaadelda teisiti kui Kurgo 1 kinnistu müügilepingu eellepingut, kuid tulenevalt
lg-st 2, AÕS § 119 lg-st 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-32-06 pidi protokoll olema sarnaselt kinnisasja müügilepingu vorminõudega notariaalselt tõestatud ning seetõttu on protokoll seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (TsÜS § 83 lg 1). Juhul kui protokoll ei oleks tühine, oleks protokoll kui hageja väidetud võlasuhte tekkimise aluseks olev tehing lõppenud poolte kokkuleppel notariaalse müügilepingu p 4.2 alusel, mille kohaselt lõpetavad pooled lepinguga kõik nende vahel sõlmitud lepinguobjekti müüki puudutavad kokkulepped, st ka protokolli kui lepinguobjekti müüki puudutava kokkuleppe ja kõik sellega kaasneva. Poolte vahel 26.05.2005 sõlmitud notariaalsest müügilepingust ega selle 14.06.2005 notariaalsest muudatusest ei nähtu, et notariaalne müügileping oleks sõlmitud ühes ehitamise töövõtukohustusega ja lepingus ei ole toodud ehitamistingimusi. Ka ei sisalda müügilepingu p 2.1 hageja jaoks mingeid garantiisid, üksnes kostja kui müüja avaldusi ja kinnitusi, mis ei ole valeks osutunud. Hageja pretensioonid ehituse puuduste osas on alusetud, sest hageja ostis kostjalt kinnistu poolelioleva ehitisega. Hageja ei ole tõendanud
sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise lubatavuse tingimuste esinemist. Hageja ei ole avaldanud kostjale enne protokolli, lepingu ja kokkuleppe sõlmimist hageja poolt kellegi hooldamisse puutuvat ega enda heaolu sisulistest ja ajalistest lootustest. Maakohtu otsuse põhjendused 04.10.2010 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt ALS Tamara Švetsi kasuks lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju summas 99 168,33 krooni ja kohustas OÜ-d ALS üle andma Tamara Svetšile kogu tema valduses oleva Kurgo 1 elamu ehitusdokumentatsiooni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Vaidlus puudub selles, et 26.05.2005 sõlmisid OÜ ALS müüjana ning Tamara Svetš ostjana Pärnumaal Audru vallas Papsaare külas asuva Kurgo 1 kinnistu (registriosa nr XXXXX) ühishüpoteegi osalise kustutamise lepingu, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise ning asjaõiguslepingu. Nimetatud lepingu 14.06.2005 notariaalselt sõlmitud muutmise lepingu kohaselt OÜ ALS müüs kinnistu hagejale hinnaga 1 225 000 krooni, kusjuures krundi hind oli 397 800 krooni ja ehitise hind 827 200 krooni. Kogu ostuhind on tasutud. Hageja tutvus enne notariaalsete lepingute sõlmimist kinnistu ja elamuga. Samuti nõustuvad pooled, et müügilepingu sõlmimise hetkel asus kinnistul pooleliolev elamu, mille ehituse oli teostanud kostja. Kostja nõustus, et teostas
ÜS § 83 mõttes vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine, kuid hageja ei ole tuginenud kahju hüvitamise nõudes müüdud asja puudustele viitamisel
, § 218 mõttes, vaid nõuab kahju hüvitamist tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest. Antud juhul on töövõtuleping sõlmitud tingimusliku tehinguna TsÜS § 102 mõttes selliselt, et kinnistu müügilepingu mittetoimumine kui äramuutev tingimus oleks lõpetanud pooltevahelise töövõtu kokkuleppe ning loonud poolte vahel võlasuhte alusetu rikastumise sätete alusel
Kuna kinnistu müük hagejale toimus, kehtib töövõtuleping vastavalt protokollis nr 4 kokkulepitud tingimustele, kaasa arvatud elamu eest kokkulepitud tasu osas. Kohus leidis, et kinnistu ostu-müügileping ja töövõtuleping ei välista teineteise olemasolu ja on käesolevas vaidluses eraldiseisvad kokkulepped, olenemata sellest, et kostja ei suutnud kinnistu ostu-müügi ajahetkeks töövõtulepingut kohaselt täita. Töövõtulepingule kehtib üldine lepingu sõlmimise vormivabadus, st võlaõigusseadus ega muu seadusakt ei sätesta töövõtulepingu vormile kohustuslikku nõuet. Vastavalt
