Obsah (11)

§ 218§ 115§ 128§ 127§ 103§ 100§ 635§ 208§ 641§ 642§ 34

2-09-50883 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2011.a, Tallinn Tsiviilasja n

) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi ja pakendi osas. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 218

lg 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kostja poolt sõidukile paigaldatud õlifilter ei vastanud praegusel juhul üleantava asja kvaliteedinõuetele, kuna see oli defektne. Kostja poolt ebakvaliteetselt teostatud töö tekitas hagejale kahju. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja sõiduki mootoril esines õlileke juba enne hoolduse teostamist
2. aasta juunis. Ilmselt oli tegemist oluliselt väiksema õlilekkega, kui seda oleks põhjustanud õlifiltri korpuse vigastus. Algse õlilekke täpset põhjust ei ole võimalik kindlaks teha, sest mootorit on vahepeal remonditud. Hooldus teostati hageja sõidukile kostja poolt
3. aasta juunis nõuetekohaselt, selle käigus vahetati mootoriõli ja õlifilter. Puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, nagu oleks õlifiltrit hoolduse käigus mitu korda peale ja maha keeratud ning filtrit selle käigus vigastatud. Pärast hoolduse teostamist jätkus auto mootori algne õlileke, mis võis auto mõningase kasutamise järgselt, enam kui kolm kuud hiljem, viia mootori turbiini purunemiseni Itaalias. Samas võis turbiin puruneda 2 ka mõnel muul põhjusel. Kostja arvates ei saa hagejat vaadelda käesoleval juhul ka tarbijana, kuna ta tellis sõidukile hooldustöid füüsilisest isikust ettevõtjana. MENETLUSE KÄIK
5. märtsi 2011.a kohtuistungil määras kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le
6. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused kohtule hiljemalt
7. aprillil 2011.a Samal kohtuistungil teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
8. aprillil 2011.a. Pooled ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul dokumente ega avaldusi kohtule esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10. Hageja poolt esitatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 115lg 1 alusel.

Vastava nõudenormi kohaselt saab kuuluda kahju hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju, mis

§ 128lg 3 kohaselt hõlmab ka kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid.

Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

§ 127lg 4 tähenduses.

Nõude rahuldamine sõltub samuti sellest, kas esineb kostja vastutus

§ 103mõttes.

1. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja teostas
2. juunil 2006.a hageja tellimusel hagis nimetatud sõidukile (140 000 km läbimise järgse) korralise tehnohoolduse, mille käigus vahetati sõidukil muu hulgas mootoriõli ja õlifilter.
3. juulil 2006.a teostas kostja sõidukile järelkontrolli tuvastamaks, mis põhjusel tilgub sõiduki mootorist õli, järelkontrolli käigus õlilekke põhjust ei tuvastatud. Semuti puudub vaidlus selles, et 2006.a oktoobris toimunud reisil purunes sõidukil Itaalias turbokompressori turbiin. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagis märgitud sõiduki remonditööde, pukseerimise ja lisaööbimise vajadusega kaasnenud kulutuste kogusummas 2839,87 eurot arvestuslikku õigsust.
4. Hageja väidete kohaselt põhjustas sõiduki turbokompressori turbiini purunemise ja sellega kaasnenud kahju kostja poolt
5. juunil 2006.a teostatud hooldustööde käigus paigaldatud defektne õlifilter või õlifiltri kahjustamine selle paigaldamise käigus (mistõttu lekkis filtrist õli). Kostja vastuväidete kohaselt lekkis sõiduki mootorist, täpsemalt tuvastamata kohast, õli juba enne
6. juunil 2006.a kostja poolt teostatud hooldustöid ning kostja poolt teostatud tööd õlileket ei mõjutanud (või lükkasid õlilekkest tingitud probleeme edasi). Hoolustööde käigus paigaldatud õlifilter oli kostja väitel puudusteta ning hooldustööd teostati nõuetekohaselt. Lisaks ei ole kostja hinnangul selge, kas turbokompressori turbiini purunemise põhjustas hagis nimetatud õlileke. Seega on pooltel õiguslik vaidlus küsimustes, kas kostja on oma lepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud (

§ 100

) ning kas võimalik kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

9.

