lg.7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Kehtiva üldplaneeringu järgi paikneb Pargi tn.15 kinnistu alal, mille kasutusotstarbeks on 2-3 korruseliste elamute maa. Teemaplaneeringu järgi on kinnistu tulevane hoonestamine ja maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks välistatud. Kaebaja on seisukohal, et kaebuse esitaja omandiõigust on piiratud ning vastustaja poolt pakutav lahendus asendada maa teises piirkonnas asuva elamumaaga, ei rahulda kaebaja huve. Teemaplaneeringu kõige üldisemaks eesmärgiks ajaloolise hoonestuse terviklikkuse osas on selle maksimaalne säilitamine ja taastamine. Ajalooliselt ei ole Pargi 15 kinnistu mitte kunagi mõeldud kasutamiseks haljasalana , vaid hoonestamiseks. Kaebaja on märkinud, et haldusakt on diskretsioonivigadega, kuna ei nähtu, et kaalutud oleks alternatiivseid variante temaplaneeringuga kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Kinnistu hoonestamise võimaluse ära võtmine kujutab endast olulist kaebuse esitaja õiguste riivet, seega tuleb eriti hoolikalt selliseid planeeringuotsuseid põhjendada, mida vastustaja teinud ei ole. Kaevatavast haldusaktist ei nähtu ühtegi põhjust miks ei ole arvestatud kaebaja huvidega. Ühestki teemaplaneeringu dokumendist ei nähtu, milles seisneb avalik huvi pargi rajamise suhtes planeeringulahendusega ettenähtud mahus ning mis õigustab kaebuse esitaja õiguste piiranguid. Kaebaja pool toob välja kolm erinevat varianti , mis on leidnud avalikku arutlust 06.08.2008 üldmaa asukoha suhtes. Lahendus „Variandid hetkel“ kajastas olemasoleva üldplaneeringu järgset lahendust, mille kohaselt on üldmaa pindala 2270 m² ning Pargi tn.15 nähtud ette hoonestamiseks; lahenduse „ Linnaarhitekti variant“ järgi paikneb Pargi tn.15 kinnistul küll osaliselt park, kuid säilib ka hoonestamise võimalus; lahendus „Jalgteid arvestav“ näeb Pargi tn.15 kinnistul ette hoone aluse pinna vähendamise ning osaliselt pargi ala säilitamise. Kaebuse esitaja väljendas arutelul, et tema huvidele vastab kõige enam lahendusvariant nimetusega „ Jalgteid arvestav“. Kaevatava haldusaktiga on rikutud kaebuse esitaja õiguspärast ootust kinnistu taashoonestamise suhtes. Kaebaja on märkinud, et kuna vastustaja pidas võimalikuks üldplaneeringu muudatuste kehtestamist enne temaplaneeringut, siis sai PlanS § 8 lg 2 p. 2 alusel menetletav teemaplaneering üksnes täpsustada ja täiendada üldplaneeringu põhimõtteid, mitte neid muuta. Teemaplaneeringu lahendus seab kaebaja huvid halvemasse olukorda võrreldes teiste planeeringuala kinnisasja omanikega, kuna kaebaja huvid on kahjustatud eelkõige seetõttu, et võrreldes teiste planeeringuala kinnistute omanikega jääb kaebaja täielikult ilma ehitusõigusest. Teemaplaneering, millega kitsendatakse isikute õigusi ilma, et kohalik omavalitsus oleks üleüldse hinnanud planeeringu realiseeritavusega kaasnevaid kohaliku omavalitsuse kohustusi viitab sellele, et kaalutlusotsuse tegemisele ei eelnenud kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamine ja huvide õige kaalumine. Kaebuse esitaja rõhutab, et üldplaneeringu täpsustamine temaplaneeringuga on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja menetluskulude nimekirja ning taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Linna üldplaneeringus nähakse ette põhitingimused linna ruumilise arengu kujundamiseks ning seatakse üldised põhimõtted maakasutuse ja ehituse planeerimiseks.
