← Eesti

2-09-6382/20

Obsah (18)§ 128§ 112§ 76§ 100§ 101§ 113§ 635§ 115§ 197§ 127§ 103§ 29§ 639§ 13§ 641§ 107§ 108§ 637

2-09-6382 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2010.a, Tallinn Tsiviilasja

) § 112 lg-le 1 tuginedes õigus nõuda lepingule mittevastava asja saamise tõttu kokkulepitud hinna alandamist 500 015,61 krooni võrra. Seega peaks hageja kostjale tasuma tõstekonstruktsiooni eest 1 508 668,81 krooni. Hageja on seega juba faktiliselt tasunud 66 305,69 krooni enam. Nimetatud summat hageja siiski tagasi ei nõua ja vähendab oma 4

(15)2-09-6382 nõuet selles ulatuses. Hageja nõuab lepingu eseme hinna alandamist 433 709,92 krooni võrra ning leiab, et ta ei pea täiendavalt kostjale tasuma viimase poolt arvetel märgitud summasid. Hageja on viidanud hagiavalduses ka

§ 128

lg-le 4 ning leiab, et alternatiivselt on tema nõude puhul võimalik tugineda ka sellele sättele ning käsitleda nõutavat summat saamata jäänud tuluna, kuna selle summa võrra vähenes hageja tõstekonstruktsiooni müügist saadav tulu. Tegelikkuses oli saamata jäänud summa ligikaudu 500 000 krooni, kuid nagu märgitud, ei nõua hageja juba maksud summade tagastamist. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

  1. Kostja hagi ei tunnista. Töövõtulepingu punktis 2.1 märgitud tõstekonstruktsiooni valmistamise maksumus (2,75 EUR/ 1 kg eest) ei sisaldanud endas käibemaksu ning oli orienteeruv ehk ei olnud kokkulepitud, et selline summa kilogrammi eest jääb. Lepingu sõlmimisel oli hageja kostja väitel teadlik, et summa on käibemaksuta. Lepingu punkt 2.2 sätestab, et lõplik hind määratakse pärast metallkonstruktsiooni kontrollkaalumist ja katsetuse programmi kooskõlastamist BVklassiühingu esindajaga. Konstruktsiooni lõplik kaal on 41 482 kg, mis kujundas konstruktsiooni valmistamise hinnaks 1 784 825,20 kr (s.o 43,026 kr (=2,75 EUR)*41 482 kg). Sellele summale lisandub käibemaks 18%, s.o 321 268,51 krooni, kokku kujuneb hinnaks 2 106 093,71 krooni. Selline hind kajastub ka hagejale esitatud arve-saatelehes nr 5, mille hageja esindaja on vastu võtnud ning allkirjastanud.
  2. detsembril 2008.a esitas kostja hagejale arve-saatelehe nr 149, mis sisaldas 30% ettemaksu kogusummast. Selle arve kohaselt moodustus ettemaksusumma 30% kogusummast 41 860,50 eurot (s.o 35475 EUR + käibemaks 6385, 50 EUR) Selle summa on hageja
  3. detsembril 2008.a kahes osas tasunud. Eesti kroonidesse ümberarvutatuna moodustab 41 860,50 eurot 654 698,22 krooni. 654 698,22 krooni moodustab konstruktsiooni koguhinnast 2 106 093,71 krooni 31%. Ka see kinnitab, et konstruktsiooni valmistamise summa 1 784 825,20 krooni ei sisalda käibemaksu. Kuna kostja on käibemaksukohuslane ei saa hageja ühepoolselt mitte arvestada käibemaksu. Hageja on ülalviidatud arve-saatelehe nr 149 vastuväideteta tasunud. Ülaltoodu põhjal tuleb järeldada, et hageja on kostjale konstruktsiooni valmistamise eest käesoleva ajani veel võlgu 531 119, 21 krooni. Konstruktsiooni valmistamise tähtaega on kosta arvates poolte kokkuleppel muudetud. Vastavalt töövõtulepingu punktile 3.1 tuli lepingujärgsed tööd teostada (sh tõstekonstruktsiooni valmistamine, katsetamine ja hageja esindajale ning samuti klassifitseerimisühingule BV esitamine) ajavahemikus 23.12.2008-18.01.
  4. Kostja valmistas tõstekonstruktsiooni kokkulepitud tähtajaks.
  5. jaanuaril 2009.a saatis hageja kostjale kirja, milles palus kinnitada tellimuse täitmist
  6. jaanuariks 2009.a. Seda kinnitust vajas hageja kostja väidete kohaselt aga seoses tõstekonstruktsiooni transpordi tellimisega. Hagejal ei saanud tekkida kahtlust konstruktsiooni tähtaegses valmimises. Tegelikult oli hagejal juba
  7. jaanuariks 2009.a teada, et vastupidavuskatsetusi
  8. jaanuaril 2009.a läbi viia ei saa ning seetõttu olid toote katsetused edasi lükatud
  9. jaanuarile 2009.a. Katsetusi ei saanud läbi viia, kuna ei suudetud hankida vajalikke abivahendid. Kõnealuse konstruktsiooni näol on selle kaalu ning kandevõime osas tegemist ainulaadse konstruktsiooniga, mida Eestis kunagi varem polnud valmistatud. Seega oli katsetamiseks sobiva koha leidmine ning ettevalmistus väga raske.
  10. jaanuaril 2009.a palus hageja kinnitada lepingu täitmist täies ulatuses
  11. jaanuariks 2009.a. Seega muutsid pooled konstruktsiooni valmimise tähtaega.
  12. jaanuariks 2009.a oli konstruktsioon valmis, mida tõendab üleandmise-vastuvõtu vaheakt (nr 2101-9a). 5