§ 100

kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. 28. juunil 2006.a teostatud hooldustöödega seonduv pooltevaheline õigussuhe on kohtu hinnangul kvalifitseeritav töövõtulepinguna

§ 635lg 1 mõttes. Hageja on nõude esitamisel tuginenud küll müügilepingu kohta käivatele normidele, kuid Ts

MS § 436 lg-st 7 lähtuvalt ei ole kohus sellega asja lahendamisel seotud.

11. ptk sätete kohaldamine on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu

§ 208

lg 2 teisest lausest tulenevalt, mille kohaselt ei rakendata müügilepingute kohta sätestatut lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse 3 osutamises. Ka käesolevas asjas moodustab määrava osa kostja kohustustest hooldustööde teostamine, mitte tööde teostamise käigus välja vahetatavate sõiduki osade ja tarvikute müük. Muu hulgas annab sellest tunnistust hooldustööde ja nende käigus sõidukile paigaldatud detailide hindade võrdlemine (vt toimik, lk 21). 10. Vastavalt

§ 641

lg-s 1 sätestatule peab töövõtja poolt teostatud töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, taolise kokkuleppe puudumisel ei loeta tööd aga lepingutingimustele vastavaks juhul, kui töö ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohtule teadaolevalt ei olnud pooltel praegusel juhul eraldiseisvaid kokkuleppeid hooldustööde omaduste kohta, samuti ei pidanud töö sobima mingiks eriliseks otstarbeks. Seetõttu on vajalik töö lepingutingimustele vastavuse tuvastamisel hinnata, kas töö sobib otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (

§ 641lg 2 p 2 teine alt).

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja näol tegemist igapäevaselt sõidukite remondi- ja hooldustöid teostava ettevõtjaga. Seega võis hageja põhjendatult eeldada, et kostja rakendab hooldustööde teostamisel oma parimaid erialaseid teadmisi ja oskusi. Samuti pidid tööde käigus sõidukile paigaldatavad tarvikud ja varuosad olema eelduslikult puudusteta. Viimast järeldust toetab ka

§ 641

lg 3 regulatsioon, mille kohaselt võib töövõtja vabaneda vastutusest üksnes tellija poolt muretsetud materjali puudustest tingitud töö mittevastavuse eest, sedagi ainult juhul, kui töövõtja sellist materjali piisavalt kontrollis. Samas vastutab töövõtja

§ 642

lg 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi kolmandast lõikest lähtuvalt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

1. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud hageja väide, et kostja poolt
2. juunil 2006.a teostatud hooldustööde käigus oleks paigaldatud sõidukile defektne õlifilter või et õlifiltrit oleks kostja töötajate poolt paigaldamise käigus kahjustatud. Poolte poolt korraldatud õlifiltri vaatluse protokollis (vt toimik, lk 54-55) kajastatu toetab pigem kostja väiteid, et hageja poolt osundatud vigastused õlifiltri korpusel on tekkinud selle mahakeeramisel Itaalias teostatud remonttööde käigus. Osundatud protokolli
3. punkti kohaselt ei saa õlifiltri korpuse kahjustused tekkida õlifiltri käsitsi pealekeeramisel õigeid töövõtteid kasutades. Vaidlusaluse filtri korpusel on vastavalt sama protokolli
4. punktile tuvastatud silmaga nähtavad muljumisjäljed (mõlgid), mis olid ülevaatusel osalejate arvates tekkinud õlifiltri mahakeeramisel. Protokolli
5. ja
6. punktis on lisaks märgitud, et esialgsel visuaalsel vaatlusel ei tuvastatud, et filtri korpusel oleks läbivaid vigastusi (mis võinuks põhjustada õlilekke), ülevaatuse käigus korraldatud eksperimendi tulemusena tuvastati siiski täpne lekkekoht – väike auk filtri korpuse muljutud osal. Olemasolevate tõendite põhjal ei ole põhjust arvata, et
7. juunil 2006.a kostja poolt tehtud hooldustööde käigus oleks paigaldatud õlifiltrit korduvalt peale ja maha keeratud. Hageja sellesisulised väited on üksnes oletuslikku laadi. Mõistlikult eeldades toimus vaidlusaluse õlifiltri pealekeeramine hooldustööde käigus kostja töötajate poolt
8. juunil 2006.a, maha keerati filter Itaalias teostatud remonttööde ajal.
9. Kohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas ei saa lähtuda

