) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni/278.02 eurot kuus, millest pool on 2175 krooni/139.01 eurot. Vastavalt
õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et laps elab ema juures, on tema ülalpidamisel ja hageja on lapse ülalpidamises osalenud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on poeg AAile elatist maksnud 3000 krooni/ 191.73 eurot. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja perekonda on sündinud veel teine laps, kes on vähem kindlustatud kui hageja laps kes kostjaga elab. Vaidlus on selles, et hageja ei ole tõendanud enda töötasu suurust. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Hageja ei ole nõus varem kompromissis määratud elatusraha 3000 krooni /191.73 maksma, kuna sellise summa maksmine on hagejale ülejõu käiv, sest hageja netopalk on 4800 krooni/309 eurot ning detsembris 2010 sündis perre ka teine laps D J, kes on vähem kindlustatud kui kostja juures elav hageja laps. PerekS § 100 lg 2 alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel vaidlust ei ole selles, et poeg elab koos emaga, ema tegeleb AAi kasvatamisega. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, kas hageja on tõendanud milline on tema varaline seisund, kuna kostja arvates on hagejal tõendamata, et hageja netopalk on 4800 krooni ning seetõttu seda ei saa arvestada mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu tuleb vähendada elatist alla PerekS §101 lg sätestatud määra. TsMS § 229 lg 1 tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtuistungil hageja on esitanud tõendi enda igakuulise sissetuleku töötasu kohta, millega kohus loeb tõendatuks, et hageja on oma töötasu tõendanud, töötasu suurus brutona 5200-5900 krooni. Kostja väide selle kohta, et üldteadaolevaks asjaoluks olev elukalliduse tõusu tingimustes hageja ei ole esitanud oma seisukohta, kuidas tema arvates saab ülal pidada poega ja kindlustada temale enam-vähem väärika elamise elatise suuruse vähendamisel. Teiseks, kohus on seisukohal, et TsMS § 231 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida 3 kohus loeb üldtuntuks. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et eeltoodud kostja vastuväidet kohus ei loe põhistatuks, kuna esitatud asjaolu saab lugeda üldteadaolevaks ning elukalliduse tõus mõjutab mitte ainult kostja juures kasvavat hageja lapse ülalpidamist kui ka hageja juures kasvava hageja lapse ülalpidamist. Hageja on taotlenud elatise suuruse vähendamisel PerekS §102 lg 2 kohaldamist ning taotlenud lugeda teise lapse sünd perekonnas mõjuvaks põhjuseks, et elatist vähendada PerekS § 101 lg1 sätestatud määra ja taotlenud elatise määramist AAile 1500 krooni/95.87 eurot igakuuliselt. Siinjuures kohus nõustub kostja kirjalikus vastuses märgitud seisukohaga, et on õige, et kui hageja netopalk on 4800 krooni ja elatusraha lapsele AAile on 3000 krooni kuus, siis uues perekonnas 20.12.2010 sündinud laps D J on varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav AA. Eeltoodud hagi nõue on kohtu arvates põhjendatud asjaolul, et teise lapse sünd perekonda ongi selleks mõjuvaks põhjuseks, et kohus võib siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra ning seega hageja on kohustatud elatist tasuma 1500 krooni/95.87 eurot AAi ülalpidamiseks alates hagi esitamisest so 18.01.2011. Kohus ei saa vabastada hagejat elatise tasumisest, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Kohus peab hageja kohustust oma alaealise lapse ülalpidamisel primaarseks ja selle kohustuse täitmisel tuleb vanemal vajadusel oma teisi kulutusi piirata. Lisaks sätestab
S § 100 lg 2 sätestab, et lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise määramiseks 1500 krooni /95.87 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 862.83 eurot. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.