(15)2-09-6382 Kostja tegeles sel ajal konstruktsiooni värvimise lisatööga (värvis kollase värviga), mis ei olnud tema lepinguliseks kohustuseks. Kuivõrd hageja hiljemalt
  1. jaanuaril 2009.a teadis, et konstruktsiooni ei saa
  2. jaanuaril 2009.a katsetada, oli tal piisavalt aega ette teatamiseks transpordifirmale AS A, et vältida kulude tekkimist seoses veoki ooteajaga, mille eest hageja pidi täiendavalt maksma 17440,40 krooni. Samuti ei nähtu hagiavaldusele lisatud arvest, millest seisneb vaidlusalune seisuaeg – kas tegemist on seisuajaga, mil transport ootas konstruktsiooni katsetamise lõppu, või mingi muu seisuaeg. Seonduvalt konstruktsiooni värvimise kohustuse väidetava rikkumisega märgib kostja järgmist. Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt pidi kostja konstruktsiooni puhastama ning katma selle kruntvärviga. Värvimise eest pidi hageja eraldi tasuma kostja poolt esitatud arve alusel. Kostja väidab, et värvis konstruktsiooni kruntvärviga (punane värv) lepingu kohaselt. Lõppkihi värvimisel (kollase värviga) sai
  3. jaanuaril 2009.a värv otsa ning värvimata jäi ca 6 m² konstruktsiooni parema külje osast ehk värvitud oli 98% konstruktsioonist. Uus värv õnnestus hankida
  4. jaanuari 2009.a hommikul ning kostja kavatses värvitöö lõppuni teha, kuid hageja soovis kõik tööd ise teostada. Kostja andis hagejale kaasa kollast värvi, et hageja saaks värvida lõplikult konstruktsiooni üle enne või peale konstruktsiooni katsetamist nii nagu hageja soovis. Seega ei rikkunud kostja selles osas töövõtulepingut. Kostja esitas hagejale värvimise eest arve-saatelehe nr 7 summas 159 862 krooni. Arve on käesoleva hetkeni tasumata. Kostja pole kunagi keeldunud katsetuste läbiviimisest, kohustuse muutmise initsiatiiv tuli hageja poolt. Lepingus kokkulepitud katsetuse hind 11 000 eurot oli orienteeruv ning poolte kokkuleppel
  5. jaanuaril 2009.a sõlmitud lisaga võttis hageja endale kohustuse viia läbi katsetused omal kulul ja oma jõuga. Samuti kohustus hageja korraldama konstruktsiooni kokkupanemise. Seetõttu on põhjendamatud hageja väited lepingu rikkumise kohta. Lepingu muudatused toimusid poolte kokkuleppel ning hageja oleks maksnud konstruktsiooni katsetamise eest olenemata sellest, kas ta oleks konstruktsiooni katsetamise ise läbiviinud või mitte. Samuti ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et lepingu lisa järgi endale võetud kohustus teostada ise katsetused ei tähenda seda, et kostja ja hageja leppisid kokku selles, et kostja kohustuste hulka ei kuulu katsetuse tegemine. Seejuures olid kostja töötajad katsetamisel juures ning aitasid konstruktsiooni monteerida. Kuigi kostja ei ole lepingut rikkunud, ei oleks praeguselt juhul täidetud ka

§ 112lgst 1 tulenevad eeldused hinna alandamiseks.

Nimelt peaks kohustuse rikkumine

§ 112lg 1 kohaldumise puhul seisnema ebakvaliteetses täitmises.

Hageja põhjendab samas oma nõuet täitmise viivitamisega. Täitmisega hilinemine ei saa

§ 112lg-st 1 tulenevalt olla hinna alandamise põhjuseks.

Teine hinna alandamise väidetav põhjus seisneb konstruktsiooni kvaliteedi puuduses – parem pool jäi värvimata. Kostja on arvamusel, et antud puudus ei saa olla samuti hinna alandamise põhjuseks, kuna tegemist on värvimise puudusega, mitte konstruktsiooni kvaliteedi puudusega. Värvimine oli eraldi töö ning konstruktsiooni valmistamise hind ei sisaldanud värvimist, vaid kuulus eraldi tasustamisele. Seega oleks hagejal õigus alandada hinda just värvimise arvelt, mitte konstruktsiooni valmistamise maksumusest. Samas ei või tellija

§-st 648 tulenevalt vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut viia töö lepingutingimustega vastavusse. Samuti ei ole hageja järginud

§ 112lg-s 2 sätestatud hinna alandamise korda. Hageja ei ole arvestanud hinna alandamise summat 433 709,92 krooni vastavalt 6

(15)2-09-6382

§ 112

lg-le 1 (s.t alandatud hind = väärtus koos puudusega * kokkulepitud müügihind : väärtus ilma puuduseta) Hageja hinnangul võib ta alternatiivselt tugineda

§ 128lg-le 4 (saamata jäänud tulu).

