VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud 2-10-51902
- mai 2011.a, Narva Tamara Šabarova Narva linna avaldus vanema õiguste määramiseks laste suhtes Avaldaja: Narva linn /Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti kaudu/ (registrikood 75009148, asukoht Linda 4, Narva) Avaldaja esindaja: Narva Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektor Sergei Lahmanov Puudutatud isikud: Y R (isikukood XXX, elukoht XXX; registreeritud elukoht: XXX) Laps R R (isikukood XXX, elukoht XXX) Laps K R (isikukood XXX, XXX) Laste esindaja riigiõigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi; tel 5335 9145; e-post: irina.gromtsev@gmail.com) Hagita menetlus 28.04.2011, avalik kohtuistung Istungisekretär Olesja Tvoronovitš Avaldaja esindaja, puudutatud isik Y. R, laste esindaja RESOLUTSIOON
- Narva linna avaldus rahuldada.
- Võtta täielikult ära vanema hooldusõigus (isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus) Y R alaealiste laste R R (isikukood XXX) ja K R (isikukood XXX) suhtes.
- Saata kohtumäärus peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta Narva linna menetluskulud tema enda kanda, puudutatud isikute R ja K R menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja puudutatud isiku Y R menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress:
- Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post vmknarva.menetlus@kohus.ee) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot. Tsiviilasi nr 2-10-51902 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Kohtule 20.10.2010 esitatud avalduse kohaselt Y R on laste R R ja K R (edaspidi ka lapsed) üksikvanem. Alates 07.11.2007 on Y R perekond Narva linna Sotsiaalabiametis arvele võetud riskiperena laste ema alkoholi kuritarvitamise põhjusel. Laste emaga korraldatud edasise koostöö käigus oli tuvastatud, et Y R tarvitab uimasteid, käitub ebaadekvaatselt, viib asotsiaalset elulaadi, korraldab skandaale ja kaklusi laste juuresolekul, raiskab lastele ettenähtud riigitoetusi oma vajadustele, jätab lapsi näljasteks, millega avaldab kahjulikku mõju laste tervisele ja arengule ja ohustab nende elu. Y R tegevusetuse tõttu lapsel puuduvad elamisload ja isikut tõendavad dokumendid. Lapsed paigutati mitmekordselt Narva laste Varjupaika. Ajavahemikul 29.11.2007-17.12.2007 viibis R R Narva Laste Varjupaigas ema liigijoomise tõttu; ajavahemikul 18.01.2010-22.01.2010 viibisid mõlemad lapsed Narva Laste Varjupaigas ema arestikambris viibimise põhjusel; ajavahemikul 22.01.2010-08.02.2010 viibisid mõlemad lapsed Narva Laste Varjupaigas seoses sellega, et tingimused laste elukohas oli nendele ohtlikud. K R viibib Narva Laste Varjupaigas alates 23.04.
- R R viibis Narva laste Varjupaigas alates 23.04.2010 kuni 19.06.2010, millal lapse võttis oma perekonda lapse onu M K. Antud hetkel Y R kaotas elupinda ning ei soovi jätkata laste kasvatamist. Narva linna Sotsiaalabiameti poolt olid Y R andnud vajalikud konsultatsioonid tema korteriküsimuse lahendamiseks. Ta lubas leida üürikorteri ja võtta lapsed enda juurde, kuid ei valmistanud. Narva linna Sotsiaalabiamet pikendas neli korda Narva laste Varjupaigas laste viibimise tähtaegu (30.04., 18.05., 14.
