← Eesti

3-11-798/8

3-11-798 ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse se tegemise aeg ja koht

  1. mai 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3 3-11-798 Haldusasi D.P kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 5 000 eurot. Asja läbivaatamise amise kuupäev
  2. mai 2011.a, Jõhvi Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON amise nõudes summas 5
  3. Tagastada D.P kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamise 000 eurot;
  4. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale; Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu alduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest. Asjaolud 30.03.2011 saabus Tartu Halduskohtu Haldu Jõhvi kohtumajja D.P kaebus, milles ta palub hüvitada Viru Vangla ametnike poolt tekitatud kahju summas 5 000 eurot. Kaebuse kohaselt kohas esitas kaebaja 14.12.2010 Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise loa saamiseks, saamiseks mille jättis järelvalveosakonna juhataja 03.01.2011 03.01.2011 otsusega rahuldamata. Tulenevalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 25 lg-st lg 2 pikaajalise kokkusaamise loa andmise 2 otsustuspädevus on vangla sisekorraeeskirja § 1 -st st tulenevalt direktori asetäitjal, kellele allub vangistusosakond.. Kuna kaebaja arvates tegi 03.01.2011 selleks mitte pädev ametnik, siis esitas ta 05.01.2011 järelvalveosakonna lveosakonna juhataja 03.01.2011 otsuse peale vaide. 12.01.2011 vaideotsusega nr 6-12/6-11 tunnistati järelvalveosakonna juhataja haldusakt kehtetuks. 1

(2)3-11-798 Julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla 26.01.2011 otsusega jäeti rahuldamata kaebaja 14.12.2010 taotlus. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule riigilõivust vabastamise taotluse. 07.04.2011 määrusega jättis kohus kaebaja kaebuse käiguta, andes kaebajale aega riigilõivu tasumiseks. Kooskõlas riigilõivuseaduse § 57 lg-ga 14 tuleb kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse ehk 5 000 euro pealt 5% on 250 eurot. Kuna Viru Vangla esitatud isikukonto väljavõttest nähtub, et 30.03.2011 seisuga oli kaebaja kontol vaba raha 189,80 eurot, rahuldas halduskohus osaliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse, jättes kaebaja tasuda 189 eurot. 21.04.2011 saabus kohtusse uus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 12.05.2011 kontrollis halduskohus riigilõivude laekumist Tartu Halduskohtu viitenumbrile 2900072770 seisuga 07.04.2011-12.05.2011, millest ei nähtu, et D.P oleks tasunud riigilõivu haldusasjas nr 3-11-
  1. Kohtu seisukoht Kaebaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kaebuses esinenud puudust kõrvaldanud. D. P ei ole tasunud riigilõivu summas 189 eurot ning ühtlasi ei ole kaebaja vaidlustanud Tartu Halduskohtu 07.04.2011 määrust haldusasjas 3-11-
  2. HKMS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib, mitte ei pea isikut täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastama, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Käesolevas asjas tuvastas kohus kaebaja isikukonto väljavõtte põhjal, et kaebajal oli vabaraha 189,80 eurot, mistõttu ei saa kaebajat pidada maksejõuetuks isikuks. Seega kohus rahuldas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osaliselt, tuues välja, et kaebuse juurde kindlaksjäämise korral tuleb kaebajal tasuda 189 eurot riigilõivu. Kaebuse esitamisel riigilõivu tasumine on seadusega ettenähtud kohustus, millega peab isik, kes soovib kohtus oma õigusi kaitsta, arvestama. Kohus märgib, et riigilõivu mittetasumine on kaebuse selliseks puuduseks, mille tõttu ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta. HKMS § 11 lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 11 lg-st 3 tagastab kohus D. P kaebuse haldusasjas nr 3-11-798, milles kaebaja taotleb Viru vangla tekitatud kahju hüvitamist summas 5 000 eurot. Mare Krull Kohtunik Kohtumäärus jõustus edasikaebamata 31.05.2011 Mare Krull ÄRAKIRI ÕIGE kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.