Obsah (6)

§ 430§ 428§ 432§ 168§ 190§ 661

2-10-62177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-62177 Tsiviilasi AV hagi SP vastu aluse

) § 190 lg 7 alusel.

1. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas. Nimetatud osas jõustub määrus selle pooltele kättetoimetamisest.
3. Eesti Vabariik rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võib esitada määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, millega AV otsustati vabastada menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni punkt 3). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AV (hageja) esitas 13.12.2010 Harju Maakohtule hagi SP (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 121 590 krooni ning intressi. 24.03.2011 täpsustas hageja põhinõuet tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 (kuni 31.12.10 redaktsioonis) sättest ja nõuab põhinõudena 7 343.70 eurot (114 903.90 krooni). 04.05.2011 täpsustas hageja kõrvalnõuet ning palub kostjalt lisaks põhivõlale 7 343.70 eurot välja mõista viivis 10.06.2010-30.04.2011 summas 1 115.04 eurot ja edaspidiselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.05.2011. 12.01.2011 määrusega andis kohus hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades hageja hagiavalduse esitamisel täielikult riigilõivu summas 798.89 euro tasumisest. Pooled sõlmisid 04.05.2011 toimunud kohtuistungil kompromissi. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Kohtu põhjendused

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

2 2-10-62177 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus on hageja 12.01.2011 määrusega vabastanud hagiavalduse esitamisel täielikult riigilõivu summas 798.89 euro tasumisest.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada

§ 190

lg 7 sätestatut ning vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190

lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud pikka aega.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub (kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas) selle pooltele kättetoimetamisest. Meeli Kaur kohtunik 3