KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-7643 Tsiviilasi OÜ F (likvideerimisel) pan

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l F (likvideerimisel) on kohustusi 3 257,87 euro ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Kättesaadavaks tehtud materjalide analüüsi käigus ei tuvastanud ajutine haldur olemasoleva teabe pinnalt ilmselgelt võlausaldajate huvide kahjustamisele viitavate ja pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavate tehingute esinemist. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt langes

1. aasta lõpuks võlgniku omakapital negatiivseks. Seega pidanuks võlgniku juhatus hiljemalt
2. aasta lõpus võtma tarvitusele meetmed omakapitali taastamiseks, otsustama võlgniku lõpetamise või esitama pankrotiavalduse. Likvideerimismenetlus algatati aga alles 12.08.
3. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

§ 28

lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kuna OÜ F (likvideerimisel) ei esitanud pankrotiavaldust

1. aasta lõpus, mil võlgniku omakapital langes negatiivseks. Seega pidanuks võlgniku juhatus hiljemalt
2. aasta lõpus võtma tarvitusele meetmed omakapitali taastamiseks, otsustama võlgniku lõpetamise või esitama pankrotiavalduse. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 on tegemist võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisveaga.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi 3 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 22.03.2011 määrusega tegi kohus OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 euro 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ-l F (likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu

§ 29lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt

§ 29

lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale Meelis Treialtile (isikukood xxx).

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 633,60 eurot, kokku 2 553,60 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutine haldur on läbi viinud järgmised toimingud: nõudnud võlgnikult välja ajutise halduri ülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid, küsinud selgitusi võlgniku esindajalt, teostanud järelepärimised erinevatesse registritesse ja Eestis tegutsevatele krediidiasutustele võlgniku vara väljaselgitamiseks, analüüsis esitatud ja kogutud andmeid ning koostas põhjaliku ajutise halduri aruande (9-l lehel). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid ajutise halduri töötasu vähendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, 4 kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku likvideerija MT on nõus hüvitama ajutise halduri tasu 500 eurot, tuleb võlgniku likvideerijalt Urmas Ustavi kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 500 eurot. Viivi Villemson 5