lg-le 11 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
lg 1 kohaselt peab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Majakarbi ehitustähtaeg lepiti kokku 15.12.2004, kokkulepitud tähtajaks majakarp valmis ei saanud. Fotomaterjali järgi visuaalselt hinnates võis maja koos kokkulepitud välisviimistlusega lugeda valminuks alles 2005. mais. 24.11.2005 pretensiooniga teavitas hageja kostjat elamu Kurgo 1 ehituses ilmnenud puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist ning andis selleks tähtaja 31.01.2006, millele kostja ei reageerinud. Nii arhitekt T. Keskküla 20.11.2005 kirjaliku teatega, J N 09.12.2005 koostatud ehituse ülevaatuse aktiga, fotomaterjalidega kui ka tunnistajate J. N, J. Kodasma jt ehitustöödel osalenud isikute ütlustega istungil on tõendamist leidnud, et Kurgo 1 elamul esinesid nii väliskui sisetöödes ilmsed puudused nii vaegtöödena (tuulekast, kõver laudis) kui ka varjatud puudused, millest kostja hagejat ei teavitanud ja mis ilmnesid hiljem. Eeskätt puudused katuse- ja korstnaehituses, katlaruumi ukse tuleohutuse nõuetele vastavuses, põrandate kalletes jms. Hagejal on õigus nõuda Kurgo 1 elamu ehitamisel kostja poolte tehtud vaegtööde parandamiseks ning tegemata ehitustööde lõpetamiseks tehtud kulutusi. Hageja esitas kohtule varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise nõude. Hageja nõude saab kvalifitseerida
puuduse kõrvaldamise) asemel esitatava kahju hüvitamise nõudena. Hageja sai äsjaehitatud elamuga kinnistu, kuid nii enne kui vahetult peale sissekolimist (vähem kui aasta jooksul) tuli ebakvaliteetse ehituse tõttu elamus võtta üles ja uuesti paigaldada põrandad, vahetada kõver laudis, parandada katust ja niiskustkoguvat korstnajalga, vahetada mitmed uksed jne. Kui ehitustööd oleks teostatud kvaliteetselt (erinevalt T. K ja J. N ülevaatusega leitust), puudunuks hagejal vajadus valmis elamu parandustöödele kulutuste tegemiseks. Kohus leidis, et tunnistaja J. N ütlustega ja 09.12.2005 koostatud ülevaatusaktis välja toodud järeldustega, samuti fotomaterjaliga, tunnistajate A. M, J. K, jt. ütlustega ning muude asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et tehtud töö ei vastanud keskmisele kvaliteedile, milliste lepingutingimuste rikkumisega on hagejale tekitatud kahju. Hageja nõude sisuks on hageja poolt kuni hagi esitamiseni kantud ja tulevikus kantavate kulutuste hüvitamine vastavalt
lg 3 ja
lg 1 mõttes hageja asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitavaid asjaolusid ei oleks esinenud. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud pooltevahelise ehitustöövõtulepingu olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt, kuid tõendite kogumis ei saa hageja esitatud kuludokumentide ja kalkulatsioonide alusel põhjendatuks lugeda hageja kahjuhüvitise suurust kogu ulatuses, vaid üksnes osaliselt. Kohus rahuldas kuni hagi esitamiseni hageja kantud kulutustest summas 150 181,40 krooni, 94 565,20 krooni ning lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tulevikus tekkiva varalise kahju hüvitamise nõudest summas 154 339,53 krooni vastavalt 4 603,13 krooni. Mittevaralise kahju nõude osas leidis kohus, et ei ole küllaldaselt põhjendatud ega tõendatud
lg 1 mõttes sellise kahju nõudmise eeldused ja
