← Eesti

2-10-6556/7

Obsah (10)§ 142§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741

2-10-6556 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.aprill 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 22-24), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 09.aprillil 2011 (tl 33). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. AS Kagu Invest esitas kohtusse hagi H. Z. vastu 24 997 krooni (tagastamata laenusumma 12 783 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2 128 krooni ja viivis 10 086 krooni) ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 05.11.2007 sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja kostja kasutusse laenusumma 15 000 krooni. Lepingu 2

(4)järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 4,5% laenusummast ühe kuu kohta ja viivist 4,5 % tagastamata laenusummalt kuus e 0,1500% päevas. Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjale 15.09.2008 teise lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 01.08.2008 lepingu üles. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule laenulepingu koos maksegraafikuga, lepingu ülesütlemishoiatused ja lepingu ülesütlemisavalduse (tl 9-15). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 12 783 krooni, so 816, 98 eurot; sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2 128 krooni, so 136 eurot ja viivised 10 086 krooni, so 644, 61 eurot ning arvestades

§ 367

sätestatut alates 10.02.2010 kuni tagastamata laenusumma, so 816, 98 euro täieliku tasumiseni viivis 0,15 % tagastamata laenusummalt päevas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskulu kokku 3 663 krooni, so 234, 11 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni ning menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu kohtutäituri kaudu 413 krooni ( tl 38-40). Kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, mõistab arvestades

§-de 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p1; 143 p 4; 144 p 7;

§ 1741lg 3 sätestatud kostjalt välja menetluskulu kokku 234, 11 eurot. 3

(4)Kohtunik: 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.