3-10-2999/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2999 Otsuse kuupäev 28.03.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Margus Kungla kaebus Tartu Vangla 10.09.2010.a käskkirja nr 1-4/1889 (parandatud 20.10.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1889A) ja 21.09.2010.a käskkirja nr 1-4/1993 (parandatud 23.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1993A) tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Rahuldada Margus Kungla kaebus osaliselt.
2. Tühistada 10.09.2010 käskkiri nr 1-4/1889 (parandatud 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/ 1889A).
3. Kaebuse taotlus tühistada Tartu Vangla 21.09.2010 käskkiri nr 1-4/1993 (parandatud 23.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1993A) jääb rahuldamata. Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla 10.09.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1889 karistati M. Kunglat noomitusega selle eest, et ta ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele asuda tööle. 20.10.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1889A parandati käskkirjas ebatäpsus distsiplinaarsüüteo toimepanemise kellajas. 21.09.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1993 karistati M. Kunglat 5-ööpäevase kartserikaristusega kolmekuulise katseajaga selle eest, et ta kasutas vanglateenistujaga suhtlemisel solvavaid väljendeid. 23.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1993A parandati käskkirjas distsiplinaarüleastumise kuupäev. 03.10.2010.a esitas M. Kungla vaide nimetatud käskkirjade tühistamiseks, mis 21.10.2010.a vaideotsusega nr E5 452-1 jäi rahuldamata. 19.11.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Margus Kungla kaebus Tartu Vangla käskkirja nr 14/1889 ja käskkirjaga nr 1-4/1993 ja tühistamiseks. 25.11.2010.a. määrusega kohustas kohus M. Kunglat tasuma riigilõiv summas 100 krooni. M. Kungla tasus riigilõivu 06.12.
4. Kohus võttis 12.01.2011 kaebuse menetlusse, vastustaja esitas vastuse kaebusele 02.02.
5. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja palub tühistada Tartu Vangla 10.09.2010.a käskkiri nr 1-4/1889 ja 20.10.2010 käskkiri nr 1-4/1889A ning 21.09.2010.a käskkiri nr 1-4/1993 ja 23.09.2010 käskkiri nr 14/1993A. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Vangla karistas kaebuse esitajat 26.08.2010 kell 8.308.50 toimunud intsidendi eest distsiplinaarkaristusega alusetult, rikkudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 1 ja § 40 lg
6. Juhtunu oli provotseeritud. Põhjuseks oli vastuolu kaebuse esitaja ja vangla vahel, mis tekkis detsembris 2008 seoses riskihindamise ja individuaalse täitmiskavaga, mis oli teostatud seadusi rikkudes ja mille kaebaja vaidlustas halduskohtus (haldusasi nr 3-10-472). Tartu vangla käskkiri nr 1-4/1889A on kaebuse esitaja arvates õigustühine juba koostamisel, kuna läheb vastuollu iseendaga. Kaebuse esitaja selgitab, et 23.08.2010 hommikul andis ta andis kontaktisik L.-M. Mihhailovale avalduse võimaldada talle 22.09.2010 lühiajaline väljaviimine seoses autojuhilubade vahetusega ning väljastada ARK-le esitamiseks vanad autojuhiload ja ajutine isikuttõendav dokument. Avaldusse jättis kaebuse esitaja kirjutamata taotluse sularaha väljastamiseks enne väljaviimist. Kaebuse esitaja oli pöördunud kontaktisiku poole juba augusti alguses täpsustamaks juhilubade vahetusega seonduvat. Paar nädalat hiljem sai ta vastuse, et kõigepealt peab arvel olema raha 1300.- EEK, siis räägitakse temaga edasi.
7. augustil 2010 laekus raha. Selleks ajaks oli kaebuse esitaja selgitanud välja, mis on vajalik lubade vahetuseks.
8. augusti õhtupoolikul teatas L.-M. Mihhailova, et tuleb kirjutada kaks eraldi avaldust. Ta soovis tekstid ise dikteerida ja kuna tal kohe aega ei olnud, lepiti kokku kolmapäevaks
9. augustiks. Kolmapäev on ainuke päev nädalas, kus kaebuse esitaja ei tööta. Ka kolmapäeval Mihhailova ei leidnud kaebuse esitaja jaoks aega. Uuesti lepiti kokku
10. augusti hommikuks kell 8.
11. Hommikuti kell 8.30 tuleb saatja tööleminejatele järgi. Samal ajal algab kontaktisiku vastuvõtt. Kogunetakse valveruumi kontaktisiku kabineti ette. On tavaks saanud, et tööleminevad kinnipeetavad käivad vajadusel kontaktisiku juurest läbi.