Hageja ei ole samas põhjendanud, millist tulu täpsemalt ta ei ole saanud seoses kostja poolt konstruktsiooni parema poole värvimata jätmisega. Samas on kostjale teada, et konstruktsioon tarniti peatellijale värvitult ning peatellijal ei olnud töö osas pretensioone. Seega pole hageja kandnud mingit kahju seoses kõnesoleva puudusega. Samuti ei saa saamata jäänud tuluna arvestada konstruktsiooni katsetuse kulusid, kuna nad oleksid tekkinud hagejal niikuinii ning lepingu järgi katsetuste läbiviimine omal kulul oli hageja kohustuseks. Sama võib väita ka monteerimistööde padruni komplektide maksumuse ning 36 tunni monteerimistööde kohta, kuna monteerimistööd olid hageja kohustuseks ning ta pidi tegema seda enda kulul. Klassifikatsiooniühingu teenuste maksmise kulud pidi samuti lepingu kohaselt kandma hageja. AS A veokite ooteaeg on põhjendamatu kulu ning ei ole arusaadav, kuidas see on seotud viivitamisega. Veokid tulid

  1. jaanuaril 2009.a konstruktsioonidele järgi ning need viidi katsetamise kohta. Kostja hinnangul ei ole veokite ooteaeg kuidagi põhjustatud tema kohutuse väidetavast rikkumisest. Ainuke lisakulu (kahju) võis hagejal tekkida seoses konstruktsiooni parema osa värvimisega (värvimise töö eest). Konstruktsiooni üleandmisel väitis hageja, et värvib oma tööjõuga konstruktsiooni lõpuni. Hagejal ei ole tekkinud kahju saamata tulu näol. KOSTJA VASTUHAGI SISU
  2. Kostja OÜ HM on
  3. jaanuaril 2010.a esitanud hageja vastu vastuhagi, milles palub Osaühingult PD kostja kasuks välja mõista 692 011 krooni (põhinõue) ning viivise 692 011 krooni (põhinõude ulatuses).
  4. Vastuhagi kohaselt kohustus kostja poolte vahel
  5. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingu järgselt valmistama hagejale tõstekonstruktsiooni ning hageja kohustus maksma selle eest tasu. Lepingu punkti 2 kohaselt oli konstruktsiooni valmistamise eelnevalt kokkulepitud maksumuseks 2,75 EUR/kg (hinnale lisandub käibemaks) ning hinnale lisandus värvimise, pingitöö ja kinnitamise maksumus.
  6. jaanuaril 2009.a allkirjastatud lepingu lisa kohaselt kannab konstruktsiooni katsetamise kulud (11 000 eurot) tellija. Vastavalt lepingu
  7. punktile kohustus hageja tasuma töö eest kolmes osas. Esimene 30% kuulus tasumisele ettemaksuna, teine osamakse 30% tuli tasuda kostja arvelduskontole kolme päeva jooksul pärast konstruktsiooni valmimist ning ülejäänud 40% kohustus tellija tasuma kolme päeva jooksul pärast konstruktsiooni katsetamise läbiviimist. Lepingu punkti 7.2 kohaselt loeti töö tegemise lõpuks töö üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamise päeva.
  8. jaanuaril 2009.a allkirjastati poolte vahel üleandmise-vastuvõtmise akt (nr 2201-9b), millest nähtuvalt oli konstruktsiooni edukalt katsetud.
  9. Lisaks andis hageja kostjale
  10. jaanuaril 2009.a garantiikirja, millega kohustus tasuma tõstekonstruktsiooni valmistamise eest vastavalt töövõtulepingus sätestatud graafikule ning summadele, välja arvatud katsetamise maksumus vastavalt lepingu lisale, mis oli sõlmitud
  11. jaanuaril 2009.a. Tööde maksumus kogusummas on 2265956,56 krooni.
  13. jaanuaril 2009.a esitas kostja konstruktsiooni valmistamise eest hagejale arvesaatelehe nr 6 summas 931 144,37 krooni ning arve saatelehe nr 7 summas 159 862,86 krooni, mõlemad maksetähtpäevaga
  14. jaanuar 2009.a. Hageja on jätnud arve-saatelehe nr 6 tasumata 532 149 krooni ulatuses ning arve-saatelehe nr 7 täies ulatuses (159 862,86 kr). Sellega on hageja rikkunud lepingu punktist 4.1 tulenevaid kohustusi. 7

(15)2-09-6382 8. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-dest 1 ja 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmist kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1).

Töövõtulepingu punkti 4.3 kohaselt kohustub tellija tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,5% tasumata arve summast päevas. 30. aprilli 2010.a seisuga moodustab hageja viivisevõlg kostja arvestuste kohaselt 1 588 162 krooni. Kostja palub välja mõista viivise summa, mis võrdub põhinõude summaga, st 692 011 krooni. Kostja märgib, et

§ 635

tulenevalt ei sõltu töövõtja õigus nõuda tasu sellest, kas töö tegemisel rikuti lepingutähtaega või mitte. Käesoleval juhul vaatas hageja konstruktsiooni üle, pretensiooni kvaliteedi suhtes kostjale ei esitanud, võttis tööd aktidega vastu, samuti andis hageja kostjale garantiikirja välja, mille kohaselt kohustub töötasu maksma vastavalt töövõtulepingule, ning võttis konstruktsiooni kasutusele. Seega tunnistas hageja, et konstruktsioon on valmis ning et hagejal tekkis maksmise kohustus kostja ees. Kasutusele võtmisega tuleb lugeda tööd vastuvõetuks ning hageja on kohustatud kostjale tehtud tööde eest tasuma. HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

