2-09-13861/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-13861 Tsiviilasi Harju Maakohtu Registriosakonna avaldus BESS.A Eesti filiaali sundlõpetamise otsustamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende avaldaja Harju Maakohtu Registriosakond; puudutatud isik BESS.A Eesti filiaal registrikood XXX; asukoht XXX); filiaali juhataja IP; likvideerija KP. esindajad RESOLUTSIOON
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-13861, seoses likvideerimismenetluse lõpule viimisega ja BESS.A Eesti filiaali äregistrist kustutamisega.
3. Vabastada KP BESS.A Eesti filiaali likvideerija kohustustest.
4. Määrata KP’ile likvideerija tasu katteks 735 (seitsesada kolmkümmend viis) eurot ja mõista tehtud kulutuste katteks välja 336,59 eurot (kolmsada kolmkümmend kuus eurot ja 59 senti).
5. Määrus saata teadmiseks KP’ile ning Harju Maakohtu registriosakonnale (Pärnu mnt 142, Tallinn 11317). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu järelevalvemenetluses on BESS.A Eesti filiaali likvideerimismenetlus. KP on 30.04.2010 määrusega määratud BESS.A Eesti filiaali likvideerijaks. Likvideerija on esitanud likvideerimismenetluse lõpparuande, mille kohaselt filiaalil vara ja kohustused puuduvad. 2-09-13861 Likvideerija on teatanud, et esitas avalduse BESS.A Eesti filiaali äriregistrist kustutamiseks, samuti lõppbilansi. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Harju Maakohtu järelevalvemenetluses on BESS.A Eesti filiaali likvideerimismenetlus. KP on 30.04.2010 määrusega määratud BESS.A Eesti filiaali likvideerijaks. Likvideerija on esitanud likvideerimismenetluse lõpparuande, mille kohaselt filiaalil vara ja kohustused puuduvad. Esitatud aruande kohaselt koostas likvideerija likvideerimise algbilansi, võttes seejuures aluseks filiaali juhatuse liikme IP’i seletuse, mille kohaselt äriühingu majandustegevust toimunud ei ole, pangakontod ja vara puudub, samuti ei ole olnud töötajaid. Likvideerija esitas väidete kontrollimiseks järelepärimised kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, kinnistusregistrile, maksuhaldurile, advokaadibüroole, kes korraldas filiaali registreerimise Eestis, BESS.A-le ja filiaali teisele juhatuse liikmele GR’le, kes kõik kinnitasid, et filiaalil vara ja kohustused puuduvad. Raamatupidamise dokumente likvideerijale esitatud ei ole, sest tõenäoliselt neid polegi. Likvideerimisaegsed dokumendid jäävad hoiule likvideerijale. Likvideerija on teatanud, et esitas avalduse BESS.A Eesti filiaali äriregistrist kustutamiseks, samuti lõppbilansi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ESS.A Eesti filiaali likvideerimismenetlus on lõpule viidud, siis tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada ja TsMS § 478 lg 5 alusel vabastada KP ESS.A Eesti filiaali likvideerija kohustustest. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 369 lg 3 kohaselt kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Käesoleval juhul on likvideerija palunud määrata talle likvideerija tasu 735 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 336,59 eurot. Esitatud taotlusest nähtub, et ESS.A on teatanud, et ta võtab enda kanda likvideerimise kulud. Likvideerija on teinud tööd 10,5 tundi, mille raames on tutvunud kohtumäärusega ning filiaali äri- ja registritoimikuga, suhelnud endise juhatuse liikme IP’iga, teinud päringuid registritele ning selgitanud välja andmeid maksuametist, koostanud järelepärimisi krediidiasutustele, töötanud läbi saadud vastused, koostanud järelepärimise välismaisele äriühingule, korraldanud likvideerimise algbilansi ja lõppbilansi koostamise, koostanud kohtule aruande ja registrist kustutamise avalduse. 2 2-09-13861 Kohus leiab, et likvideerija poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja likvideerimismenetluse vajadustele. Kohus leiab, et likvideerija taotletud tasu suurus vastab tehtud töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu likvideerija tasuks on põhjendatud määrata 735 eurot. Likvideerija palub välja mõista tehtud kulutuste katteks 336,59 eurot, mis koosneb sidekuludest, kontoritarvetest ja koopiate tegemisest, infopäringutest, transpordikuludest, raamatupidamise korraldamisest ja sekretäriteenusest. Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja likvideerija vajalikke toiminguid likvideerimismenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja 336,59 eurot tuleb välja mõista. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka likvideerija tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on likvideerijale määratud tasult 735 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 242,55 eurot. Sotsiaalmaksu maksjaks on väljamakse tegija. Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %. Merike Varusk Kohtunik 3