) defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus). (
lg 2) Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. 7. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub (tl 18-31, 68-75), et alaealine D.L. elab alates vanemate lahkuminekust 2010 novembris koos oma emaga (erinevad elukohad alates detsembrist 2010). Eestkosteasutuse 04.01.2011 seisukohast tulenevalt I.L. alates lahkuminekust lapse ülalpidamist materiaalselt ei toetanud. Avaldaja elab koos lapsega 1-toalises korteris. Lapsel on eraldi magamiskoht, lapse jaoks on olemas ilmastikule vastavad riided, lapsel on arendavad mänguasjad. Korteri kütmiseks kasutatakse elektrikütet. Korter on puhas ja hubane. Laps käib lasteaias ja lasteaia õpetajad on rahul lapse ema suhtumisega lapse kasvatamisse. I.L.i elamistingimusi eestkosteasutuse esindajatel kontrollida ei õnnestunud. I.L. ei olnud suhtlemiseks avatud. Lastekaitsetöötajatel ei õnnestunud selgitada I.L.i kindlat seisukohta lapse kasvatamises osalemiseks ja lapse materiaalseks toetamiseks. 8.
lg.1 kohaselt vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Maakohus on seisukohal, et
lg.1 ja 3 ning 134 lg.3 tulenevalt on kohtul õigus piirata I.L.i isikuhooldusõigust D.L.i suhtes, mis puudutab lapse elu- ja viibimiskoha määratlemist. Ülejäänud osas jääb I.L.il lapse vanemate ühine hooldusõigus alles. 11. Kohus on seisukohal, et tulenevalt lapse vanemate erinevatest elukohtadest ja vaidlusest lapse elukoha üle, tuli kohtul teha otsustus lapse elukoha määramiseks ja seega ühe vanema suhtes piirata osaliselt tema isikuhooldusõigust. Lähtudes eestkoste asutuse, MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskuse psühholoogi ja alaealisele RÕS korras määratud esindaja arvamustest, arvestades eelpool nimetatud tõendeid (tl 18-31 ja 68-75) ning asjaolu, et alaealine D.L. elab alates vanemate lahku minekust koos oma emaga, määrab kohus D.L.i elukohaks tema ema T.R. elukoha. Kohus leiab, et ainuüksi I.L.i parem varanduslik seisund ja paremad elamistingimused ei saa olla aluseks, et määrata lapse elukohaks I.L.i elukoht, sest elukoha määramisel ja sellega seoses isikuhooldusõiguse osalise piiramise korral peab kohus silmas pidama lapse igakülgset heaolu (
Kohus arvestab antud juhul asjaolu, et laps on elanud alates vanemate lahku minekust oma emaga, lapse ema on kohtule esitatud tõendite kohaselt saanud hästi hakkama lapse kasvatamisega, lapsel on olemas elementaarsed tingimused tema turvaliseks eluks ja stabiilseks arenguks. Samas I.L. on näidanud üles soovimatust eestkosteasutuse lastekaitse töötajatega vajalikul määral suhelda, lastekaitsetöötajatel puudus I.L.ist tulenevatel põhjustel võimalus kontrollida I.L.i elamistingimusi. I.L. kinnitas 25.04.2011 toimunud kohtuistungil, et ta oli/on antud juhul emotsionaalses seisundis, mis ei võimaldanud tal psühholoogi ja lastekaitse töötajatega rahulikult suhelda. Kohus leiab, et selline emotsionaalne seisund võib negatiivselt mõjuda lapsele, kuk lapse elukohaks määrata lapse isa elukoht. 12. TsMS § 172 lg.1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Maakohus, arvestades muuhulgas ka asjaolu, et T.R. on menetluse kestel mitu korda oma nõuet muutnud leiab, et antud juhul tuleb T.R. menetluskulud jätta tema enda kanda ja I.L.i menetluskulud I.L.i kanda. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.