- ning pärast 16.06.10 määramatuks ajaks). Antud pikendamise põhjendusena oli asjaolu, et Y R jättis elupinna probleemi lahendamata. Narva Laste Varjupaigas laste viibimise ajal Y R ei ole täitnud talle andnud soovitusi. Y R külastas lapsi Narva Laste Varjupaigas harva, huvi laste elu suhtes ei avaldanud. Teha koostööd Y R Narva Laste Varjupaiga sotsiaaltöötaja poolt oli võimatu seoses temaga tagasiside puudumisega telefoni teel ega elukohal. Alates 19.06.2010.a. ja käesoleva ajani R R elab onu M K perekonnas tema ja tema abikaasa A K hoolitsemisel ja ülalpidamisel. R R käib lasteaias Kuldkalake. Narva linna Sotsiaalabiamet kustutas Y R võlgnevuse lasteaia eest summas 500 krooni. 29.06.2010 Narva Linnavalitsuse korralduse nr 832-k alusel peatas Põhja Pensioniamet lastele ettenähtud peretoetuste maksmise Y R. 08.09.2010 andis Narva Linnavalitsus korralduse nr 1047-k jätkata R R ettenähtud peretoetuste maksmist A K. Kuid Põhja Pensioniamet ei või täita mainitud korraldust lapsel elamisloa puudumise tõttu. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekainspektori Sergei Lahmanovi poolt oli tuvastatud, et uimastite tarvitamine kahjustab Y R tervist ja segab temal kasvatada last. Selleks, et ta vabastaks uimastisõltuvusest, oli pakutud läbi teha ravikuuri ja rehabilitatsiooni narkoloogis ja rehabilitatsioonikeskuses. Y R avaldas kaks korda, et kui temal on vaja, siis suudab jätta 2
(9)Tsiviilasi nr 2-10-51902 narkootikume pooleli ja ei vaja võõrast abi. Kaks korda ta lubas, et läheb ikkagi rehabilitatsiooni keskusesse vabastamiseks uimastisõltuvusest, kuid ei täitnud luba. Jooksva aasta augusti kuus oli määratud Narva rehabilitatsioonikeskuse MTÜ „Sind ei jäeta üksi“ esindaja Olga Vasilevitš Y R tugiisikuks. Ta tuvastas Y R elukohta, võttis ühendust tema elukaaslasega. Kuid temal ei õnnestunud kohtuda Y R, sest viimane hoidub kohtumistest. Avaldaja on seisukohal, et jätkata koostööd Y R ei ole otstarbekas, kuna ta ei avalda ei huvi oma laste vastu ega soovi tekkivate probleemide lahendamiseks. Peale selle Y R ei soovi muuta oma elulaadi paremaks ja tervenemiseks, mis näitab, et tema mõju laste peale jääb kahjulik ja ohtlik. Lähtudes sellest avaldaja on seisukohal, et kuna teised abinõud ei ole tulemusi andnud, antud juhul on põhjendatud Y R laste suhtes isikuhooldusõiguse täieliku äravõtmine. Kuna Y R ei tunne laste vastu huvi ega osale nende kasvatamises, ta ei ole võimeline otsustama laste vara käsutamise, kasutamise ja valdamise üle, mistõttu laste vara on ohustatud. Seetõttu avaldaja on seisukohal, et on põhjendatud ka laste suhtes varahooldusõiguse äravõtmine. Avaldaja on seisukohal, et kuna Y R ei tunne laste vastu huvi ega osale nende kasvatamises, siis ta ei või teostada oma käesoleva asja kohtumenetluse ajal laste esindusõigust. Lähtudes sellest avaldaja esitab kohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamise kohta. Oma nõude esitamisel avaldaja tuleneb Perekonnaseaduse §-dest 118 lg 2, 134 lg 1, 135 lg 2, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 475 lg 1 p 8, 550 lg 1 p 2 ja 551 lg
- Eeltoodu alusel palutakse võtta Y R (isikukood XXX) täies ulatuses ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus laste R R (isikukood XXX) ja K R (isikukood XXX) suhtes. Esialgse õiguskaitse korras käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni täielikult piirata Y R vanema hooldusõigus ning määrata, et laste R R (isikukood XXX) ja K R (isikukood XXX) suhtes eestkostja ülesandeid käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni täidab Narva Linnavalitsus. Viru Maakohtu 21.10.2010 määrusega keelati Y R /isikukood XXX/ täielikult teostada isikuhooldusõigust alaealiste R R (isikukood XXX) ja K R (isikukood XXX) suhtes kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni; määrati, et alaealiste R R (isikukood XXX) ja K R (isikukood XXX) suhtes täidab kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni eestkostja ülesandeid Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu). Puudutatud isik Y. R ärakuulamisel kohtu poolt ei nõustunud avaldusega. Laste esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsev arvamuse kohaselt