Riigikohus on 25.02.2010 otsuses nr 3-2-1-159-09 selgitanud, et viidatud sätte kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Elamu ehitamise töövõtulepingu puhul on tegemist tavalise varalise tehinguga, s.o. käibetehinguga, mille eesmärk ei olnud kaitsta hagejat mittevaralise kahju eest ja mille juures kostja ei saanud eeldada otsest mittevaralise kahju tekkimise võimalust hageja jaoks. Kui ilmastikuoludest või muudest põhjustest tingitult elamu valmimine viibis ning vaegtööd tõid hagejale kaasa varalist kahju, ei tulene sellest, et kostja sai aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal terviseprobleemide tekkimine oleks põhjustatud kostjapoolsest lepingurikkumisest. Hageja puusaliigese operatsioon toimus
lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Protokolli p-s 1 on muuhulgas määratletud lepingu objektina Kurgo 1 kinnistu. Protokolli p-s 3.1 avaldavad pooled, et kavatsevad müügilepingu sõlmida hiljemalt 28.12.2004. Protokolli p 4.1 kohaselt on müügiobjekti müügihind 1 225 000 krooni. Seega võib järeldada, et tegemist oli pooltevahelise müügilepingu eellepinguga, sest selles on nimetatud müügilepingu olulisemad tingimused (objekt ja hind) ning tahe müügilepingu sõlmimiseks.
lg 2 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Riigikohus on 08.05.2006 otsuses nr 3-2-1-32-06 selgitanud, et kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib
ÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Seega, kui protokoll on suunatud kinnisasja omandamisele, on see vormipuuduse tõttu tühine ja kogu kohtu põhjendus lepingu täitmata jätmise, lepingust taganemise ja selle tagajärgede kohta asjakohatu. Kohus on jätnud eelnimetatud seadusesätted tähelepanuta. Käesolevas vaidluses ei ole võimalik vaadelda poolte vahel sõlmitud protokolli muuna kui Kurgo 1 kinnistu müügilepingu eellepinguna. Tulenevalt
lg-st 2, AÕS § 119 lg-st 1 ja ülalviidatud Riigikohtu lahendist, pidi poolte vahel sõlmitud protokoll olema notariaalselt tõestatud. Antud juhul ei ole protokoll notariaalselt tõestatud ning see on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (TsÜS § 83 lg 1). TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Protokolli tühisuse tõttu ei oma õiguslikke tagajärgi ka selles sisalduvad kokkulepped ehituskohustuse tingimuste ning tähtaegade osas. Seega on kõik hageja viited eelnimetatud kokkulepetele asjakohatud, kuivõrd kokkulepete aluseks olev tehing (protokoll) on tühine. Kui protokoll oleks sõlmitud seaduses sätestatud vorminõuet järgides, on protokoll kui hageja väidetud võlasuhte tekkimise aluseks olev tehing lõppenud poolte kokkuleppel. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2 kohaselt lõpetavad pooled lepinguga kõik nende vahel sõlmitud lepinguobjekti müüki puudutavad kokkulepped. Et protokolli näol oli tegemist lepinguobjekti müügilepingu sõlmimise eellepinguga, on see lepinguobjekti müüki puudutav kokkulepe lepingu p 4.2 alusel poolte kokkuleppel lõpetatud, sh. kõik sellega kaasnev. Protokoll ei määratle kostja ehituskohustuse tingimusi hageja suhtes ka seetõttu, et hageja ostis 26.05.2006 kostjalt kinnistu, millel asus poolik majakarp, so. kinnistu ühes poolelioleva ehitisega nagu see tol hetkel oli (lepingu p 2.2). Seega sai hoone ehitus toimuda kuni kinnistu müümiseni üksnes kinnistu omanikule, mitte hagejale. Kuna protokoll on tühine, ei saa sellest tuleneda pooltele õiguslikult siduvaid kohustusi. Protokolli mõtteks sai olla vaid võimaliku pakkumise sedastamine eesmärgiga, et see võib saada tulevikus sõlmitava müügilepingu tingimuste üheks osaks. Lepingu sõlmimisel selle p 4.2 kohaselt protokollis sedastatud