← Eesti

2-10-67063/6

Obsah (9)§ 468§ 187§ 325§ 322§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 483

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-67063

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

  1. Jätta IJDFAG poolt kantud põhjendatud menetluskulud AB kanda.
  2. Välja mõista kostjalt AB hageja IJDFAG kasuks menetluskulu 111,84 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
  3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE IJDFAG esitas 30.12.2010 hagi AB vastu 166,17 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue FEOÜ ja kostja vahel 24.03.2007 sõlmitud kiirlaenulepingust, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kätte toimetatud 08.03.2011, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega ning kohtutäitur Elin Vilippuse 08.03.2011menetlusdokumentide kättetoimetamise aruandega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

§ 325

kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kuivõrd kohtutäitur tuvastas, et kostja elab aadressil XXX, Tallinn ning kostja vanaema keeldus väljastusteatele menetlusdokumentide kättesaamise kohta allkirja andmast ja kohtutätiur jättis menetlusdokumendid nimetatud aadressil asuvasse korterisse, loeb kohus, et menetlusdokumendid on

§ 322lg 1 ja 325 alusel kostjale kätte toimetatud.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud 2 kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskuluna märkinud hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p-le 7 on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tsiviilasjas nr 2-10-15867 on kohus 16.12.2010 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel ning käesolevas asjas on hagiavaldus esitatud 30.12.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nii hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot kui ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 111,84 eurot. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.