- detsembril 2010.a külastas esindaja R R tema elukohas XXX, kus vestles alaealisega ja A K ja M K. R R ütles esindajale, et ta on 5 aastat vana. Ta käib lasteaias, talle meeldib seal, ta oskab juba kirjutada, armastab joonistada. Elab A, M, K ja A. Talle meeldib koos nendega elada. Varem elas „ühikas“ koos ema ja „punapeaga“. Koos emaga elada ei meeldinud seepärast, et ema karistas teda. Ta kuulas tema sõna, kuid sellegipoolest ta karistas teda. „Punapea“ - see on see, kellega ema varem elas, ta karistas teda, pani hernestele seisma. Siin teda ei karistata. Ta ei taha elada koos emaga, tahab elada koos A. A K selgitas, et R elab nende juures 7 kuud. See ei ole esimest korda, kui laps nende juures elab. Y R - see on abikaasa õe/vennatütar. Ta on 24 aastane, alates 15 eluaastast tarvitab narkootikume. Y elas nende juures ka pärast R sündi. Kuid pärast lahkus koos R, tassis teda igal pool endaga kaasa. R lasteaias ei käinud, kuigi lasteaiakoht oli R olemas. Y vanaema maksis lasteaia eest, kuid R seal ei käinud. Kui laps nende juurde tuli, siis ei osanud isegi arvutada, ei tundnud paljusid toiduaineid. Juulis lõpetati Y lastetoetuse maksmine, enne seda ta sai seda ja kasutas enda tarbeks. Toetuste maksmine on praegu peatatud, kuna Y ei vormistanud R 3
(9)Tsiviilasi nr 2-10-51902 elamisluba. Y ei tööta, varastab kauplustes. Vahel toob lapsele kingitusi, viimasel korral tõi kalli auto, maksab 300 krooni, tõenäoliselt varastas. Y rääkis, et käib K juures varjupaigas, kuid kui sageli, A ei tea. Y palus, et A võtaks ka K enda juurde. Kuid A ei saa K võtta, kuna selleks puuduvad võimalused. Neil on endil 3 last, kaks elavad koos nendega. R on tugevad sugulussuhted, teavad teda sünnist alates, armastavad teda. K ei tea, mõned korrad käisid tema juures varjupaigas, kuulsid, et laps läheb lapsendamisele. Nende lapsed on nõus, et R elaks nende juures. R rääkis A, et nad ei annaks teda emale. R, kui ta elas koos emaga, karistati sageli, tõenäoliselt tegi seda Y elukaaslane, mitte ta ise. Varem Y käis nende juures, nüüd käib harva, viimast korda käis 2 nädalat tagasi, oli narkojoobes, korraldas skandaali, küsis R, A küsis tema käest, kas ta andis dokumendid R ja K elamislubade jaoks, ta ütles, et jah, kuid selgus, et dokumente ei ole sisse antud. R kohtusid nad umbes 2 kuud tagasi, R ise ei ole avaldanud soovi emaga suhelda. M K selgitas, et Y on tema õe/vennatütar. Ta on narkomaan. Mitmel korral varastas tema vanematelt raha, varastas neilt 6 või 7 mobiiltelefoni. M on juba väsinud uute telefonide ostmisest oma vanematele. Lapsed jättis maha. Viimane kord käis 2-3 nädalat tagasi, süüdimatud seisundis, oli paar minutit ja jooksis minema. Y kui käib, siis korraldab skandaale, R juuresolek teda ei peata. Varem elas koos elukaaslasega, ühiselamus, elukaaslane peksis teda. Praegu elab juttude järgi öömajas. Telefoni tal ei ole. Ta on nõus, et R elaks nende juures, ka R ise tahab nende juures elada. K nad üldiselt ei tunne, mõned korrad külastasid teda varjupaigas. Nemad mõlemad abikaasaga töötavad, materiaalsed võimalused lubavad R kasvatada. Ainult remondi jaoks raha ei jätku. Esindaja veendus oma vahetu mulje alusel, et R R on hoolitsetud, ümbritsetud hoole ja armastusega. K on olemas kõik tingimused lapse kasvatamiseks. Esindaja võttis 23 detsembril 2010 aastal telefoni teel ühendust laste varjupaiga juhataja Lidia Sõnkovaga, kes selgitas esindajale, et K R on laste varjupaigas, Y R varem käis sageli tema juures, nüüd üha harvemini. Kui laps meelde tuleb, siis käib. Lidia Sõnkova arvamus on, et Y tuleb üheselt hooldusõigus laste suhtes ära võtta. Ta on allakäinud narkomaan. Viimasel korral käis 2-3 nädalat tagasi, palus võtta last, et pildistada. Läks koos lapsega ja kadus, tuli õhtul, narkojoobes, tuli välja, et fotograafi juures ei käinud, kus oli, ei mäleta. Toimiku materjalide alusel, vestlusest alaealise R R, A ja M K tuleneb, et alaealised R R ja K R jäid ilma vanema igapäevasest hoolitsusest põhjusel, et nende ema Y R kuritarvitab narkootiliste ainetega. Seega jäid alaealiste R R ja K R isiklikud ning varalised õigused ja huvid kaitseta. PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. 4
