2-10-46045/6

2-10-46045 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-46045 Tsiviilasi Jxxxx Pxxxxx hagi Exxxx Pxxxx vastu elatise nõudes Hagihind 1251.09 Eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JxxxxxPxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: JxxxxBxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Mxxxxxx Kxxxxx (asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpost: x Kostja: Exxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult Menetluse liik RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista Exxxx Pxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) laps Jxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 22.09.
4. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5. Exxxx Pxxxxxxx tuleb elatis tasuda JxxxxBxxxxxxxx arveldusarvele nr
6. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
7. Kohtuotsus tuleb Exxxx Pxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus
8. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
9. Välja mõista Exxxx Pxxxxxxxx Jxxxx Pxxxxxx kasuks menetluskulud summas 70 1 2-10-46045 (seitsekümmend) eurot 30 senti. Menetluskulud tuleb tasuda JxxxxBxxxxxxxx arveldusarvele nr
10. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt on JxxxxBxxxxxxxx ja Exxxx Pxxxxxx kooselust sündinud xxxxxxxxxx.a poeg Jxxxx Pxxxxx. Tartu Maakohtu määrusega 18.09.2009.a määrati Jxxxx Pxxxxxx elukohaks ema JxxxxBxxxxxxx elukoht. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.02.2010.a määrusega Tartu Maakohtu määruse muutmata. Jxxxx Pxxxxx elab koos ema JxxxxBxxxxxxxxx, kes on tema seaduslik esindaja. Kostja ei ole kordagi lapse ülalpidamiseks raha andnud ega muul viisil toetanud. Ema, Jxxx Bxxxxxxxx, töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxx abikokana ja tema kättesaadav töötasu on 4619 krooni, millele lisandub peretoetus 600 krooni kuus. Kuna tema ülalpidamisel on ka teine laps, Mxxxxx Kxxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a, ei piisa tema sissetulekust, et Jxxxxxx üksi üleval pidada. Jxxxx käib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlasteaias, mille kuumaks on keskmiselt ca 500 krooni. Kostja sissetuleku suurus ei ole teada. Hageja esindajale teadaolevalt töötab kostja xxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja esindaja palus kohtul kostjalt lapsele Jxxxx Pxxxxxxxx välja mõista elatis 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning kanda see lapse seadusliku esindaja pangaarvele. Kohus võttis hagi 30.09.
11. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsaadetud kiri tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus saatis hagimaterjalid kostja teadaolevasse töökohta, kuid sealt tagastati dokumendid märkega „ei tööta enam firmas“. Kohus palus abi politseiasutustelt, kuid neil ei õnnestunud kostja elukohta välja selgitada. 01.12.
12. a esitas hageja esindaja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 06.01.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 06.01.2011.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks
13. veebruaril 2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja esindaja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 2-10-46045 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et JxxxxBxxxxxxxxx ja kostja Exxxx Pxxxxxxx on ühine alaealine laps Jxxxx Pxxxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx. a (sünnitunnistus tl 9). Jxxx Bxxxxxxxx ja Exxxx Pxxxxx koos ei ela. Nende laps elab ema JxxxxBxxxxxxxx juures ja tema ülalpidamisel. Exxxx Pxxxxx lapsele elatist ei maksa. Vastavalt PkS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.
14. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus (kuni 31.12.2010.a 2175 krooni kuus). Jxxx Bxxxxxxxx nõuab lapsele elatist seadusega ettenähtud alamäära ulatuses. Kohus leiab, et elatise vajadust sellises ulatuses ei tule eraldi põhjendada ega dokumentaalselt tõendada. Antud juhul ei ole teada asjaolusid, mis võiks PkS § 102 lg 2 järgi olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 22.09.2010.a. Hageja taotlusel määrab kohus, et elatis ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt PkS § 97 p
15. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg 1: lapse kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt Jxxx Bxxxxxxxx arveldusarvele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus poolte menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista riigilõivu Ametlikes Teadannetes teate avaldamise eest summas 100 krooni (6,39 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni (63,91 eurot). Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 3