) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt
lg-le 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Asjaolud ja kohtu põhjendused VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2007.a. laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (leping 1), millega hageja väljastas kostjale laenu summas 880 000.00 krooni muutuva intressimääraga (Eesti krooni baasintress+0,8% aastas). Kostja kohustus tagastama hagejale laenu ja intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.09.2007.a. kuni 10.07.2037.a. iga kalendrikuu 10.kuupäeval hageja poolt lepingu alusel arvutatud summades. Hageja ja kostja sõlmisid 15.10.2007.a. laenulepingu lisa nr 1, millega leppisid kokku kinnistu registriosaga nr 150536 (Roheline 4 Paide) vabastamises lepingu 1 tagamiskohustusest. Alates jaanuar 2008.a. tekkis kostjal hageja ees võlgnevus ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt 17.12.2008.a. üles. Laenu tagatiseks seadis kostja hüpoteegi hageja kasuks Türi linnas asuvale kinnistule aadressil Koidula 36 ning kohtutäitur müüs kinnistu 21.04.2010.a. toimunud kordusenampakkumisel hinnaga 375 000.00 krooni, millest pärast täitekulu 2 mahaarvamist sai hageja oma nõude katteks 312 569.00 krooni ning hageja on selle summa võtta vähendanud laenulepingu järgset põhinõuet. Kostja lepingust 1 tulenev laenuvõlgnevus on hageja ees hagi esitamise seisuga laenu põhiosa 565 547.94 krooni, intress 69 467.89 krooni ja teenustasu 1500.00 krooni. Pooled on sõlminud 25.05.2007.a. laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx (leping 2), millega hageja väljastas kostjale laenu summas 70 000.00 krooni intressiga 12% aastas tagasimaksetähtajaga 10.05.2011.a. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu ja intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.07.2007.a. kuni 10.05.2011.a. iga kalendrikuu 10.kuupäeval. Kostja kohustus tagama tasutavate maksete tähtpäevadel lepingus märgitud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu. Jaanuar 2008.a. ei täitnud kostja enam seda kohustust ning tal tekkis võlgnevus, mille tulemusena ütles hageja 17.12.2008.a. lepingu 2 ennetähtaegselt üles. Kostja lepingust 2 tulenev laenuvõlgnevus on hageja ees hagi esitamise seisuga laenu põhiosa 61 605.17 krooni ia intress 7056.27 krooni. Hageja ja kostja on sõlminud veel 26.04.2008.a. arvelduskrediidilepingu nr xxxxxxxxxxxx (edaspidi leping 3), millega väljastati kostjale krediitkaart krediidilimiidiga 20 000.00 krooni intressiga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt kohustusliku tagasimakse summaga 125.00 krooni. Makse kuupäev oli kokkulepitult iga kalendrikuu 10.päev. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 5.9 kohustus konto omanik tagama kontol maksepäevaks piisava raha, kuid alates detsember 2007.a. kostja oma lepingust 3 tulenevaid kohustusi ei täitnud. Leping lõppes 01.02.2008.a. ning kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata laenu põhiosa 9867.81 krooni ja intress 773.85 krooni. Hageja nõue tagastamata võlgnevuse, tasumata intresside ja teenustasu saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevat omapoolse raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas ta nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ning
Lepingu 1 viivist on hageja nõudnud 16 820.60 krooni, kuid viidanud hagiavalduse lisas 4 toodud viivise arvestusele, mille järgi nõuab viivist 16 521.84 krooni ning millise nõude loeb kohus põhjendatuks. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja lisanduvat viivist vaidlustanud. Viimast nõuab hageja protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud kui muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
kostja.
lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja nõuab menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 60 000.00 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamiselt tasutud riigilõivu 2597.15 krooni (1848.15 + 750.00 krooni). Samuti on põhjendatud riigilõiv 6.39 eurot menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.