(9)Tsiviilasi nr 2-10-51902 Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Narva linna avaldusest nähtub, et Y R tarvitab uimasteid, käitub ebaadekvaatselt, peab asotsiaalset elulaadi, korraldab skandaale ja kaklusi laste juuresolekul, jätab lapsi nälga. Avaldaja on seisukohal, et Y R ei tegele laste kasvatamisega, ei tunne huvi laste vastu, avaldab kahjulikku mõju laste tervisele ja arengule ja ohustab nende elu. Laste esindajana olen ka samal seisukohal. A ja M K, kelle perekonnas alaealine R R käesoleval ajal elab, kinnitasid laste esindajale, et Y R kuritarvitab narkootikumidega, laste kasvatamisega ei tegele,1 R juures käib harva, narkojoobes, lapse juuresolekul korraldab skandaale. Laps ei taha, et teda antaks emale, tahab elada koos A K. Y teeb vahel R kingitusi, kuid kuna ta ei tööta, siis on kahtlus, et need kingitused on saadud ebaausal viisil. Asja materjalidest nähtub, et kuni 2010 aasta juulini sai Y R lastetoetust, mida kasutas mitte laste jaoks, vaid enda tarbeks. 29.06.2010 aastal oli lastetoetuse maksmine Y R peatatud, 08.09.2010 oli vastu võetud korraldus maksta lastetoetust A K, kuid seoses sellega, et Y R ei ole vormistanud oma lastele elamislubasid, ei ole lastetoetuse saamine võimalik. Samuti on vormistamata isikut tõendavad dokumendid. Sellisel moel, Y R ei ole võimeline tegelema tema lapsi puudutavate varaliste, küsimustega. Y R ei täida oma laste ülalpidamiskohustust. Seega Y R oluliselt kahjustab oma laste õiguseid ja huve. Y R puudub elamispind, tal oli võimalus lahendada korteriga seisnev probleem, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. M K sõnade kohaselt ööbib Y R öömajas. Y ei tööta, elab kauplustes toimepandavatest vargustest. Seega, Y R ei ole võimeline varustama oma lapsi elamispinnaga, tal puuduvad elamisvahendid. Narva linn on Y R korduvalt pakkunud abi raviks narkosõltuvusest, on määranud talle tugiisiku, kuid Y R on koostööst Narva linna Sotsiaalosakonnaga kõrvale hoidunud. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123). Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. R R ja K R on jäänud ilma ema vanemlikust hoolitsusest, Y R ei tegele laste kasvatamisega, ei tunne huve lapse käekäigu vastu, kahjustab oluliselt laste huve ja õigusi. Vaatamata sellele, et Y R vahel külastab oma lapsi, ei saa seda nimetada huviks oma laste elu vastu, kuna külastuste ajal, laste juuresolekul, korraldab skandaale, külastab neid narkojoobes. Viimasel korral, võttes K varjupaigast, tuli koos lapsega tagasi, olles narkojoobes, kus oli, ei mäleta. Y R jätkab narkootikumide tarbimist ning isegi võimalus kaotada oma lsped teda ei peata. Ta ei soovi kasutada Narva linna abi narkosõltuvusest vabanemiseks. Arvestades ülaltooduga arvan, et kuna laste kehalist, vaimset või hingelist heaolu ja vara on ohustanud ema ülemäärane narkootikumide tarbimine, mille tulemusel on lapsed jäänud hooletusse, tuleb ohu ärahoidmiseks rakendada hooldusõiguse täielikku äravõtmist. Muude abinõude rakendamine ei ole esindaja arvamusel võimalik. KOHTUISTUNG Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas oma avalduse. Laste esindaja toetas oma arvamuse. Puudutatud isik Y. R nõustus avaldusega. Kohus kuulas tunnistajad üle. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5
