Obsah (8)

§ 621§ 754§ 623§ 620§ 172§ 173§ 757§ 756

2-11-11709 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2011.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-1

) § 475 lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 754

lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 5.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus märgib, et avaldaja poolt osundatud EL Nõukogu määrust 44/2001/EÜ ei kohaldata vahekohtu otsuste tunnustamisele ega täitmisele (määruse artikkel 32 ja artikkel 2(d)).

1. New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni
2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.
3. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et 02.12.2010.a Läti Vabariigi Riia Vahekohtu otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni
4. artiklis märgitud nõutavad dokumendid. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni
5. artiklis loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega

§-s 620, § 753 lg-s 2 2 2-11-11709 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid. Taolisi asjaolusid ei nähtu ka puudutatud isiku poolt esitatud kirjalikust seisukohast. Puudutatud isiku hinnangul on ta 02.12.2010.a Läti Vabariigi Riia Vahekohtu otsusega jäetud ilma Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 24 tulenevast igaühe õigusest tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. See on puudutatud isiku arvates vastuolus põhiõigusega õiglasele kohtumenetlusele (PS § 15) ning annab aluse kohtulahendi tunnustamisest

§ 620lg 1 p 1 alusel keelduda.

Kohus kõnealust seisukohta ei jaga. Eraõigussuhte pooltel on laiaulatuslik võimalus seda suhet käsutada ning seda ka suhtest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Puudutatud isik on sõlminud avaldajaga 07.04.2010.a käenduslepingus vahekohtu kokkuleppe ning on sellega vabatahtlikult loobunud igaüheõigusest pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15 lg 1 esimene lause), samuti kohtumenetluses asja lahendamisel kehtivatest garantiidest, sh õigusest otsuse peale edasi kaevata. Taolist käsitlust toetavad muu hulgas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt 05.02.2008.a kohtuasjas nr 3-4-1-1-8 tehtud määruses väljendatud seisukohad (p-d 6 ja 9). 8.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Lähtudes

§ 172

lg 1 teisest lausest peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud praeguses asjas nende endi kanda. Nähtuvalt asja materjalidest on avalaja andnud puudutatud isikule MAvõimaluse vahekohtu otsuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuid puudutatud isik nõudeid täies ulatuses vabatahtlikult rahuldanud ei ole. See on tinginud SIA "EEC" vajaduse käesoleva tsiviilasja esemeks oleva avalduse esitamiseks, mistõttu ei saa menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 172lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldreeglist.

9. Vastavalt

§ 623

lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg-st 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

Indrek Parrest kohtunik 3