12. augusti hommikul tuli L.-M. Mihhailova kaks minutit enne 8.30 kaebuse esitaja kambri juurde ja kutsus kaebuse esitaja enda kabinetti. Seal andis ta allakirjutamiseks kaebuse esitaja kohta koostatud distsiplinaarmenetluse materjalid, mis oli augustikuu jooksul juba teine karistus. Kaebuse esitaja on vangistuses alates 01.03.2005 ja kuni 2010 a augustikuuni ei olnud tal ühtegi karistust. Kaebuse esitaja kirjutas protokollile alla ning soovis kirjutada avaldused juhilubade vahetuseks. L.-M. Mihhailova keeldus, avas kabineti ukse ja ütles, et praegu ei ole aega, võimalik on tulla pärast lõunat. Pärast lõunat pidi kaebuse esitaja tööle minema. Kuna lubade vahetuse tähtaeg hakkas läbi saama ja vangla tahtis avaldusi kuu aega ette saada ning med. komisjoni aeg oli kinni pandud, samuti eelnev asjaajamine vanglaga ei olnud sujunud, siis ütles kaebuse esitaja, et enne ei lähe ta kuhugi kui avaldused on kirjutatud. Selle peale kontaktisik L.-M. Mihhailova ärritus ja tõstis kaebuse esitaja peale häält ning lubas teda karistada. Kaebuse esitaja töötab eluosakonnast vähem kui 100 m kaugusel, isegi juhul kui ta ei oleks koos teistega jõudnud tööle, oleks saatja saanud teda hiljem ära viia, enamus saatmisi läheb kaebuse esitaja 2 töökoha uksest mööda, samuti ei nõua kaebuse esitaja töö iseloom täpset kellaajalist alustamist. Oleks kontaktisik kaebuse esitajale
13. augustil koheselt öelnud, et finantsosakonda tuleb eraldi avaldused kirjutada, oleks intsident olnud olemata. Kaebuse esitaja leiab, et 26.08.2010 asetleidnud intsident oli L.-M. Mihhailova poolt provotseeritud. Intsidendi käigus kaebuse esitaja roppe ja solvavaid väljendeid ei kasutanud. 21.10.2010 vaideotsuses nr E5 452-1 märgitud valvur Kristjan Kalm seletust ei ole kaebuse esitaja näinud. Haldusmenetluste käigus on dokumente ümber tehtud, segamini aetud, sobitatud, kellaaegadega vassitud. Eksitud on HMS § 37 lg 1 ja § 40 lg 2 vastu. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Margus Kungla kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 21.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1993 määrati M. Kunglale distsiplinaarkaristus viieks ööpäevaks kartserisse paigutamist kolme kuulise katseajaga Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseis, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. M. Kungla distsiplinaarüleastumine seisnes selles, et 26.08.2010 kella 8.30 paiku kasutas tema inspektorkontaktisikuga Lilli-Mai Mihhailova suheldes ametnikku solvavaid väljendeid nimetades teda „tropiks“ ning „mõttetuks ametnikuks“. Tartu Vangla 10.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1889 määrati M. Kunglale distsiplinaarkaristuseks noomitus vangistusseaduse § 37 lg 1 ja Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatu töötama ja Tartu Vangla Kodukorra p .7.1.1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike – ja teenistujate seaduslikele korraldustele. M. Kungla distsiplinaarüleastumine seisnes selles, et 26.08.2010 kella 9.15 ajal ei allunud ta vanglateenistuse ametniku korraldusele minna tööle majandusabitöölisena jäätmekäitlusesse. Vaidemenetluses täiendavate tõendite kogumise raames võeti seletus vanglateenistuse ametnikult Kristjan Kalm, kes oli 26.08.2010, millal kaebaja pani toime ülalmärgitud käskkirjades kirjeldatud teod, sündmuste vahetu tunnistaja ning millele on ka vaideotsuse tegemisel arvestatud. Vaideotsuses toodud põhjenduste kohaselt on M. Kungla poolt distsiplinaarsüütegude toimepanemine ning süü tõendatud ning distsiplinaarkaristamise käskkirjade tühistamiseks puudub alus. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde ning on jätkuvalt seisukohal, et käskkirjade tühistamiseks puudub alus. Kaebajal ei teki õigust kasutada ametnikuga suhtlemisel solvavaid väljendeid ning keelduda tööle minemast isegi siis kui ta leiab, et inspektor-kontaktisik ei tegele temale tähtsa probleemiga sedavõrd innukalt, kui kaebaja seda sooviks. Inspektor-kontaktisikul on osakonnas üle 40 kinnipeetava isiku, kelle kõigi tema pädevusse kuuluvate probleemidega ta peab tegelema ning ilmselgelt arvab iga kinnipeetav, et tema mured on teistest tähtsamad ning vajavad eeliskorras tegelemist. Kaebajale võimaldati lühiajaline väljasõit nii lubade vahetamiseks, kui ka nendele järgi minekuks ning seega ei jäänud kaebajal inspektor-kontaktisiku tegevuse tõttu soodustus saamata. 3 Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitajat on karistatud kahe ühel päeval asetleidnud distsiplinaarüleastumise eest. 10.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1889 on M. Kunglat karistatud selle eest, et ta 26.08.2010 kella 8.30 paiku ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. Nimetatud käskkirja on muudetud 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/ 1889A. Nimetatud käskkirjaga on loetud ebaõigeks nii protokollis kui käskkirjas välja toodud rikkumise kellaaeg 8.