(9)Tsiviilasi nr 2-10-51902 Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlused ning uurinud tsiviilasjas olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elektroonilise Rahvastikuregistri andmete kohaselt laste R ja K R emaks on Y R, kanne isa kohta puudub. Avaldaja on esitanud avalduse, kus palutakse võtta Y R (isikukood XXX) täies ulatuses ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus laste R R (isikukood XXX) ja K R (isikukood XXX) suhtes. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS § 558 lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) peatükis 10. Vastavalt PKS § 116 lg 2, vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. PKS § 123 lg 1, 2 kohaselt, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Perekonnaseaduse § 134 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. Perekonnaseaduse § 135 lg 1, 2, 4 kohaselt, kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamiseks ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. 6
(9)Tsiviilasi nr 2-10-51902 Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. Avaldusele lisatud kodukülastus aktide ja vestluste kohaselt (t.l-d 5, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 14, 23, 24, 27, 30, 39-40, 47) Y. R oli ebaadekvaatne, tema käitumine ohustas laste elu, seoses sellega lapsed olid paigutatud Narva Laste Varjupaika (t.l 10, 18a, 36). Kuna Y. R ei kasutanud lapsetoetust laste huvides, peatati talle lapsetoetuse väljamaksmist (tl 49). Narva Laste Varjupaiga juhataja 06.09.2010 esildise kohaselt (tl 50) lapsed korduvalt olid suunatud varjupaika. Laste viibimise ajal Laste Varjupaigas Y: R ei ole täitnud talle antud soovitusi: ei ole taotlenud lastele elamisluba, pole lahendanud elamisega seotud küsimusi. Lapsi külastas varjupaigas harva. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Narva Laste Varjupaika sotsiaaltöötaja Jelena Kittel andis ütlusi selle kohta, et lapsed olid varjupaigas 3 korda. Lapsed tulid 23.04.2010.a, tänaseks on nad seal juba 1 aastat. Ema võib tulla varjupaika igal päeval, aga oli ta seal 16 korda. Lapsed elasid seal aprillist: mais oli Y seal 1 kord, tunnistaja nägi teda 3 korda ja rääkis temaga: 26.04, 12.05 ja 25.05.2010.a. 12.05.2010.a oli K (K) sünnipäev. Y ei leidnud võimalust rääkida temaga, tunnistaja proovis teha seda, rääkis Y elukoha kohta. Tunnistaja pakkus temale abi. 12.05.2010.a rääkis tunnistaja R dokumentide kohta, temal on lõppenud eluluba, K ei olnud seda üldse. Y võttis lapsi varjupaigast, ütles, et on vaja teha pilte. Tunnistaja ei tea, kas ta käis ametis, kuulis, et Y oli lastega külas. 25.05.2010.a võttis ta neid jälle pildistamiseks. Ta andis tõendi, et esitas dokumendid elulubade saamiseks ainult endale. Tunnistaja oli ühiselamuses, kus elas Y, aga kohtuda temaga ei olnud võimalust, sest ta kaotas oma elukoha. Ta ei pöördunud tunnistaja poole, kontakti neil ei olnud. Juunil ja juulil oli ta varjupaigas 1 kord, augustis ei olnud üldse, septembris, oktoobris 1 kord, märtsis ei olnud, veebruaris oli 1 kord. K siiamaani elab varjupaigas, R elab oma sugulastega. K hakkab käima ja rääkima, ema seda ei näinud ja ei huvitanud sellest. Lapse tuli vaktsineerida. Y pakuti minna lapsega koos. Alates ta oli nõus, aga pärast ta ütles, et ei taha minna. Seda ütles laste varjupaiga medõde. Tunnistaja arvab, et Y ei tunne huvi laste vastu ja puudub soov üldse neid kasvatada. K tunnistaja ei näinud vajadust olla emaga koos. Ta ei räägi hästi ja ei oota ema. Ta vajab hellitust, aga see annavad temale varjupaiga töötajad. K on varjupaiga laps. 12.05.11 on temal teine sünnipäev. Pärast esimest kohtuistungit suhtles Y temaga umbes 1 tunni, ta reageeris normaalselt. Tunnistaja pakkus Y minna spordisaali, et mängida oma lapsega nagu kodus. Laps mängis ise, Y ei osalenud mängus. K ei nutnud, kui ema läks ära. Ta oli väga rahulik. Kui laps sattus varjupaika, ta koguaeg tahtis süüa, aga ei saa öelda halvasti tema tervise seisundi kohta. Tunnistajana ülekuulatud Olga Vassilevitš, kes on MTÜ „Sind ei jäeta üksi“ psühholoog, andis ütlusi selle kohta, et Y pakuti töötada meie grupis narkosõltuvusest vabastamiseks, ta oli nõus. 03.08.2010.a helistas tunnistaja Y telefoni teel ja kutsus gruppi, ta lubas tulla aga ei tulnud. 17.08.2010.a käis tunnistaja ühiselamuses, kus Y elas, tema elukaaslane ütles, et teda kodus ei ole. Tunnistaja jättis komandandile kiri Y jaoks. Tunnistaja pakkus Y elukaaslasele M ka osaleda grupi töös, ta oli nõus, lubas, et nad tulevad Y koos, kuid mõlemad ei tulnud. Tunnistaja arvamusel nendel ei ole motivatsiooni narkosõltuvusest vabastamiseks. Inimesele on väga raske 7
