Obsah (9)

§ 84§ 146§ 142§ 143§ 151§ 135§ 136§ 137§167

2-10-17447 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-1

) § 83 lg-s 1 sätestatu alusel tühine, kuna tegemist on kinnisasja omandamisele suunatud võlaõigusliku kokkuleppega, mis pidi asjaõigusseaduse § 119 lg-st 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg-st 2 tulenevalt olema notariaalselt tõestatud. Kõnesolev broneerimisleping on sõlmitud aga lihtkirjalikus vormis.

§ 84

lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Eelnenu põhjal leiab hageja, et kostja on kohustatud tagastama talle 50 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub kohalda asjas aegumist. Hageja väidetav nõue kostja vastu tuleneb
2. oktoobril 2006.a sõlmitud broneerimislepingust, mille järgi kohustus G.V tasuma kostjale ettemaksu 50 000 krooni. Selle summa tasus G.V ’i eest kostja arvelduskontole hageja. Kostja leiab, et hageja nõue tasutu tagastamiseks on

§ 146lg-s 1 ja § 151 lg-s 1 sätestatust lähtuvalt aegunud.

Nii tehingust kui alusetu rikastumise sätetest tulenev aegumistähtaeg on osundatud normidest tulenevalt kolm aastat.

1. novembril 2006.a sõlmitud broneerimislepingu muudatuste kohaselt pidi kinnistu võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping sõlmitama hiljemalt
2. detsembril 2006.a. Kostjal lasus broneerimislepingust tulenevalt kohustus tasuda G.V ’ile leppetrahvi, kui võlaõiguslik müügileping või asjaõigusleping jääb kostja süül sõlmimata. Isegi kui nimetatud lepingud oleksid jäänud kostja süül sõlmimata, võinuks hageja kostja 2 hinnangul nõuda ettemaksu tagastamist alates
3. detsembrist 2006.a. Seega oli hageja võimalik nõue kostja vastu hagi esitamise ajaks aegunud. Kostja palub kohtul teha aegumise kohaldamise taotluse osas vaheotsus vastavalt TsMS § 449 lg-le
4. MENETLUSE KÄIK
6. jaanuaril 2011.a toimunud kohtuistungil teatas kohus, et lahendab kostja aegumise kohaldamise taotluse vaheotsusega kooskõlas TsMS § 449 lg-ga
9. aprillil 2011.a toimunud kohtuistungil vaidles hageja kostja aegumise kohaldamise taotlusele vastu ning leidis, et käesolevas asjas esitatud nõue ei ole aegunud. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes kohaldada aegumist ning teha asjas lõppotsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus kuulas samal kohtuistungil üle tunnistaja GM’i. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
11. Vastavalt

§ 142

lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kostja on taotlenud hagis esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamist. Vastavalt TsMS § 449 lg-le 3 võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse kohta, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 8. Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu nõude alusetult saadud 50 000 krooni tagastamiseks.

§ 151

lg 1 esimeses lauses sätestatu järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata paragrahvi esimeses lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Vaidlustamata asjaolude kohaselt tasus hageja (G.V ’i eest) kostjale 50 000 krooni

1. oktoobril 2006.a.
2. oktoobril 2006.a sõlmitud broneerimislepingu kui tehingu tühisusest pidi hageja teadlik olema juba eelnimetatud summa kostjale tasumisel. Hageja ei ole menetluses ka vastupidist väitnud. Seega teadis hageja või pidi teadma, et 50 000 krooni tasumiseks kostjale puudub õiguslik alus ning et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
3. Vastavalt

§ 135

lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev vastavalt

§ 136

lg-le 2 viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

§ 137

lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev

§ 136lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Eeltoodut arvestades, algas hagi esemeks oleva alusetu rikastumise nõude 3-aastane aegumistähtaeg praegusel juhul