§ 642

lg 2 teises lauses sätestatud eeldusest, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal (kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega). Asja materjalide põhjal otsustades ei ole tegemist 4 tarbijatöövõtulepinguga

§ 635lg 4 mõttes.

Hagejat ei saa kostjalt sõiduki hooldustööde tellimisel vaadelda tarbijana (

§ 34

). Sellele viitab eeskätt asja materjalide hulgas olev hoolustööde arve (vt toimik, lk 21), mis on esitatud hagejale kui füüsilisest isikust ettevõtjale. Samuti on hageja tsiviilasjas

1. septembril 2010.a toimunud eelistungil möönnud, et kasutas kõnesolevat sõidukit tööalaselt ning et ka 2006.a oktoobris oli ta sõidukiga tööalasel reisil (vt toimik, lk 45). Hageja esindaja on hilisemas menetluses väitnud, et sõidukit kasutati pereautona (vt toimik, lk 65), kuid ka võimalik n-ö segakasutus välistab kohtu hinnangul võimaluse vaadelda hagejat vaidlusaluses õigussuhtes tarbijana. Seega pidanuks hageja muu hulgas tõendama, et õli leke õlifiltrist oli olemas juba sõiduki tagastamisel pärast hooldusööde lõppu
2. juunil 2006.a. Kohus on taolisele tõendamiskoormisele juhtinud eelmenetluses ka poolte tähelepanu (vt toimik, lk 46 ja 64).
3. Eeltoodu põhjal asub kohus seiskohale, et hageja poolt väidetud viisil ei ole kostja kui töövõtja oma kohustusi rikkunud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda otsuses muid nõude rahuldamiseks tuvastamist vajavaid asjaolusid.
4. Hageja on hagiavalduses tuginenud ka asjaolule, et kostja ei suutnud tuvastada
5. juulil 2006.a sõidukile teostatud kontrolli (järelkontrolli) käigus õlilekke põhjust ega seda kõrvaldada. Kohus jääb siinkohal kõigi ülalesitatud argumentide juurde, kuid peab vajalikuks lisada, et kostja vastuväidete kohaselt esines sõidukil õlileke juba enne hooldustööde teostamist
6. juunil 2006.a. Sellele viitab ka hagiavaldusele lisatud kostja
7. novembri 2006.a teatis (vt toimik, lk 19). Lisaks on hageja menetluses selgitanud, et järelkontrolli käigus soovitati tal teha mootoripesu ning pärast mootoripesu õli tilkumine lakkas (vt toimik, lk 45). Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul ebaselge, kuivõrd on õlileke sõiduki mootorist seostatav
8. juunil 2006.a kostja poolt teostatud hooldustöödega. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja rikkus töövõtulepingut sellega, et jättis
9. juuni 2006.a läbi viidud tehnohoolduse ja
10. juulil 2006.a teostatud järelkontrolli käigus tuvastamata õlilekke põhjuse, puuduvad asjas tõendid selle kohta, et lekke avastamine ja kõrvaldamine oleks sõiduki turbokompressori turbiini purunemise ära hoidnud.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel teo ja kahju vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non -testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kohus on

1. septembril 2010.a tsiviilasjas toimunud eelistungil teinud nii hagejale kui kostjale ettepaneku esitada turbiini purunemise põhjuste kohta täiendavaid tõendeid (vt toimik, lk 46). Pooled nimetatud asjaolu kohta täiendavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks põhjuslikku seost kostja võimaliku lepingurikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel, mis ülaltoodust lähtudes omakorda välistaks hageja nõude rahuldamise.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda. 5 Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 6