14. Käskkirja punkris 1 loetakse õigeks rikkumise kellajaks 26.08.2010 ettekandes nr 2328 välja toodud kellaeg 9.
15. Käskkirja p 2 kohaselt on käesolev käskkiri 10.09.2010 käskkirja nr 1-4/1889 lahutamatu osa. 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/ 1889A põhjendavas osas märgitakse, et käskkirjas nr 1-4/1889 ja 08.09.2010 distsiplinaarmenetluse protokollis märgitud teo toimepanemise kellaeg 8.30 on ekslik ja põhjustatud tähelepanematusest, kuna antud päeval toimus kinnipeetava poolt kaks rikkumist, esimene rikkumine 8.30 - keeldus tööst ja 9.15 käitus ebaviisakalt vanglateenistujaga (tl 49). Kohus märgib, et kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise käskkiri on haldusakt, mis lisaks vangistusseaduses sätestatule peab vastama ka haldusmenetluse seaduses sätestatud üldistele nõuetele. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. 10.09.2010 käskkirja nr 1-4/1889 faktilise alusena on märgitud, et distsipliinirikkumine seisnes selles, et M. Kungla ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele asuda tööle. 08.09.2010 distsiplinaarmenetluse protokollis märgitakse, et distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on vanglateenistuja Merike Sari ettekanne nr
16. Distsipliinirikkumine on tõendatud vanglateenistuja M. Sari ettekandega ning vanglateenistuja L.-M. Mihhailova 30.08.2010 õiendiga ( tl 16 pöördel). 30.08.2010 õiendis märgib L.-M. Mihhailova, et 26.08.2010 kella 8.30 paiku tutvustas ta kinnipeetav Margus Kunglale distsiplinaarmenetluse protokolli ja peale selle allkirjastamist andis valvur Merike Sari kinnipeetavale korralduse tööle minna. M. Kungla keeldus tööle minemast ning L.-M. Mihhailova seletas talle, et juhul, kui ta tööle ei lähe on see kvalifitseeritav tööst keeldumisena. Lahkunud korraks kabinetist ja selgitanud välja, et M. Kungla on võimalik veel tööle saata, andis ta valvur Kristjan Kalmu juuresolekul seadusliku korralduse minna tööle (tl 13 pöördel). Merike Sari 26.08.2010 ettekande nr 2318 kohaselt pani M. Kungla toime järgmise rikkumise: 26.augusti hommikul kella 8.30 paiku andes kinnipeetav M. Kungla seadusliku korralduse minna tööle (töötab jäätmekäitluses) kinnipeetav keeldus ja läks kontaktisiku juurde. Ka peale teist seaduslikku korraldust minna tööle kinnipeetav keeldus ja oli edasi kontaktisiku juures (tl 17). 20.10.2010 käskkirjas nr 1-4/ 1889A on osundatud 26.08.2010 ettekandele 2328, mis on kirjutatud L-M. Mihhailova poolt seoses sellega, et kinnipeetav M. Kungla 26.08.2010 kella 9.15 paiku kontaktisiku kabineti 445 ees ja sees käitus ülbelt ja agressiivselt kasutades kontaktisikuga suhtlemisel solvavaid väljendeid. Kabinetist lahkudes võttis kinnipeetav salaja ja omavoliliselt kaasa kõik tema kohta käivad distsiplinaarmenetluse materjalid ( tl 7). Kohus on seisukohal, et 10.09.2010 käskkirjas nr 1-4/1889, millega M. Kunglat karistati distsiplinaarkorras noomitusega, ei ole pärast selle parandamist 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/ 1889A selge ja üheselt mõistetav selle faktiline alus. Käskkirjast ei selgu, kas M. Kunglat on karistatud valvur Merike Sari korraldusele mitteallumise eest (ettekanne nr 2318) või inspektorkontaktisiku Lilli-Mai Mihhailova korraldusele mitteallumise eest või mõlema vanglateenistuja 4 korduvatele seaduslikele korraldustele allumatuse eest. Kui lähtuda 20.10.2010 käskkirjaga nr 14/1889A varasemasse käskkirja sisse viidud parandusest, et tööle minekust keeldumine toimus kontaktisiku kabinetis kella 9.15 ajal, jääb kohtule arusaamatuks, miks oli seoses ühe intsidendiga (allumatus korraldusele minna tööle ja inspektor kontaktisiku solvamine) vajalik vormistada kaks erinevat käskkirja kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise kohta. Lähtudes sellest, et 10.09.2010 käskkirja nr 1-4/1889 (parandatud 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/ 1889A) faktilised asjaolud ei ole selged ja üheselt mõistetavad, tühistab kohus 10.09.2010 käskkirja nr 1-4/1889 (parandatud 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/ 1889A). Tartu Vangla 21.