← Eesti

2-10-49733/9

Obsah (5)§ 76§ 82§ 108§ 101§ 158

2-10-49733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-49733 Tsiviilasi T. E. AS

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3

(5)2-10-49733 Alates 01.01.2011. a on E. rahaühikuna käibel euro (EUR). E. krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda kokku 563,07 eurot, s.o põhinõue 249,58 eurot (ehk 3905,13 krooni)

§ 76

lg 1 ja § 108 lg 1 alusel, leppetrahv 63,91 eurot (ehk 1000 krooni)

§ 158lg 1 alusel ning viivis (seisuga 05.10.2010.

a) 249,58 eurot (ehk 3905,13 krooni)

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel.

Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist 0,15% päevas põhinõudest (249,58 euro ehk 3905,13 krooni) alates 06.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei pea hageja täiendava viivise väljamõistmise nõuet põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 05.10.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 517,76 eurot (8101,19 krooni, kuid hageja ise tegutsedes heas usus nõuab kostjalt sellest 249,58 eurot (3905,13 krooni), sidudes sisuliselt viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus leiab, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole täiendava viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 kohaselt on 313,49 eurot (3905,13 +1000 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, s.o neljast nõudest kolm, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda 75% ja hageja kanda 25% ulatuses TsMS § 163 lg 1 alusel. 4

(5)2-10-49733 Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja on määratud tähtajaks – 28.04.2011 (tl 78, 79) - kohtule esitanud vaid hageja. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja on 27.04.
  1. a menetluskulude nimekirjas taotlenud kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja hagiavalduse koostamisega seotud õigusabikulude hüvitamist kogusummas 104,17 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Maksekorralduse (tl 3) kohaselt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni, s.o 63,91 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 63,91 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Creditreform E. OÜ-u kaudu RKM S. töötaja. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 27924 kohaselt hagejal tekkinud kohustus tasuda hagiavalduse koostamise eest õigusabikuluna 33,55 eurot, millele lisandub käibemaks 20% - 6,71 eurot. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, samuti puudub hageja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), tuleb pidada 33,55 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 97,46 (63,91+33,55) eurot. Arvestades asjaolu, et kostja kanda jäävad menetluskulud 75% ulatuses, siis tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulude katteks 73,10 (75% 97,46-st) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.