lg 2 p 2 järgi üldplaneeringu eriliigi – teemaplaneeringu koostamine toimub vastavalt üldplaneeringu eesmärkidele ning selle menetlus viiakse läbi vastavalt
s üldplaneeringu menetlemisele sätestatud menetlusnõuetele. Põhiseaduse § 32 järgi on isikul õigus oma omandit vallata, kasutada ja käsutada, kuid seaduses sätestatud piirangutega. Piirangud isiku õigusele ehitada temale kuuluval kinnisasjal sätestavad planeerimisseadus ja ehitusseadus. Vastavalt PlanS § 9 lg 2 p-le 2 määratakse ehitusõigus detailplaneeringuga, seega tekib isikul õiguspärane ootus oma kinnisasjale ehitise püstitamise suhtes kehtestatud detailplaneeringust. Õigus ehitada tekib alles ehitusseaduse kohase ehitusloa väljastamisega. Kehtestatud detailplaneering Pargi 15 kinnistul puudub. Teemaplaneeringuga ei ole piiratud senise kinnistu kasutamist. Planeerimistegevuse korraldamisel peab kohalik omavalitsus tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu koostamise eelduseks. Vastustaja selgituste kohaselt on arvesse võetud temaplaneeringu avalikul arutelul esitatud seisukohti pargiala hoonestamise suhtes. Algatus Roheline Karlova esitas linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale 15.10.2009 kirja, milles teatati, et algatus Roheline Karlova kogus 2008. a augustis ja septembris 908 eraisiku allkirja pöördumisele Päeva-Tähe-Pargi haljasala täies mahus säilitamise toetamiseks, esitati toetuskirjad isikutelt. Lisaks eelnimetatud pöördumisele esitasid ettepanekuid veel rida isikuid. Vastustaja on seisukohal, et teemaplaneeringu kehtestamise otsus on kaalutletud ja proportsionaalne, sellega ei rikuta kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi.
lg 2 p 2 järgi võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt
s nimetatud üldplaneeringu ülesannetele (PlanS § 8 lg 3). Tartu linna üldplaneeringu järgi paikneb Pargi tn 15 kinnistu maa-alal, mille juhtotstarve on elamumaa, seda ei ole määratud kruntide kaupa, vaid suuremat hulka maaüksusi hõlmaval maa-alal. Teemaplaneeringuga ei ole täielikult ära muudetud maakasutuse juhtotstarvet, nagu on kaebuses väidetud, vaid on täpsustatud üldplaneeringut üldkasutatava haljasala ning korruselamumaa ja elamumaa vahelise piiri korrigeerimisega. Tartu Linnavolikogu 19. mai 2005 otsusega nr 434 on algatatud Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamisel töötati mitme lahendusvariandi kallal, kuid ühtegi neist ei ole Tartu linn heaks kiitnud. Detailplaneeringu menetlemine on alles eskiislahenduse koostamise etapis. Kaebaja suhtes ei ole rikutud õiguspärase ootuse ega võrdse kohtlemise põhimõtteid. Vastustaja märgib, et kuivõrd üldplaneeringuga ei määrata katastriüksuse sihtotstarvet, siis ei saa kinnisasja omanikul üldplaneeringust tekkida õiguspärast ootust, et ta saab kinnisasja kasutada üldplaneeringus ettenähtud maakasutustingimuste järgi. Eeltoodust lähtuvalt ei oleks vaidlustatud otsuse puhul tegemist ka riigivastutuse seaduse § 16 lg-s 1 sätestatud kaebuse esitaja põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusaktiga.
