) § 18-1 sätestab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.
lg 1 võimaldab ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks ja lg 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Kostjad on ühisvaraks olnud korteriomandi jaganud kokkuleppel ja kuna tegemist oli kinnisasjaga, järginud kokkuleppe notariaalse vormi nõuet. Hageja taotleb tuvastada kokkuleppe tühisust väites, et tehingu eesmärgiks oli S D i kui võlglase ilmajätmine varast, mille arvel viimane saaks oma kohustuse täita. Tunnistaja E M kohtus antud ütlused kinnitavad kostja L D i väiteid, et ta asus korterisse Tallinnas XXX elama 1978.a. ja elas seal koos esimese abikaasa ja tütrega. Sellest tulenevalt tekkis temal ka korteri erastamise õigus. L D erastas korteri 08.06.1995.a., mida kinnitab notariaalne ostu-müügi leping. Lepingu p.2 kohaselt on korteri hind tasutud ostja (L D i) poolt rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Kostja poolt on esitatud L D i rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart 10.08.1993.a., millel tööaastate kogusumma moodustab 20 aastat. S D asus korterisse elama 1989.a. Kostja S D on väitnud, ei tema lahusvara ega ka ühiste vahendite arvel korterile olulisi parendusi tehtud ei ole. Tunnistaja, E M , on andnud ütlusi, mille kohaselt elas samas majas ja viibis kostjate juures korteris külas sageli. Kinnitab, et ajal kui S D elas korteris, tehti seal vaid sanitaarremonti. S D lahkus korterist 2000.a. jaanuaris ja jättis kõik naisele ja tema tütrele. Hiljem kuulis, et S D lahkus uue naise juurde. Pärast seda ei ole kordagi S D i näinud, ta ei ela selles korteris enam 10 aastat. S D väidab, et temal on uus faktiline perekond. On kohtule esitanud sünnitunnistuse, millest nähtub, et tema ja G P ühine tütar, K D , on sündinud XXX.a. Sellega on ümber lükatud hageja väited, et S D i alaline elukoht on aadressil XXX, Tallinn. 4 Eeltoodu põhjal kohus leiab, et kostjate ühisvara on jagatud poolte kokkuleppel. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud tehing oleks vastuolus heade kommetega ning kantud eesmärgist jätta S D ilma talle kuuluvast osast ühisvaras. Esitatud tõenditest nähtuvalt oli korteriomand Tallinnas XXX, reaalosaga krt 52 omandatud L D i lahusvara (rahvakapitali obligatsiooni tööaastad) arvel ja S D ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku ega tööga nimetatud korteri omandamisel. Toodud asjaoludel oli ühisvara jagamisel L D il nii moraalne kui ka juriidiline õigus kogu korteriomandile. Kõrvalekaldumist abikaasade osade võrdsusest ühisvara kokkuleppelisel jagamisel peab kohus põhjendatuks. Kohus peab loomupäraseks, et aasta pärast abielulahutust ja 1,5 aastat enne uues peres lapse sündi soovisid endised abikaasad korrastada oma varalisi suhteid. Asjaolu, et leping sõlmiti viis kuud pärast nimetatud korteriomandile kinnistusregistris seatud eelmärke tühistamist Tallinna Ringkonnakohtu poolt, ei muuda antud tehingut ja selle eesmärki heade kommetega vastuolus olevaks. Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2005.a. määrusest nähtub, et kohtule esitatud erikaebuses on S D juba sel ajal asunud seisukohale, et korter on L D i lahusvara ja korteris elab L D . Väidete tõepärasust kinnitab ka asjaolu, et käesoleva ajani ei ole L D soovinud korterit võõrandada, vaid kasutab seda oma alalise elukohana. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.