KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2

§ 113lg 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 721,97 eurolt alates 20.06.2008.a.

kuni 20.09.2010.a. kokku summas 158,22 eurot. Menetluskulude jaotamine. Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hagiavalduse asjaolud

1. 09.06.2008.a. sõlmisid AS L ja OÜ M suulise lepingu teenuste osutamiseks mille kohaselt AS L teostas OÜ-le M töid survepesu autoga ja laboriga. AS L esitas tehtud tööde eest 13.06.2008.a. arve OÜ-le M summas 11.296,45 krooni. Arvet tasutud ei ole.
2. 30.09.2008.a. sõlmisid hageja ja M OÜ ning M OÜ juhatuse liige AG kokkuleppe võla tasumiseks osade kaupa alates 30.10.2008-30.12.2008.a. Kokkuleppe p. 4 lepiti kokku, et kostja AG garanteerib eraisikuliselt kogu oma varaga M OÜ võla tasumise summas 11 296,45 krooni. Lepingut allkirjastades märgib AG end käendajaks. Kuna M OÜ võlgnevust ei tasunud, otsustas hageja nõuda vastavalt kokkuleppe p. 4 võlasumma tasumist kostjalt. Kostja on 30.09.2009.a. kokkuleppe allkirjastanud käendajana ja seega pidi aru saama, et tegu on käenduse andmisega. Kostja ei ole kunagi käenduse andmist M OÜ võlale vaidlustanud. Hageja leiab, et tema nõue AG vastu on põhjendatud tuginedes

§ 145lg 2 sätestatule.

Kostja väide, et hageja on kostjale võla katteks andnud tööriistu summas 4 500 krooni, ei vasta hageja sõnul tõele. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 11 296,45 krooni ja viivised summas 11 296 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja M OÜ-le esitatud arve nr. 804699 (t/l 21) ning poolte vahel sõlmitud kokkulepe (t/l 22). Kostja vastuväited.

1. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole võlgnikult M OÜ (likvideerimisel) nõudnud kohustuse täitmist võimaliku kohustuse rikkumise korral.
2. Hagejal puudub õiguslik alus viivise nõudmiseks kostjalt, kuivõrd hageja ei ole sellist nõuet enne kohtusse pöördumist kostjale esitanud ega seda põhivõlgnikult nõudnud, mistõttu on hageja nõue viiviste väljamõistmiseks kostja vastu aegunud. Juhul kui kohus rahuldab viivisenõude, palub kostja viiviste vähendamist.
3. Käenduse sõlmimisel kohalduvad kostja suhtes tarbijakrediidi sätted. Hageja kasutas kostja suhtes kahjustavaid lepingusätteid, mille suhtes palub kostja kohaldada tühisuse tunnustamist. Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud põhivõlgnikult kohutuse täitmist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus. Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 09.06.2008.a. sõlmisid AS L ja OÜ M suulise lepingu teenuste osutamiseks mille kohaselt AS L teostas OÜ-le M töid survepesu autoga ja laboriga. AS L esitas tehtud tööde eest 13.06.2008.a. arve OÜ-le M summas 11.296,45 krooni. Arvet tasutud ei ole.
5. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend - 30.09.2008.a. kokkulepe – tõendab, et AS L ja OÜ M on sõlminud kokkuleppe, et võla suuruses 11.296,45 krooni hüvitab OÜ M hagejale kolme osamaksega. Käendajana on kokkuleppele alla kirjutanud Aleksei Golenko.
6. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et käendajana on pooltevahelisele kokkuleppele 03.09.2008.a. alla kirjutanud kostja, kes oli kokkuleppe sõlmimise ajal OÜ M juhatuse liige ning käendusleping on sõlmitud äriühingu kohustuste tagamiseks, tuleb ka AG pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses

§ 142

kohaselt ning tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga

§ 143kohaselt nagu kostja ekslikult leiab. Analoogilisele 2

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna nähtuvalt poolte vahel 30.09.2008.a. sõlmitud kokkulepe punktidest 1 ja 2 on pooled kokku leppinud, et kostja tagab OÜ M võlgnevuse hageja ees summas 11296,45 krooni tasumise hagejale ning kohustub võlgnevuse tasuma kolme osamaksena alates 30.10.2008 kuni 30.12.2008.a. (tlk 22). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt on kostja võlgnevuse hagejale tasunud. Seega on hageja nõue põhivõlgnevuse summas 11296,45 krooni kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. 10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 0,5% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest, s.o perioodi 20.06.2008.a.-20.09.2010.a. eest summas 11 296 krooni. Hageja on põhjendanud viivise nõuet hageja poolt esitatud arvega kostjale, kus oli märgitud viiviseks 0,5% päevas. Kostja leiab, et hagejal puudub õiguslik alus viivise nõudmiseks kostjalt, kuivõrd hageja ei ole sellist nõuet enne kohtusse pöördumist kostjale esitanud ning viivisenõue on aegunud. .

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal puudub õiguslik alus viivise nõudmiseks kostjalt, kuna viivisenõue on aegunud. Kohus märgib, et viivisenõue aegub siis kui põhinõue, seega ei ole viivisenõue aegunud. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue viivise osas selliselt nagu hageja nõuab, tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ja kostja vahel 30.09.2008.a. kokkuleppes ei olnud kokku lepitud viivise suurust. Seaduse järgi on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist vastavalt

§ 94

sätestatud intressimääraga, millise paragrahvi lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis

§ 94lg 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 721,97 eurolt alates 20.06.2008.a.

kuni 20.09.2010.a. järgmistes summades: - perioodi 20.06.2008.a. – 30.06.2008.a. eest 2,96 € arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 4 %; - perioodi 01.07.2008.a. – 31.12.2008.a. eest 43,83 € arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 2,5 %; - perioodi 01.01.2009.a. – 30.06.2009.a. eest 32,67 € arvestusega, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär oli sel ajal 1,0 %; - perioodi 01.07.2009.a. – 31.12.2009.a. eest 31,88 € arvestusega, et Euroopa Keskpanga 3