  1. Vastuväidetes vastuhagile tugineb hageja põhihagis esitatud seisukohtadele. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus lisada lepingulisele tõstekonstruktsiooni maksumusele käibemaksu (hageja on esitanud hagis oma arvutuskäigu) ning hageja on arveid väiksemas ulatuses tasudes seda silmas pidanud, seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata esmajoones arvetele lisatud käibemaksusumma ulatuses, mis moodustab 345 658,23 krooni. Samuti on kostja töövõtulepingu mittekohase täitmisega tekitanud hagejale lisakulusid ning hageja arvab, et selles ulatuses on tal õigus jätta kostjale tasumata ning nõuda hinna alandamist nende lisakulude ulatuses – hinna alandamise summa hagejapoolse lepinguhinna käsitluse kohaselt oleks 433 709,92 krooni. Samuti on hageja esitanud vastuväiteid kostja nõuete menetlemisele ühes menetluses koos põhihagiga, kuna see võib viia hageja nõude ebaõige lahendamiseni. MENETLUSE KÄIK
  3. juunil 2010.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle EA’i (teine nimekuju JA).
  4. augusti 2010.a määruse alusel on kohus kohustanud tunnistajat DB kohtu küsimustele kirjalikult vastama (vt toimik, II kd, lk 12-15).
  6. oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja esindajad palusid rahuldada vastuhagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus leiab, et põhihagi tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  8. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. Hageja ja kostja vahel on
  9. detsembril 2008.a sõlmitud hagis nimetatud töövõtuleping, milles kostja kohustus valmistama tõstekonstruktsiooni vastupidavusega 350 tonni koos konstruktsiooni katsetamisega. Algse kokkuleppe kohaselt pidi kostja tööd lõpetama ja 8

(15)2-09-6382 hagejale üle andma hiljemalt
  1. jaanuariks 2009.a.
  2. jaanuaril 2009.a sõlmisid pooled töövõtulepingu lisa, milles lepiti kokku, et tõstekonstruktsiooni vastupidavuskatsetused viib läbi hageja ning korraldab selleks vajaliku tõstekonstruktsiooni kokkupanemise, samuti lepiti kokku, et katsetuste läbiviimise eest ei pea hageja kostjale tasuma ning katsetuste läbiviimise hind (11 000 eurot) arvatakse töövõtulepingu hinnast maha. Samuti puudub vaidlus selles, et tõstekonstruktsioon anti hagejale tegelikult üle
  3. jaanuaril 2009.a.
  4. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja on oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud (jätnud kohustused osaliselt täitmata ja täitnud kohustusi viivitusega). Juhul kui kostja on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis on pooltel erimeelsus ka küsimustes, milliseid õiguskaitsevahendeid saab hageja kasutada ning kas hagejal on tekkinud väidetava lepingurikkumise tõttu kahju. Samuti vaidlevad pooled selle üle, milline on hageja töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste maht ning millises ulatuses saab lugeda kohustused täidetuks.
  5. Alljärgnevalt käsitleb kohus esmalt põhihagis esitatud nõuet (I) ning otsustab seejärel vastuhagis esitatud nõuete põhjendatuse üle (II). Viimaks määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse (III). I
  6. Hageja nõude sõnastusest tulenevalt palutakse põhihagis sisuliselt tuvastada, kas hagejal on õigus töövõtulepingust tulenevat hinda (st tasu töö eest) 433 709,92 krooni ulatuses alandada (kuna kostja on väidetavalt oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud). Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 otsustab kohus asja lahendamisel, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Vaatamata hageja nõude viidatud sõnastusele, tuleb kohtu hinnangul praegusel juhul hageja poolt esitatud asjaoludel tuvastada hoopis see, kas hagejal on tekkinud kostja võimaliku lepingurikkumise tõttu hüvitamisele kuuluv kahju (

§ 115

lg 1) ning kas hageja saab selle kahjunõude tasaarvestada (

§ 197lg 1) kostja töövõtulepingust tuleneva tasunõudega.

Vaidlusaluse suhte taolist võimaliku õigusliku kvalifitseerimist on kohus pooltele menetlus käigus ka korduvalt selgitanud (vt toimik, I kd, lk 155 ja 170).

§ 112

lg-s 1 sätestatud hinna alandamise õiguse tekkimise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole hageja käesolevas menetluses välja toonud. Kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhet kohase täitmise väärtusesse ei ole hageja hagiavalduses üldse käsitlenud. Samuti peaks kohustuse rikkumine hinna alandamise õiguskaitsevahendi kohaldumise eeldusena seisnema ebakvaliteetses täitmises, nagu on oma vastuväidetes märkinud ka kostja. Samas on hageja (põhjendamatult) leidnud, et tal on õigus alandada hinda muu hulgas kohustuse täitmisega väidetava viivitamise eest. 17.

§ 115

lg 1 võimaldab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega saab kahju kuuluda hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju. Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

§ 127lg 4 tähenduses.

Nõude rahuldamine sõltub muu hulgas sellest, kas esineb kostja vastutus

§ 103mõttes.

18. Vastavalt

§ 635lg-le 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), 9

(15)2-09-6382 teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt
  1. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingule (vt toimik, I kd, lk 14-17, tõlge lk 119-122) pidi kostja valmistama tõstekonstruktsiooni (kandevõimega 350 t) ning läbi viima selle katsetamise vastavalt klassifitseerimisühingu BV protseduurile. Tõstekonstruktsiooni valmistamise, katsetamise ja tellija (hageja) esindajale ning samuti klassifitseerimisühingule BV esitamise tähtaeg oli töövõtulepingu punkti 3.1 järgi 23.12.2008-18.01.
  3. jaanuaril 2009.a sõlmitud lepingu lisaga (vt toimik, I kd, lk 31, tõlge lk 123) on pooled kohtu hinnangul kokkuleppeliselt muutnud
  4. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid töövõtja (st kostja) kohustusi (lisaga on muudetud ka hageja kohustusi). Lisaga on kostja vabastatud tõstekonstruktsiooni katsetuste läbiviimise kohustusest. Seetõttu ei saa katsetuste teostamata jätmist kostjale õiguslikult ette heita. Kostja ei ole selles osas lepingut rikkunud ning hageja poolt esitatud nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud.
  5. Hageja on käsitluse kohaselt võttis ta lepingu lisaga küll kohustuse teostada katsetused ise, kuid see ei tähenda, et katsetused kostja kohustuste hulka ei kuuluks. Kõnesolevas lisas üksnes fikseeriti asjaolu, et kuna katsetuste hinnas ei olnud võimalik kokkulepet saavutada ja kostja oma kohustuste täitmisest keeldus, siis korraldas hageja ise katsetuste teostamise, sh kontrollis, et need teostatakse tähtaegselt. Kohus hageja seisukohti ei jaga.
  6. jaanuaril 2009.a allkirjastatud lepingu lisa ei ole

