lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 3 sätestab, et Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.
lg 2 vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
lg 2 pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 p-s 13 selgitanud, et tariifide avalikku väljapanekut tuleb eelduslikult pidada pakkumuse esitamise ettepanekuks. Samuti selgitas, Riigikohus p-s 15, et parkimislepingu sõlmituks osutumise korral on tegemist tüüptingimustega lepinguga viidates ühtlasi VÕS §-le 37 lg-le 3. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Eeltoodust tuleneb, et parkimistingimuste avaliku väljapaneku korral loetakse parkimisleping sõlmituks järgmistel eeldustel: − tuvastatud on sõiduki valdaja, kes on parkinud sõiduki parkimisettevõtja opereeritavale maale või teinud muid tegusid, mis võivad väljendada tahet sõlmida leping; − parkimisettevõtja on parkimistingimuste väljapanekul piisavalt selgesti väljendanud , et tegemist on pakkumusega ja sõiduki valdaja väljendab oma tegevusega tahet sõlmida leping. Seejuures tuleb parkimistingimuste väljapanekul arvestada, et tegemist on tüüptingimusi ning nende tõlgendamisel kohaldada VÕS § 37 lg 3 ja 39 lg 1; − kui parkimistingimuste väljapanek ei ole pakkumus, kuid sõiduki valdaja tegevus on kvalifitseeritav pakkumuse tegemisena, siis on parkimisettevõtja andnud nõustumuse, kusjuures kui parkimisettevõtja nõustumus seisneb tegevusetuses, siis tuleneb tegevusetuse nõustumuseks lugemine seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.