2-11-1888 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2011.a. Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-1888 Tsiviilasi M.R

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 17.01.2011.a. esitas M.R. OÜ juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Seisuga 17.01.2011.a. moodustavad osaühingu kohustused 45 158,31 eurot, varad puuduvad. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 23.02.2011.a. määrusega võttis kohus M.R. OÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Sirje Ta. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (112 533,16 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub esemeline vara, arvelduskontode jääk on 21,29 eurot. Võlgniku majandusaasta aruannetest ja bilansist nähtub, et võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks eeldatavalt juba

1. aastal. Ajutine haldur on tuvastanud, et netovara nõue on äriühingul täitmata alates 2010 aasta lõpust kuni käesoleva ajani. Seoses majandustegevuse lõppemisega ja kuust kuusse kasvava kahjumiga oleks pankrotiavaldus tulnud ajutise halduri hinnangul esitada hiljemalt
2. aasta suvel. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 17.01.
3. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole täheldanud juhatuse liikme 2

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur on tuvastanud, et tagasivõitmise võimalused puuduvad. Pangaravetel ei nähtu olulises mahus sularaha väljavõtmist, raha on laekunud arveldusarvetele, millest on makstud nii maksuametile kui hankijatele, töötajatele.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,2 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 904 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 298 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ja

§ 150lg 4 ning Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 904 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 110 eurot (lisandub käibemaks) ajutise halduri Sirje Ta kasuks.

§ 23lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ts

ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule PMle. Karin Sonntak Kohtunik 3