§ 29lg-s 4 sätestatust lähtuvalt võimalik hageja poolt soovitud viisil sisustada.

Kohus märgib siinkohal, et vastavalt

§ 639

lg-s 1 sätestatule võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Praegusel juhul nähtub poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu

  1. punkti alapunktidest, et töö eelarve oli kostjale mittesiduv. Nii on lepingu punktis 2.1 juttu eelnevalt hinnatud maksumusest, sh katsetuste hinnast 11 000 eurot. Punkti 2.2 kohaselt määratakse lõplik hind pärast tõstekonstruktsiooni kontrollimist ja katsetuste programmi kooskõlastamist BV klassiühingu esindajaga. Hageja esindaja
  2. jaanuari 2009.a kirjast (vt toimik, I kd, lk 29, tõlge lk 28) nähtuvalt on tööde eelarvet mittesiduvana mõistnud ka hageja. Pooled ei vaidle iseenesest asjaolu üle, et katsetuste läbiviimine osutus algselt prognoositust (11 000 eurot) oluliselt kallimaks. Kostja alltöövõtja OÜ M nõudis katsetuste teostamise eest 845 410 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejat eelarve ületamisest ka mõistlikult teavitanud, saates
  3. jaanuaril 2009.a hagejale katsetuste hinnapakkumise (vt toimik, I kd, lk 25-27, tõlge lk 22-24). Töövõtulepingu poolte õigused ja kohustused mittesiduva eelarve olulisel ületamisel on reguleeritud

§ 639lg-tes 2 ja 3.

Osundatud sätetest järelduvalt võinuks hageja kui tellija eelarve ületamise tõttu töövõtulepingu üles öelda ning sellisel juhul ei pidanuks ta maksma eelarvet ületavat tasu. Käesoleval juhul lepingut hageja poolt üles öeldud ei ole.

  1. Hageja hinnangul on kostja töövõtulepingut rikkunud ka sellega, et andis tõstekonstruktsiooni
  2. jaanuari 2009.a asemel hagejale üle
  3. jaanuaril 2009.a, seega viivitas kohustuse täitmisega. Kohus leiab, et kostja on küll viivitanud tööde üleandmisega, kuid mitte hageja poolt väidetud ulatuses. Samuti ei ole tuvastamist leidnud see, et viivitusest konstruktsiooni üleandmisel oleks hagejal tekkinud kahju. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
  4. Asja materjalide hulgas olevast üleandmise-vastuvõtmise aktist 2201-9a nähtuvalt anti tõstekonstruktsioon (st töövõtulepingu alusel teostatud töö) hagejale tõepoolest üle
  5. jaanuaril 2009.a (vt toimik, I kd, lk 37, tõlge lk 36). Seda on kinnitanud oma ütlustes ka tunnistaja DB(vt toimik, II kd, lk 24-25, tõlge lk 31 pöördel).
  6. jaanuaril 2009.a vormistatud akti (vt toimik, I kd, lk 35, tõlge lk 34) ei saa kohtu hinnangul lugeda tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiks. Selles aktis on pigem fikseeritud, millised tööd olid kõnealuse kuupäeva seisuga veel teostamata. Samas ei saa nõustuda hageja väitega, et 10

(15)2-09-6382 vaidlusalune tõstekonstruktsioon tuli hagejale üle anda
  1. jaanuariks 2009.a.
  2. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingus on pooled küll kokku leppinud tööde teostamise tähtajas 23.12.2008-18.01.
  3. Samas toetavad asjas esitatud tõendid kostja väidet tähtaja pikendamise kohta kuni
  4. jaanuarini 2009.a. Nii on hageja direktor AP
  5. jaanuaril 2009.a kostjale saadetud kirjas palunud kinnitada töövõtulepingu täitmist täies ulatuses
  6. jaanuariks 2009.a (vt toimik, I kd, lk 21, tõlge lk 20). Ka
  7. jaanuaril 2009.a saadetud e-kirjas on AP märkinud, et tõstekonstruktsiooni valmimise tähtaeg on kooskõlastatud
  8. jaanuarile 2009.a (vt toimik, I kd, lk 107, tõlge lk 106). Töövõtulepingu punktist 9.3 tulenevalt võis lepingus muudatusi ja täiendusi teha ainult kirjalikus vormis ning mõlema poole volitatud esindajate poolt allkirjastatult. Arvestades AP’i ülalosundatud avaldusi, ei saa hageja tööde teostamise tähtaega puudutavalt siiski töövõtulepingu punktile 9.3 tugineda. Selle välistab

§ 13

lg-s 3 sätestatu, millest tuleneb, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus lisab, et

  1. jaanuaril 2009.a sõlmitud töövõtulepingu lisas tööde teostamise tähtaja muutmise osas tõepoolest kokku lepitud ei ole. Samas ei välista see tähtaja muutmist suuliste kokkulepete alusel, mis olid sõlmitud enne
  2. jaanuari 2009.a. Arvestades ülaltoodut, tuleb asuda seisukohale, et kostja viivitas tõstekonstruktsiooni üleandmisega ühe päeva, andes töö
  3. jaanuari asemel üle
  4. jaanuaril 2009.a.
  5. Sõltumata sellest, kas tööde teostamise tähtaega poolte kokkuleppel muudeti või mitte, ei ole kohtu arvates tuvastamist leidnud põhjuslik seos kostja lepingurikkumise (täitmisega viivitamine) ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Nagu kohus on eelpool märkinud, kuulub kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

§ 127lg 4 tähenduses.