kavatsuslikud kokkulepped lõpetati. Kuna protokoll on tühine, siis selles märgitud elamu valmimise tähtajal, 15.12.2004, ei saa olla mingit tähendust. Hageja ei ole andnud kostjale mingit heastamise võimalust, isegi kui 2005. juunis kokkulepitud töödes esinenuks tõendatult puudusi. Kostja ei ole lepingu p 2.1 tähenduses andnud hagejale mingeid garantiisid, mille rikkumist saaks esitatud hagi kontekstis nõude rahuldamisega sanktsioneerida kostjat kahju hüvitama sundides. Kõik siseviimistlustööd teostati hageja kontrolli all ja heakskiidul. Kuivõrd hageja ja kostja vahel 26.05.2006 ja 14.05.2006 sõlmitud notariaalaktidest ei nähtu, et leping oleks sõlmitud ühes ehitamise töövõtukohustusega, on eeltoodud kontekstis hageja poolt esitatud väidetavad „kuludokumendid“ asjasse puutumatud. Otsusest ei nähtu põhjendusi, milliseid konkreetseid töid töövõtuleping hõlmas; millised konkreetsed tööd millistele konkreetsetele normidele või nõuetele väidetavalt ei vasta, milles mittevastavused avaldusid; siseviimistlustööde väidetav ebakvaliteetsus on põhjustatud üksnes kostjast, mitte hagejast endast ning mis tõendab, et tööd jäävad keskmisest kvaliteedist allapoole (
MS §-st 436 lg 1 ja 2 ning §-st 440 lg 8 tulenevat põhjendamiskohustust eiranud selge deklaratsiooniga: hageja kulutuste, mida kohus peab põhjendatuks, olemasolu, on kohus kontrollinud toimikust vastavalt esitatud kuludokumentidele (arved, ostutšekid, teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid) ega pea vajalikuks nende ükshaaval analüüsimist. Eraldi tuuakse välja, kui konkreetne kuluarve on põhjendatud. Apellandil ei ole võimalik otsusest aru saada, millistele konkreetsetele asjaoludele tuginevalt ja millistele konkreetsete tõendite põhjal on kohus otsustanud mingid hageja väidetavad kulud lugeda kuludokumentides kirjeldatud viisil põhjendatuks ja mingid kulud põhjendamatuks. Kohus on rikkunud TsMS § 348 lg-s 1 sätestatut, kui jättis välja selgitamata apellandi arvamuse iga kuludokumendi ja nendega seonduvate asjaolude suhtes. Rikkudes analüüsi- ja põhjendamiskohustust, ei ole kohus otsuses hinnanud tunnistajate R. J ja E. L ütlusi (sh. selle kohta, et kõik tööd teostati vastavalt kostja juhistele, tema kontrolli all ja kvaliteetselt); kostja seadusliku esindaja A. S vande all antud ütlusi; tunnistaja J. K ütlusi poolte vahel 2005. juunis töövõtulepingu sõlmimise kohta. Kohtuotsuse resolutsioon, kohustada OÜ ALS üle andma T. Švetsile kogu tema valduses olev elamu ehitusdokumentatsioon, ei ole oma abstraktsuses TsMS ja TMS mõttes täidetav. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja Tamara Švets vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused TsMS § 651 lg1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei ole vaidlustatud ning kolleegium otsust eelnimetatud nõude osas ei kontrolli. Apellatsiooni korras kuulub kontrollimisele otsus, mis puudutab varalise kahju hüvitamist ja elamu ehitusdokumentatsiooni üleandmise kohustamist. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, asub seisukohale, et maakohtu otsus vaidlustatud osas kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 436 lg 1 järgi peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab muuhulgas otsuse põhjendamise kohustuse täitmist TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ja tõendite hindamist TsMS § 232 lg 1 järgi. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohus, asudes õigesti seisukohale, et pooltevaheline 06.09.2004 lepingueelsete kavatsuste protokoll kinnistu müügilepingu sõlmimiseks on notariaalse vorminõude puudumise tõttu tühine, on samas leidnud, et nimetatud protokolli lisa, mis sisaldab ehitustähtaega ja müügihinnas sisalduvaid töid, on kehtiv. Eelnimetatu osas on otsus vastuoluline. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Sama vorminõue kehtib ka
Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu on 06.09.2004 lepingueelsete kavatsuste protokoll tühine TsÜS § 83 lg 1 järgi. Apellant OÜ ALS on põhjendatult pööranud hageja tähelepanu sellele, et 26.05.2006 notariaalse ühishüpoteegi osalise kustutamise lepingu, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise ning asjaõiguslepingu p 1.2 kohaselt ostis hageja kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Seega hoone ehitus sai toimuda kuni kinnistu müümiseni kinnistu omanikule, mitte hagejale. Apellant OÜ ALS on põhjendatult märkinud, et lepingueelsete kavatsuste protokollis kinnistu müügilepingu sõlmimiseks märgitud ehitustähtaeg majakarbi ehituseks 15.12.2004, ei oma käesolevas vaidluses mingit tähendust. 26.05.2006 notariaalse ühishüpoteegi osalise kustutamise lepingu, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise ning asjaõiguslepingu p 2.2 kohaselt ostja kinnitas, et ostis kinnistu seisundis, millises see oli lepingu sõlmimise päeval. Kohus on hagi osalisel rahuldamisel tuginenud asjaolule, et hageja nõue tuleneb töövõtulepingust, mis sisaldub müügilepingu eellepingus. Nimetatud seisukoht on ekslik. Kohtul tuli vaidluse lahendamisel välja selgitada, millistele nõuetele pidi müügiobjekt vastama selle omandamisel ja millised kokkulepped tööde osas olid poolte vahel sõlmitud ning millisel õiguslikul alusel on hageja õigustatud nõudma kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab kohus kontrollima, kas esinevad eeldused nõude rahuldamiseks või mitte. Kuivõrd maakohus on jätnud tuvastamata, millistele nõuetele pidi müügiese vastama selle omandamise hetkel ja milliseid töid pidi kostja veel tegema pärast kinnisasja müümist, siis on jäänud asjas olulised asjaolud välja selgitamata. Apellantide väide on põhjendatud, et rahuldades hagi osaliselt, on kohus jätnud täielikult analüüsimata esitatud tõendid ja põhjendamata, miks ta ei arvesta poolte väidete ja vastuväidetega. Rahuldades hagi elamu ehitusdokumentatsiooni üleandmise kohustuses on kohus jätnud märkimata, milliseid dokumente peab kostja hagejale üle andma. Eelnimetatud puuduse tõttu ei ole võimalik ka kohtuotsuse täitmine ning eeltoodust tulenevalt tuleb otsus antud nõudes tühistada. Kohtul tuleb välja selgitada, milliste dokumentide üleandmist hageja taotleb. Selleks tuleb teha hagejale ettepanek hagiavalduse täpsustamiseks. Sellega on rikutud oluliselt TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuded, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Apellandi OÜ ALS väide on õige, et tõendite esmakordse hindamise ning asjas oluliste faktiliste asjaolude apellatsioonimenetluses esmakordse tuvastamise tulemusel kaotaksid pooled võimaluse tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras otsuse peale edasikaebamisel ei ole tõendite hindamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist võimalik vaidlustada. Otsuse tõendusliku ja faktilisi asjaolusid tuvastava osa peale edasikaebamise välistamine oleks vastuolus Põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Arvestades eeltoodut kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tuleb tagasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Mare Merimaa Ulvi Loonurm Ande Tänav
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.