sätestab, et kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestatud maa-alal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või detailplaneeringu koostamise kohustuseta ala kehtestatud üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. Tartu linn on seisukohal, et Pargi tn 15 kinnistu omanikul puudub õiguslik alus nõuda linnalt kinnisasja omandamist
Pargi tn 15 kinnistu asub teemaplaneeringus üldkasutatavaks puhkealaks määratud maa-alal, kuid see ei asu olemasoleval hoonestatud maa-alal ning teemaplaneeringu kehtestamise ajal on kinnistu otstarve 100% üldkasutatav maa, mistõttu ei piirata senist kasutust ega muudeta seda võimatuks. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukohad ja otsustus Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2010.a. otsusega nr. 42 kehtestati Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneering „Karlova miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutustingimised“ Nimetatud haldusakt on teatavaks tehtud S-L.J. kui menetluses osalenule ja teemaplaneeringuga hõlmatud piirkonda jääva kinnisasja omanikule. Kaebajale kuulub Taru linnas Pargi tn. 15 asuv kinnistu suurusega 814 m2 katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX Maa kehtivaks sihtotstarbeks on üldmaa. Tegemist on õigusvastaselt võõrandatud maaga, millel vara õigusvastase võõrandamise hetkel paiknes kaks elumaja, hetkel kinnistul hoonestus puudub. Kaebuses on leitud , et kehtestatud teemaplaneeringuga on oluliselt riivatud kaebaja põhiseaduslikke õigusi ning kitsendatud kaebaja huve kinnistu taashoonestamisel ning teemaplaneeringu kehtestamine on
ga vastuolus põhjusel, et teemaplaneeringuga ei saa üldplaneeringut muuta. Samuti on peetud haldusakti vähemotiveerituks ning kaebaja seisukohalt on haldusakt oluliste kaalutlusvigadega Seega on kaebaja pöördunud kohtusse nii oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kui ka seetõttu, et teemaplaneeringu kehtestamise otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja huvi on kinnistu hoonestada, hetkel on kinnistu hoonestamata. Kaebaja on märkinud, et enne sõda oli kinnistul kauplus-elamu ja korterelamu ning ajalooliselt ei ole kinnistu Pargi 15 mõeldud haljasalana. Tartu Linnavolikogu 06.10.2005.a. määrusega nr 125 kehtestati Tartu linna üldplaneering. Kehtestatud üldplaneeringuga määrati Karlova linnaosas miljööväärtusega hoonestusala piirid. Vastavalt Tartu Linnavolikogu
lg-le 1 on igal isikul õigus planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Planeeringu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. 25.09.2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1508 (p 17) leiab Riigikohtu halduskolleegium, et juhul, kui vaidlustatud haldusakt riivab isikute õigusi, peab haldusakti andmisel kaaluma ka sellise riive õiguspärasust ja mõõdukust. Asja lahendav kohus peab aga omakorda veenduma, kas kaalutlusõigust kasutati õiguspäraselt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
Vaidlustatud otsusest ei selgu, milles seisnes otsuses viidatud Päeva - Tähe - Pargi tn vahelise ala ruumiline analüüs, mille tulemusena on peetud vajalikuks üldplaneeringut muuta ning kes ja kuidas on seda analüüsinud. Vaidlustatud otsuses ei ole välja toodud erinevate huvigruppide ja huvitatud isikute konkreetseid huve ja õigusi, mida vallavolikogu pidanuks kaaluma. Seega nõustub kohus kaebajaga, et vaidlusaluse teemaplaneeringu kehtestamisel ei ole volikogu teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning nõustuda tuleb ka sellega, et otsust ei ole haldusmenetluse seaduse nõuetele vastavalt põhjendatud. Otsuses esitatud põhjendustest ei nähtu, et erinevate huvide kaalumine on toimunud ning et kaalutud on kõiki olulisi põhjendusi ja huve. Viidatud vead annavad alust kahelda haldusakti sisulises õiguspärasuses. Kaalutlusvead võisid viia ebaõige otsuseni. Kaevatava otsuse kohaselt on teemaplaneering otsustatud kehtestada eelkõige tulenevalt avalikust huvist. Kohus nõustub kaebaja arvamusega, et teemaplaneeringuga on kitsendatud kaebaja huve ning seonduvalt sellega oleks võinud kaebaja õigusi kitsendades tugineda vaid väga kaaluka avaliku huvi esinemisel ja olukorras, kus linnavolikogul ei oleks olnud muud võimalust sellise avaliku huvi rahuldamiseks. Selliseid kaalutusi ja põhjendusi vaidlustatud otsusest ei nähtu. Volikogu otsusest ei nähtu avaliku ega erahuvi kaalumist Kohus on seisukohal, et antud juhul on rikutud
