2-09-32157/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2010.a., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-09-32157 Kohtuasi E V`i avaldus lapse elukoha määramiseks Kohtuistungi aeg Menetlusosalised ja nende esindajad 01.06.2010.a. Avaldaja- E V (isikukood XXX elukoht XX) Avaldaja esindaja adv Helen Tomberg Puudutatud isikud: SR (isikukood XXX elukoht: XXX) R V (isikukood XXX, elukoht: XXX) R Vi esindaja riigi arvel: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutused: Tallinna linn läbi Tallinna Kesklinna Valitsuse ( asukoht Nunne 18, Tallinn 15058) Esindaja Ülle L vald läbi Vallavalitsuse (Nelgi tee 1, alevik, Harjumaa 74001) Esindaja Margit Resolutsioon Määrata alaealise R Vi (isikukood XXX) elukohaks avaldaja E V`i (isikukood XXX) elukoht. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud 07.07.2009.a. esitas E V Harju Maakohtule avalduse lapse R V`i elukoha määramiseks. Avaldaja palub määrata R Vi elukohaks lapse isa E Vi elukoht. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja puudutatud isiku SR kooselust XXX.a. poeg R V. E V ja SR elasid koos alates 2004 kuni 2006 suve lõpuni. Koos elati ühise perena Soome Vabariigis avaldaja töötas Soomes ja SR oli kodune. SR lahkus üksinda pere juurest ja tuli Eestisse 2006 suvel. Kooselu lõppemisest saadik on poega kasvatanud avaldaja. Pärast kooselu lõppemist ei ole E V teinud lahusolevale vanemale takistusi lapsega kohtumiseks, kuid SR on oma vanema õigusi kuritarvitanud, last avaldaja teadmata lasteaiast ära viinud ja lapse kokkulepitud aegadeks tagasitoomisega olnud korduvalt viivituses. Avaldaja pole selle vastu, et lahusolev vanem lapsega korrapäraselt suhtleb, kuid avaldaja soovib, et SR peaks kinni kokkulepetest, mis puudutavad lapse elukohta, lapsega suhtlemist ja lapse tagasitoomist koju. Puudutatud isiku määratud esindaja seisukoht Määratud esindaja on lapsega kohtunud. R on liialt väike, et avaldada oma teadlikku ja motiveeritud tahet tema elukoha määramise suhtes, kuid lapsega kohtumisel on võimalik hinnata tema turvatunnet ja läbisaamist kooselava vanemaga. R on hästi hoitud ja rõõmsameelne, otsis isa lähedust ja tuge, tahab käia lasteaias, saab hästi läbi vanaemaga, on eluga üldiselt rahul. SR suhtes on R avaldanud, et emme süstib ennast, paneb süstikohale vahest plaastri peale, et emme juures on onud-tädid, kes ennast süstivad. Lapse määratud esindaja on seisukohal, et avaldaja ettepanek määrata lapse elukohaks tema elukoht ja korraldada lahusoleva vanemaga suhtlemiskord, on mõistlikud ja lähtuvad lapse huvide ja õiguste kaitsest. Eestkosteasutuse vald läbi Vallavalitsuse seisukoht valla seisukoha kohaselt tuleb avaldus rahuldada ja lapse elukohaks määrata avaldaja elukoht. Eestkosteasutuse töötajad on E Vi elukohta külastanud ja hindavad seda lapse kasvatamiseks sobivaks. Laps on elanud isaga sünnist saadik ning viimased kolm aastat on tegelnud lapse igapäevase hooldamise, kasvatamise ja ülalpidamisega isa. Lapse ema SR lahkus lapse igapäevase hooldamise ja kasvatamise juurest, kui laps oli aastane. S.R ei ole tänaseni loonud lapsele stabiilset kasvukeskkonda ja taganud igakuist ülalpidamist. S.R kohtub ja suhtleb lapsega aegadel, kui talle sobib ning tal on raskusi kinni pidada kokkulepetest laps tagasi tuua , laps lasteaeda viia . Eestkosteasuse Tallinna linn läbi Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukoht Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et alaealise R Vi elukohaks tuleb määrata tema isa, E Vi, elukoht. Laps on olnud senini isa ülalpidamisel, käib elukohajärgses lasteaias ning suhtleb aeg-ajalt nii ema kui ka emapoolse vanaemaga. Isal on kindel sissetulek. lasteaia poolt R Vi kohta antud iseloomustusest nähtub, et laps vajab tulenevalt tema iseloomust igapäevaeluks igati rahulikku, stabiilset elukorraldust. Seda on siiani järjepidevalt võimaldanud lapse isa E V koos oma emaga. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse §. 51 kohaselt , kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja, valla ja Tallinna Kesklinna Valitsuse ja lapse määratud esindaja arvamused, asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele. SR kohtuistungile ei ilmunud, kutse saadetud puudutatud isiku poolt osundatud aadressile R elab 2006 aasta suvest koos isaga , alates 2007.a. sügisest käib R KLA lasteaias. R on elanud stabiilset ja turvalist elu tema jaoks tuttavas keskkonnas avaldaja juures. Eestkosteasutuste kinnitusel on avaldaja hooliv isa. Eestkosteasutuse töötajad on E Vi elukohta külastanud ja hindavad seda lapse kasvamiseks sobivaks. Tegemist on 2-korruselise kõigi mugavustega korrastatud puhta avara ja ruumika elumajaga, kus lapsel on olemas oma kõige vajalikuga sisustatud tuba. Õuele on isa rajanud lapse jaoks mänguväljaku. Lapse eest kannavad hoolt isa ja vanaema. Eestkosteasutuse töötajad külastasid SR ja tema elukaaslase J S elukohta ning lastekaitsetöötajaid häiris , et eelnevalt kokkulepitud kodukülastuse ajal oli 3-toaline korter must ja räpane, köögis oli mustade nõude virn, üle ääre ajav prügikast, äärmiselt räpased ja määrdunud peegli- ja lauapinnad, nii käe- kui ka jalajälgedega, väga määrdunud välisuks, korteris leviv suitsulehk. 22.oktoobri 2009.a. määrusega määras kohus asja menetlemise ajaks ema ja lapse kohtumise , millest SR kinni ei pidanud. SRl puudub töökoht ja sissetulekud. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et R elukohaks tuleb jätta tema praegune elukoht isa juures, kus lapsel on rahulik, stabiilne kasvukeskkond ja kus laps on oma eluga rahul. Kui vanemad ei suuda omavahelisel kokkuleppel korraldada suhtlemiskorda lahusoleva vanemaga, määrab suhtlemisekorra kohus . Maie Seppo kohtunik