Hageja väidete kohaselt on tal kostja viivituse tõttu tekkinud täiendavad kulud transporditeenust osutanud AS A veokite ooteajale summas 17 440,40 krooni. Nende kulude kandmise võib hageja esitatud dokumentide põhjal (vt toimik, I kd, lk 53 ja 54) lugeda tõendatuks. Samas ei ole kohus veendunud, et kostja poolt kohustuste õigeaegse täitmise korral (st tõstekonstruktsiooni üleandmisel

  1. jaanuaril 2009.a) ei oleks vaidlusaluseid kulutusi hagejal tekkinud. Olemasolevate tõendite põhjal võisid need kulutused olla tingitud ka sellest, et vastupidavuskatsetuste läbiviimine ei olnud kostja käitumisest sõltumata enne
  2. jaanuari 2009.a võimalik. Nii viibis katsetuste läbiviimine tunnistaja JA’i ütluste kohaselt muu hulgas selleks vajalike raskuste puudumise tõttu (vt toimik, I kd, lk 197).
  3. Tõendatuks tuleb lugeda hageja väidet, et osa tõstekonstruktsioonist oli värvimata. Seda kinnitab eeskätt ülalmärgitud
  4. jaanuari 2009.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 22019a (vt toimik, I kd, lk 37, tõlge lk 36). Samuti nähtub see tunnistajate JA ja DB ütlustest (vt toimik, I kd, lk 197; II kd, lk 24, tõlge lk 31) ning asja materjalide hulgas olevatelt fotodelt. Seega ei vastanud tõstekonstruktsioon selles osas lepingutingimustele

§ 641lg 2 p 1 mõttes.

Samas puuduvad asjas tõendid, et hagejal oleks seoses käsitletava lepingurikkumisega tekkinud kahju. DB’i ütlustest ilmneb, et konstruktsiooni värviti hiljem transpordi käigus (teel Tallinnast Barcelonasse) laeva pardal (vt toimik, II kd, lk 26, tõlge lk 32). Seega ei tegelenud konstruktsiooni täiendava värvimisega ilmselt hageja töötajad. Kohus lisab, et tõendamist ei ole leidnud kostja väited, mille kohaselt hageja keeldus kostja pakkumisest rikkumine heastada (

§ 107lg 1) ning konstruktsiooni värvimine ise lõpuni viia.

Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei saa nõustuda kostja käsitlusega, et konstruktsiooni lõplik värvimine ei kuulunud kostja töövõtulepingust tulenevate kohustuste hulka. Selle väite vastu räägib asjaolu, et töövõtulepingu alusel

  1. ja
  2. jaanuari 2009.a allkirjastatud aktides (vt toimik, I kd, lk 35 ja 37) on värvimistöid puudutavad puudused välja toodud. Ka kostja poolt kohtumenetluses esitatud muudest 11

(15)2-09-6382 väidetest võib järeldada, et ta pidi sooritama kõik värvimistööd. Töövõtulepingu punkti 2.1 järgi pidi kostja tõepoolest katma konstruktsiooni ainul ühe kihi kruntvärviga. Samas võib ülalosundatud aktidest järeldada, et pooled on selles osas algseid kokkuleppeid lepingu täitmise käigus muutnud (sarnaselt tööde üleandmist kuupäeva muutmisele).
  1. Hageja väidete kohaselt ei vastanud tööd lepingutingimustele ka selle tõttu, et konstruktsiooni parema ja vasaku sektsiooni otsmised teljed olid külge monteerimata. See hageja väide on kohtu hinnangul tõendamata. Võrreldes
  2. ja
  3. jaanuari 2009.a aktides sisalduvaid märkusi (vt toimik, I kd, lk 35 ja 37), võib järeldada, et see puudus oli
  4. jaanuariks 2009.a kostja poolt kõrvaldatud. Samuti ei ole hageja tõendanud väiteid kostja lepingurikkumise tõttu saamata jäänud tulu kohta.
  5. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hageja poolt esitatud nõude rahuldamata. II
  6. Vastuhagis esitatud põhinõue 692 011 krooni saamiseks võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