1. oktoobril 2006.a kell 00.00 ja lõppes
2. oktoobril 2009.a 3 kell 24.
3. Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud
4. aprillil 2010.a, seega pärast aegumistähtaja lõppu.
5. Hageja väidete kohaselt oli nõude aegumine

§167

lg 1 alusel peatunud, kuna pooled pidasid vaidlusaluse 50 000 krooni tagastamise üle läbirääkimisi. Läbirääkimised algasid väidetavalt juba

1. detsembril 2006.a ning kestsid kuni
2. veebruarini 2008.a, mil hageja esitas kostjale kirjaliku nõude rahasumma tagastamiseks (vt toimik, lk 76-79). Kostja on mistahes läbirääkimiste toimumist asjaoluna eitanud.

§ 167

lg 1 esimese lause kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda.

1. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt väidetud läbirääkimiste toimumine tsiviilasja menetluse käigus tõendamist leidnud. Hageja on väidetes läbirääkimiste toimumise kohta tuginenud juba ülaviidatud nõudele 50 000 krooni tagastamiseks (vt toimik, lk 76-77) ning tunnistaja GM’i ütlustele (vt toimik, lk 91-92). Hageja poolt (esindaja kaudu)
2. veebruaril 2008.a esitatud kirjalik nõue rahasumma tagastamiseks ei saa kohtu hinnangul iseenesest tõendada nõude esitamisele eelnenud väidetavate läbirääkimiste toimumist, tõend võiks omada kaudset tähendust koos GM’i ütlustega. Samas ei järeldu kohtu hinnangul ka GM’i ütlustest läbirääkimiste pidamine hageja ja kostja vahel. Tunnistaja on kohtule kinnitanud, et ta ise, G.V ja hageja on korduvalt helistanud kinnistu kavandatud müügitehingut vahendanud maaklerile palvega 50 000 krooni tagastada. Maakler olevat lubanud raha tagastamist pärast kinnistu võõrandamist teisele ostjale. Raha tagastamise nõuete (korduvat) esitamist rohkem kui aasta pikkuse perioodi jooksul ei saa vähemalt praeguse juhtumi asjaoludel pidada läbirääkimisteks. Nii ei nähtu tunnistaja poolt kirjeldatud vestluste sisust, et kostja olnuks nõus hagejale 50 000 krooni konkreetseks tähtpäevaks tagastama või selle üle läbirääkimisi pidama. Hagejale ja G.V ’ile anti maakleri poolt väidetavalt üksnes ebamäärane lubadus tagastada 50 000 krooni pärast uue ostja leidmist. Riikohus on
3. aprillil 2011.a tsiviilasjas nr 3-2-1-10-11 tehtud otsuse punktis 10 selgitanud, et läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Sisuliselt sama seisukohta on väljendatud ka õigusalases kirjanduses (vt nt: Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2010, lk 525). Käsitletavad ütlused osaliselt ka ei kattu hageja poolt menetluses väidetuga. Hageja väidete kohaselt toimus suhtlemine raha tagastamise küsimustes tema ja kostja juhatuse liikme TJMvahel (vt toimik, lk 86). Tunnistaja ütlustest ilmneb seevastu, et raha tagastamisest räägiti G.V ’i ja kostja vahel kavandatud tehingut vahendanud maakleriga. GM’i ütluste kohaselt ei tea ta, et raha tagastamise teemal oleks suheldud vahetult kinnistu omanikuga, st kostjaga (vt toimik, lk 92). Lisaks ei ole võimalik GM’i poolt kohtule antud ütlustest ka üheselt järeldada, millisest võlasuhtest tulenevate kohustuste üle telefonikõnedes räägiti. Ilmselt vesteldi broneerimislepingust tulenevate kostja kohustuste täitmisest G.V ’i ees. Samas ei saa hagejal olla kostja vastu broneerimislepingust tulenevaid nõudeid, sest hageja ei ole selle lepingu pooleks (vt toimik, lk 3-4 ja lk 74-75).
4. Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud 4 keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest kohtunik 5