(9)Tsiviilasi nr 2-10-51902 üksinda vabaneda sõltuvusest. Tunnistaja keskuses on spetsiaalsed konsultandid, nendega on vaja töötada isiklikult. Tunnistajana ülekuulatud A K andis ütlusi selle kohta, et ta on Y sugulase abikaasa, 2010.a juunil nad võtsid endale R. Tunnistaja ütles, et Y tarvitas uimasteid ka pärast 2010.a juuni. R ei ole vajadust emaga suhtlemiseks. Emal ei ole soovi suhelda temaga. Lapsel on väga palju erinevaid hirme, mida ei saa R selgitada. K ei tea tunnistaja midagi. Y külastas R 1 kord nädalas. R teab, et Y on tema ema. Tunnistajat laps kutsub ema A, minu armas emake. Lastele on parem kui nad elavad teistes peredes, see on hea ka Y jaoks. Parem, kui ta hoolitseb oma väike tüdruku eest. Praegu R käib lasteaias regulaarselt. Ta ei osanud teha mitte midagi, praegu ta oskab palju. Kasvatajad ütlevad, et nagu teine inimene ta on. R ei teadnud paljude puuviljade nimetust, tunnistaja ei tea miks, aga R üldse ei söö õunu. Praegu toetust saab tunnistaja, tunnistaja tegi lapsele ka vajalikud dokumendid. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et puudutatud isiku Y. R probleemid ja hoolimatus laste suhtes ei võimalda emal tegeleda laste kasvatamisega. Laste emal on probleeme alkoholiga ja narkootikumidega, ta ei tunne laste vastu huvi. Avaldaja, Narva Sotsiaalabiameti ja alaealiste laste esindaja arvamuste kohaselt ei ole Y. R võimeline oma alaealist last kasvatama, nende arvamuse kohaselt on parem täielikult ära võtta vanemate hooldusõigust laste suhtes. Ülaltoodu alusel kohus jõuab järeldusele, et laste R ja K R kehalist, vaimset või hingelist heaolu ohustab vanema Y R poolt laste hooletusse jätmine ning Y R ei soovi ohtu ära hoida. Lähtuvalt PKS § 135 lg 2, isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus jõudis veendumusele, et laste ema ei kavatsegi laste eest hoolt kanda ja neid kasvatada. Seda kinnitavad tsiviilasjas kogutud tõendid. Kohus ei pea võimalikuks, et mõistlike abinõude rakendamisega saaks Y. R veenda last kasvatama ja nende eest hoolitsema. Kohus leiab, et mõistlike vahenditega ei ole võimalik kõrvaldada ohtu laste kehalisele, vaimsele või hingelisele heaolule, mida põhjustab laste hooletussejätmine ja vanema soovimatus ohtu ära hoida. Kohus leiab, et Y R tuleb täielikult ära võtta isikuhooldusõigus laste R ja K R suhtes. Vastavalt § 136 lg 1, üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Y. R ei täida laste ülalpidamiskohustust, ei toeta last rahaliselt ja on ükskõikne laste vajaduste suhtes. R R peab ülal ema sugulaste pere, K aga on riigi ülalpidamisel. Kohus leiab, et laste vara on ohustatud, kuna laste ema ei täida laste ülalpidamiskohustust. Lisaks on kohus seisukohal, et kuna Y. R ei tunne laste vastu huvi ning ei osale nende kasvatamisel, ei ole ta võimeline otsustama laste vara käsutamise, kasutamise ja valdamise üle. Kohus leiab, et Y R tuleb täielikult ära võtta varahooldusõigus laste R ja K R suhtes. 8
(9)Tsiviilasi nr 2-10-51902 MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 3 ja lg 8, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. /---/. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. /—/. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, puudutatud isikute R ja K R menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja puudutatud isiku Y R menetluskulud tema enda kanda. KOHTUMÄÄRUSE SAATMINE Vastavalt TsMS § 563 vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kohtumäärus tuleb saata 10 päeva jooksul peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Tamara Šabarova Kohtunik 9
(9)