  1. Kostja väidete kohaselt on hageja rikkunud enda töövõtulepingu punktist 4.1 tulenevaid kohustusi, jättes tasumata
  2. jaanuaril 2009.a tõstekonstruktsiooni valmistamise eest esitatud arve-saatelehe nr 6 (vt toimik, I kd, lk 66) 532 149 krooni ulatuses ning arvesaatelehe nr 7 (vt toimik, I kd, lk 67) summas 159 862,86 krooni täies ulatuses. Kostja on eelnimetatud arve-saatelehtede esitamisel lähtunud alljärgnevast arvestusest. Tõstekonstruktsiooni lõplikuks kaaluks kujunes 41 482 kg, mis kujundas konstruktsiooni valmistamise hinnaks 1 784 825,20 krooni (s.o 43,026 kr (=2,75 EUR)*41 482 kg). Kostja on lisanud sellele summale käibemaksu 18%, s.o 321 268,51 krooni. Seega on tõstekonstruktsiooni valmistamise hind kokku 2106093,71 krooni. Viimatinimetatud summast oli hageja oli eelnevalt tasunud konstruktsiooni valmistamise eest (ettemaksetena) 1 174 949,34 krooni. Nimetatu nähtub muu hulgas arve-saatelehest nr
  3. Arve-saatelehes nr 6 on kostja esitanud nõude tasuda tõstekonstruktsiooni valmistamise eest veel 931 144,37 krooni (s.o 2 106 093,71 kr – 1 174 949,34 kr). Arve-saatelehel nr 6 kajastatud summa on 532 149 krooni ulatuses hageja poolt käesoleva ajani tasumata. Arve-saatelehe nr 7 esitas kostja hagejale tõstekonstruktsiooni värvimise eest.
  4. Kohus käsitleb esmalt vaidlusküsimust hageja töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste suurusest. Puudub vaidlus selles, et kostja poolt valmistatud tõstekonstruktsiooni lõplikuks kaaluks kujunes 41 482 kg ning et vastavalt töövõtulepingus märgitule tuli hagejal tasuda kostjale iga kilogrammi eest 2,75 eurot. Pooled vaidlevad, kas töövõtulepingu hinnakokkulepped sisaldavad endas käibemaksu (18%). Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele käesoleval juhul vastata eitavalt.

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, tuleb lähtuda

§ 29

lg-st 3, millest tuleneb, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada

§ 29

lg 1 ega lg 3 järgi, peab lepingut

§ 29

lg 4 kohaselt tõlgendama nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt nt: Riigikohtu

  1. mai 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4409, p 11). Vaidlusaluse hinnakokkuleppe osas ei ole käesoleval juhul võimalik töövõtulepingu (
  2. punkti) tõlgendamine

§ 29lg 1 ega lg 3 järgi, mistõttu tuleb 12

(15)2-09-6382 lähtuda

§ 29lg-s 4 sätestatust.

Lepingu

§ 29

lg 4 kohane tõlgendamine tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada

§ 29lg 5 p-des 4-6 märgitud asjaoludega (vt nt: Riigikohtu 18.

juuni 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 12).

  1. Vaidlusaluse töövõtulepingu on mõlemad pooled sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Kostja ettevõtjana on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse § 3 lg 1 mõttes ning seega kohustatud enda käibelt käibemaksu tasuma. Hagejal puudus mõistlik põhjus eeldada vastupidist. Teistsugusele seisukohale tuleks asuda juhul, kui hageja oleks sõlminud töövõtulepingu tarbijana (vastavalt tarbijakaitseseaduse § 8 lg-tele 1 ja 11 on tarbijale teenuse ostmisel teatavaks tehtud müügihind tarbija tasutav lõpphind). Lisaks võib tunnistaja JA’i ütlustest järeldada, et töövõtulepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus oli poolte vahel juttu käibemaksuta ühikuhinnast 2,75 eurot kilogrammi eest (vt toimik, I kd, lk 196 ja 197). Seega on kostja kohtu hinnangul põhjendatult lisanud töövõtulepingus märgitud hinnale käibemaksu, millest johtuvalt kujuneb konstruktsiooni hinnaks 2106093,71 krooni. Kostja poolt välja toodud asjaolu, et hageja on
  2. detsembril 2008.a tasunud kostja poolt esitatud arve-saatelehe nr 149 (vt toimik, I kd, lk 103), ei saa pidada hageja nõustumiseks käibemaksu lisamisega töövõtulepingus märgitud hinnale, kuna töö lõplik hind ei olnud selleks ajaks veel teada. Samas ei ole kohtule teada hageja poolt viidatud Eesti käibemaksu kohaldamise üldine praktika, et kui pooled ei ole eraldi lepingusse märkinud, et käibemaks ei sisaldu hinnas, siis tuleb eeldada, et käibemaks on hinna sisse arvatud.
  3. Arve-saatelehes nr 7 on kostja esitanud kohtu hinnangul osaliselt põhjendamatuid nõudeid. Vastavalt töövõtulepingu punktile 2.1 ning
  4. jaanuaril 2009.a sõlmitud lepingu lisale sai kostja nõuda (täiendavat) tasu ainult tõstekonstruktsiooni värvimise eest. Nimetatud tasu moodustab arve-saatelehe nr 7 kohaselt 51 678,10 krooni (sh käibemaks 18 %). Samas on kostja kõnesoleva arvega nõudnud tasu ka pingitöö ja kinnitusdetailide eest. Asja materjalide põhjal ei saa taolisi tasunõudeid pidada põhjendatuteks. Samuti ei saa hagejat lugeda kohustatuks tasuma kostjale OÜ M teenuste eest 11 328 (sh käibemaks 1728 kr). Nimetatud kulud seonduvad eeldatavalt tõstekonstruktsiooni katsetamisega ning BV poolt nõutava vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega. Samas vabastas hageja
  5. jaanuaril 2009.a sõlmitud töövõtulepingu lisaga kostja katsetuste läbiviimise kohustusest. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt on hageja ise tasunud OÜ-le M 11 328 krooni (vt toimik, I kd, lk 49 ja 50).
  6. Poolte esitatud asjaolude põhjal on kostja tasunõue muutunud ka sissenõutavaks. Vastavalt