S § 8 lg 2 p 2 sätted teemaplaneeringuga üldplaneeringut muuta, võimalik on vaid täpsustuste ja täienduste tegemine. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on tegemist planeeringu täpsustusega Kohus on seisukohal, et PlanS § 8 lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt lõikes 3 nimetatud ülesannetele ning üldplaneeringu lahenduse muutmine teemaplaneeringuga tunduvalt hilisemalt on lubamatu. Antud juhul on tegemist planeeringu muutmisega ning hilisem üldplaneeringu taoline muutmine teemaplaneeringuga on vastuolus õiguskindluse ja õigusselguse printsiibiga. Vastavalt PlanS § 8 lg 3 p-le 3 on üldplaneeringu ülesandeks maa-aladele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. Seda, et teemaplaneeringuga üldplaneeringut mingis osas muudetakse, märgib oma otsuses ka volikogu. Volikogu märgib, et planeeringuga on ette nähtud avalik kasutus täies ulatuses Pargi tn 15 ja Tähe tn 8 kinnistul ning osaliselt Päeva tn 1 ja Tähe tn 10 kinnistul (st maa sihtotstarve – üldmaa). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Päeva tn 1 kinnistule ette nähtud kuni 5korruselise korruselamumaa, Tähe tn 8 ja Pargi tn 15 kinnistutele elamumaa ning Tähe tn 10 kinnistule väiksemas osas üldmaa ja suuremas osas elamumaa. Seega muudab teemaplaneering selles osas üldplaneeringut. (tl.15 pöördel) Kohus on seisukohal, et varasema planeeringu muudatust, mis puudutab isikute õigusi ja huve, tuleb põhjalikult kaaluda ja kaalumise tulemusena tehtud otsustust põhjendada. Kohus märgib siinjuures, et kolm varianti, mis on valminud 06.08.2008 toimunud avaliku arutelu tulemusena üldmaa asukohavaliku lahendusvariantidest on kaebaja pidanud sobivaks variandiks nimetusega „jalgteid arvestav“ , mida on Planeerimismenetluses toetanud ka Karlova Selts, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Säästva Rekonstrueerimise Keskus ja kodanikealgatus Roheline Karlova. Vastustaja ei ole analüüsinud ega toonud välja ühtki varianti, mis antud olukorras oleks võinud olla sobilik. Samas on õige kaebaja väide, et kinnistu hoonestamise võimalikkus ei välista haljasala rajamise võimalikkust ega selle avalikku kasutust. Teemaplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on planeeringu üldisemaks eesmärgiks ajaloolise hoonestuse terviklikkuse maksimaalne säilitamine ja taastamine, mis puudutab ka kinnistut Pargi 15. Lähtudes eeltoodud ning juhindudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1 tühistab kohus Tartu Linnavolikogu 18.02.2010.a. otsuse nr 42 „Tartu linna üld-planeeringu teemaplaneeringu „“Karlova miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused“ kehtestamine““ Pargi tn. 15 kinnistu osas. Kaebaja esindaja on andnud selleks kohtule alternatiivse võimaluse terves ulatuses otsuse nr. 42 tühistamise kõrval. Kohus pidas õigemaks lahenduseks tühistada kaevatav haldusakt kaebajat puudutavas, ehk kinnistu Pargi tn. 15, osas. Menetluskuludest. Kaebuse esitaja esindaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 44.650.- krooni, taotletav summa sisaldab õigusabikulu ja tasutud riigilõivu. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab tulenevalt HKMS § 93 lg 5 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mis on kaebaja poolt kantud (HKMS § 93 lg 1). Antud juhul on õigusabi eest tasutud 44.400.- krooni ja riigilõivu 250.- (tl. 56). Kohus peab õigusabikulusid põhjendamatult suureks, arvestades asjaolu, et paralleelselt on halduskohus menetlenud haldusasja 3-10-780 (OÜ Marteburg kaebus Tartu Linnavolikogu 18.02.2010 otsusele nr. 42), kus on esitatud samas mahus samaliigiline kaebus ning esitatud õigusabikulud on poole väiksemas summas, mistõttu peab kohus ka antud asjas mõistlikuks vähendada õigusabikulusid pooles ulatuses ning mõistma välja vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikulud 22.200.- krooni, millele lisandub riigilõiv 250.- krooni, seega kokku 22.450.- krooni. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.