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1993 määrati M. Kunglale Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestatud nõude süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine kolmekuulise katseajaga. 23.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1993A on loetud eksimuseks 21.09.2010 käskkirjas nr 1-4/1993 märgitud kuupäev ja loetud distsiplinaarüleastumise õigeks kuupäevaks 26.08.2010 ( tl 4). Vaidlustatud käskkirjas märgitakse, et Margus Kungla distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et ta kasutas vanglateenistujaga suhtlemisel solvavaid väljendeid. Nii käskkirjas kui distsiplinaarmenetluse protokolli esimeses lauses märgitakse, et tegu pandi toime 26.08.2010 kella 8.30 paiku. Lisaks sellele kirjeldatakse, et kabinetist lahkumisel võttis kinnipeetav kaasa teda puudutava distsiplinaarmenetluse materjalid. Protokolli kohaselt on distsipliinirikkumised tõendatud L.-M. Mihhailova ettekande ja seletuskirjaga ning kinnipeetava enda seletuskirjaga (tl 6). Vaidemenetluses on intsidendi kohta võetud seletus ka valvur Kristjan Kalmult ( tl 52). L.-M. Mihhailova ettekande nr 2328 kohaselt kannab inspektor-kontaktisik ette, et 26.08.2010 kella 9.15 paiku kontaktisiku kabineti 445 ees ja sees käitus M. Kungla ülbelt ja agressiivselt kasutades kontaktisikuga suhtlemisel solvavaid väljendeid – tropp ja mõttetu ametnik. Kabinetist lahkudes võttis kinnipeetav salaja ja omavoliliselt kaasa kõik tema kohta käivad distsiplinaarmenetluse materjalid. Materjalid tagastas kinnipeetav kambris teostatud käbiotsimisel (tl 7). Protokollis viidatud L.-M. Mihhailova seletuskirjas kirjeldab seletuskirja kirjutaja distsiplinaarmenetluse materjalide kadumise ja M. Kunglalt kättesaamise asjaolusid (tl 11). 30.08.2010 ja 31.08.2010 seletuskirjades võtab M. Kungla omaks, et ta keeldus inspektorkontaktisiku kabinetist lahkumast enne kui juhilubade vahetusega seotud dokumendid on vormistatud ning, et tal toimus vanglaametnikuga sõnavahetus. M. Kungla arvates oli see vanglaametniku poolt provotseeritud. M. Kungla eitab sõna „tropp“ kasutamist ( tl 10; tl 18 ja 19 pöördel). Vaidemenetluses valvur Kristjan Kalmult võetud seletuses kinnitab K. Kalm, et 26.08.2010 tuli inspektor-kontaktisiku L.-M. Mihhailova kabinetti M. Kungla, kes soovis teha avaldust juhilubade vahetamiseks. Kinnipeetav M. Kungla oli ärritunud ja kasutas L.-M. Mihhailova suhtes solvavaid väljendeid, sealhulgas nimetas ametnikku tropiks ( tl 52). Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Tartu Vangla 21.09.2010 käskkirjast nr 1-4/1993 (parandatud 23.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1993A) ei selgu üheselt rikkumise toimepanemise täpne kellaeg, ei anna see vormiviga antud juhul käskkirja tühistamiseks alust. Käskkirjas on märgitud selle faktiline alus - vanglateenistujaga suhtlemisel solvavate väljendite kasutamine. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 nõuete süüline rikkumine on tõendatud. Arvestades distsiplinaarsüüteo raskust ja seda, et M. Kunglal oli vaidlustatud käskkirja andmisel kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, on määratud karistus - kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga põhjendatud ja proportsionaalne. Kinnipeetava ebakorrektset käitumist vanglaametnikuga ei õigusta asjaolu, et kinnipeetavale oli tema juhilubade vahetamisega seotud probleemide kiire lahendamine väga oluline. 5 Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus Margus Kungla kaebuse osaliselt. Kohus tühistab 10.09.2010 käskkirja nr 1-4/1889 (parandatud 20.10.2010 käskkirjaga nr 1-4/ 1889A). Kaebuse taotluse tühistada Tartu Vangla 21.09.2010 käskkiri nr 1-4/1993 (parandatud 23.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1993A) jätab kohus rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 6