§ 637lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi neljandast lõikest tuleneb, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vastavalt 23. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingu punktile 4.1 kohustus hageja tasuma kostjale töö eest kolmes osas. Esimene 30% kuulus tasumisele ettemaksuna. Nimetatud ettemaksu on kostja vaidlustamata asjaolude kohaselt tasunud. Teine osamakse 30% tuli tasuda kostja arvelduskontole kolme päeva jooksul pärast konstruktsiooni valmimist ning ülejäänud 40% kohustus tellija tasuma kolme päeva jooksul pärast konstruktsiooni katsetamise läbiviimist ja kõigi vajalike ning klassiühingu BV poolt heakskiidetud dokumentide esitamist. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 7.2 tuleb tööde lõpetamise kuupäevaks lugeda poolte esindajate poolt tõstekonstruktsiooni üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise kuupäeva. Sisuliselt on pooled töövõtulepingu punktis 7.2 seega kokku leppinud, et teise ja kolmanda osamakse suhtes muutub kostja tasunõue sissenõutavaks 13

(15)2-09-6382 pärast tööde vastuvõtmist tellija (st hageja) poolt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja kostja poolt teostatud töö (valmistatud tõstekonstruktsiooni) vastu võtnud
  1. jaanuaril 2009.a. Samuti on töö vastuvõtmine tõendatud
  2. jaanuaril 2009.a allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega nr 2201-9a ja 2201-9b (vt toimik, I kd, lk 37 ja 39, tõlked lk 36 ja 38). Töö vastuvõtmise korral tuleb vastavalt

§ 76lg-le 4 eeldada, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik.

Vastupidist peaks vajadusel tõendama tellija. Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal saab järeldada, et muid puudusi peale aktis nr 2201-9a nimetatud värvimist puudutavate vaegtööde üle antud tõstekonstruktsioonil ei esinenud. Ülalviidatud aktist nr 2201-9b nähtuvalt läbis konstruktsioon ka vastupidavuskatsetused edukalt.

  1. Võttes aluseks eeltoodu, asub kohus seisukohale, et arve-saatelehel nr 6 kajastuv nõue on
  2. jaanuaril 2009.a sissenõutavaks muutnud – hageja on kohustatud seni tasumata 532 149 krooni kostjale tasuma. Arve-saatelehel nr 7 kajastuv nõue on alates
  3. jaanuarist 2009.a sissenõutav 51 678,10 krooni ulatuses. Hageja ei ole tõendanud nimetatud kohustuste täitmist, kohustused ei ole kohtu hinnangul tasaarvestusega lõppenud ning hinna alandamiseks puudub õiguslik alus (vt ka otsuse põhjenduste p-d 16-24). Hagile lisatud internetipanga väljatükis kajastatud 400 000 krooni (vt toimik, I kd, lk 62) ei ole kostja vastuväidete kohaselt tegelikult üle kantud (vt toimik I kd, lk 156). Kuivõrd hageja poolt väidetavalt
  4. jaanuaril 2009.a tasutud summa 400 000 krooni ei kattu ka makse selgituses nimetatud arvel (arve-saatelehel) nr 7 märgitud summaga, ei ole hageja poolt esitatud tõend kohtu arvates usaldusväärne. Muid tõeneid kõnesoleva 400 000 krooni tasumise kohta asja materjalide hulgas ei ole. Seega rahuldab kohus vastuhagis esitatud põhinõude 583 827,10 krooni (s.o 532 149 kr + 51 678,10 kr) ulatuses.
  5. Vastuhagis esitatud viivisenõue (692 011 kr) tuleb rahuldada täielikult.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu punkti 4.3 kohaselt kohustub tellija tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,5% tasumata arve summast päevas. Käesoleva otsuse hetkeks on hageja olnud põhinõude esemeks oleva rahalise kohustuse täitmisega viivituses 660 päeva (s.o 26.01.2009-16.11.2010). Viivise summa põhinõudelt 583 827,10 krooni nimetatud ajavahemiku eest moodustaks 1926629,43 krooni. Viivise vähendamist ei ole hageja menetluses taotlenud. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 lähtub kohus asja lahendamisel kostja (vastuhagis esitatud) nõudest ning mõistab viivise välja 692 011 krooni ulatuses.

  1. Seonduvalt poolte väidetega lisab kohus, et
  2. jaanuaril 2009.a hageja poolt kostjale esitatud garantiikiri (vt toimik, I kd, lk 33, tõlge lk 32) ei oma käesolevas asjas iseseisvat õiguslikku tähtsust. Lähtudes kostja esindaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetest, kinnitas hageja mainitud garantiikirjaga üksnes varasemalt võetud kohustusi (vt toimik, I kd, lk 155). Seega on olemuselt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei välista hageja õigust esitada kohtumenetluses töövõtulepingu täitmisele tuginevaid vastuväiteid. Samuti ei ole garantiikirjas märgitud ühtegi konkreetset hageja poolt tasumisele kuulunud summat. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel iseseisvat tähtsust hageja kohustused peatellija ees, ega see, kas peatellija on hagejale tõstekonstruktsiooni eest tasunud või mitte. Hageja ja kostja omavahelised õigused ja kohustused tulenevad
  3. detsembril 2009.a sõlmitud töövõtulepingust ja selle lisadest. III
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud 14

(15)2-09-6382 keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab põhihagi rahuldamata ning rahuldab vastuhagi (arvestades ka esitatud viivisenõuet) ligikaudu 92% ulatuses, jätab kohus põhihagiga seonduvad menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 hageja kanda ning vastuhagiga seonduvad menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes 92% ulatuses hageja kanda ning 8% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.