Obsah (5)

§ 179§ 150§ 168§ 190§ 177

2-09-54736 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-54736 Tsiviilasi SA hagi VAvastu

§ 179lg 4, 5, 6).

1. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber
2. Muud tasud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber
3. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud SA esitas 20.10.2009.a Harju Maakohtule hagi VA vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungil 13.04.2011.a sõlmisid pooled ühisvara jagamise nõude osas kompromissi, mille kohaselt 1) korteriomand asukohaga XXX, Tallinn jääb kostja ainuomandisse; 2) kostja kohustub maksma hagejale pool korteriomandi väärtusest, s.o 21 500 eurot; 3) pooled lepivad kokku, et kinnistusraamatusse seatakse korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn hüpoteek summas 21 500 euro ulatuses hageja kasuks kuni võla tasumiseni; 4) kohtukulud jäävad poolte kanda võrdsetes osades. Pooled paluvad kinnitada sõlmitud kompromiss ja lõpetada asja menetlus. Pooled taotlevad seoses kokkuleppe sõlmimisega vabastada nad riigilõivu tasumisest pooles ulatuses. Harju Maakohus 21.12.2009.a määrusega andis hagejale menetlusabi seoses hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 40 000 krooni maksmisega ning hagejal võimaldati tasuda riigilõiv aasta jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus ühisvara jagamise nõudes lõpetada. Kohus andis 21.12.2009.a määrusega hagejale menetlusabi seoses hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 40 000 krooni maksmisega ning hagejal võimaldati tasuda riigilõiv aasta jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. 2 2-09-54736

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejale on võimaldatud menetlusabi ning tal võimaldati riigilõiv summas 40 000 krooni tasuda aasta jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad ühisvara jagamise nõude kompromissiga, mille korral kuulub pool tasutud riigilõivust tagastamisele, seega tuleb pooled vabastada riigilõivu summas 1278,23 euro (20 000 krooni) tasumise kohustusest. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poole kanda võrdsetes osades, seega tuleb pooltel tasuda riigituludesse pool menetluses tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o 1278,23 eurot võrdsetes osades – hageja 639,12 eurot ning kostja 639,12 eurot.

§ 179

lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 190

lg 7 kohaselt

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, võimaldab kohus pooltel riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv tasuda aasta jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Tulenevalt

§ 177

lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on tulenevalt 01.04.2011.a tasunud AS-ile Pindi Kinnisvara eksperthinnangu koostamise teest tasu 85 eurot, s.h käibemaks. Kuna pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte kanda võrdsetes osades, siis tuleb kostjalt hageja kasuks pool tasutud ekspertiisi kulus, s.o 42,50 eurot hageja kasuks välja mõista. Kohtunik 3