3-09-1372/18

3-09-1372 KO H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1372 Haldusasi G. C´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 18.03.2009 otsus nr 12.2-3/2459-4; - panna kohtukulud vastustaja kanda Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2009 Menetlusosalised Kaebaja G. C ja tema esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Aiki Meister RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata G. C´i kaebus haldusasjas Edasikaebamise kord nr 3-09-
3. Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. jaanuar
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus 1 3-09-1372 menetluses ASJAOLUD 01.10.2007 Maksu- ja Tolliameti lääne maksu- ja tollikeskuse korraldusega nr 12-2.2/10742 kohustati K dokumentide hoidjat G C´i esitama revidendile maksumenetluses tähtsust omavaid dokumente, OÜ-le P ajavahemikus 01.01.2005-31.10.2006 müüdud kauba soetus- ja maksedokumendid (tl 41). 18.03.2009 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse otsusega nr 12.2-3/2459-4 pikendati maksuhalduri 01.10.2007 korralduse nr 12-2.2/10742 täitmise tähtaega, kohustades G. C´i esitama revidendile 07.04.2009 maksumenetluses tähendust omavaid dokumente, OÜ-le P ajavahemikus 01.01.2005-31.10.2006 müüdud kauba soetus- ja maksedokumendid (tl 11- 12). 03.04.2009 esitas G. C 18.03.2009 otsusele vaide (tl 13-14). 22.05.2009 Maksu- ja Tolliameti vaideotusega jäeti vaie rahuldamata (tl 15-19). 22.06.2009 esitas G. C kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 18.03.2009 otsusele nr 12.2-3/2459-4 (tl 6). 14.08.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 36-38). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on kaevatav otsus vastuolus PS § 22 lg 3 ja MKS § 64 lg 1 p
6. Peale maksuhalduri poolt 01.10.2007 korralduse andmist on muudetud korralduse andmise asjaolusid. Kui 01.10.2007 korralduse andmise põhjuseks oli soov saada andmeid OÜ P maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, siis tulenevalt ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebusest haldusasjas nr 3-07-2611 on osundatud vajadusele kontrollida, kas K AS poolt müüdud kaup ka tegelikult olemas oli. Antud seisukoht on kajastatud ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuses kui ka maksuhalduri vastuseset kassatsioonkaebusele. Seega esitas maksuhaldur kahtlustuse müüdud kauba olemasolu kohta, mis on selge kahtlustus kuriteos ning maksuhalduril olid hoopis muud motiivid, eesmärgid ja kahtlused, mitte need, mis olid toodud 01.10.2007 korralduses ja 18.03.2009 kaevatavas otsuses. Kuna maksuhalduril olid tekkinud kahtlused kauba olemasolus, siis kaebaja teatas, et olemuselt on tegemist kahtlusega kuriteo toimepanemises ning 01.10.2007, 18.03.2009 haldusaktides antud korraldused on käsitletavad PS § 22 lg 3 ja MKS § 64 lg 1 p 6 sätestatud põhimõtte –kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda vastu – rikkumisena. Vastustaja poolt selgelt väljendatud kahtlus on piisavaks põhjuseks ütluste andmisest keeldumiseks. Maksuhaldur kaebaja põhjendusi arvesse ei võtnud. Õigus vaikida ja ennast mitte süüdistada on õiglase menetluse keskne komponent. Antud 2 3-09-1372 õigust on rikutud ka siis, kui isikut sunnitakse üle andma dokumente, milles ei ole välistatud , et nende dokumentide alusel võidakse isikut süüdistada kuriteo toimepanemises. Kaebaja hinnangul lõppes maksumaksja kaasaaitamiskohustus hetkest kui maksuhaldur esitas kahtlustuse maksumaksja poolt müüdud kauba olemasolu kohta. Käesoleval ajal tähendaks kaasaaitamiskohustuse täitmine, et see võib tähendada kaasabi osutamist enda süüdi tunnistamisel kuriteos või väärteos ning antud olukorras kaasaaitamiskohususte täitmata jätmine ei saa kaasa tuua karistust või muid negatiivseid tagajärgi. Kaitseala laieneb igale isikule, keda tema vastu suunatud kahtlustus oluliselt mõjutab. Kaebaja kasutab talle PS § 22 ja MKS § 64 lg 1 p 6 õigust ega soovi otsust täita ning kaevatav otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Otsus ei saa jääda jõusse, kuna selle täitmise tagamine toimub sunniga. K AS on oma tegutsemise ajal täitnud kõiki maksuseadusest tulenevaid kohustusi, esitanud kõik maksudeklaratsioonid ja tasunud maksud ning täitnud teabekohustuse. Maksuhalduril oli võimalus vajadusel revideerida äriühingut selle tegutsemise ajal. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on ekslik kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on vahepeal muutnud oma esialgse korralduse asjaolusid. Kaebajale 01.10.2007 korralduse õiguspärasust on kontrollitud kohtu poolt ning see on haldusasjas 3-07-2611 kinnitust leidnud. Asjaolu, et vastustaja kohtumenetluses oma väited täpsustas, ei tähenda dokumentide küsimise asjaolude muutumist. Kauba olemasolu kontrollimine, selles veendumine ning tekkinud kahtluste kõrvaldamine ongi OÜ P maksumenetluses väljaselgitamisele kuuluv asjaolu. Maksuhaldur ei nõustu kaebajaga, et kauba olemasolus kahtlemisega on maksuhaldur esitanud selge kahtlustuse kuriteos. Asjaolu, et maksumenetluse käigus on asutud kontrollima kauba olemasolu kinnitavaid tõendeid, et tähenda see, et kolmandat isikut (kes valdab teavet ja dokumente) on asutud kahtlustama kuriteo toimepanemises. Tegemist on tavapärase kontrolltoiminguga, mille käigus kontrollitakse kauba olemasolu kinnitavaid tõendeid selleks, et kõrvaldada võimalikud kahtlused. Kui maksuhalduril ei oleks võimalust kontrollida antud ajaolusid, ei ole võimalik täita maksuhaldurile seadusega pandud kohustusi. Tuleb teha vahet, millises menetluses maksuhaldur tõendeid kogub. Käesoleval juhul on tegemist haldusmenetlusega. PS § 22 sätestatud õigus laieneb eelkõige süüteomenetlusele, mil menetleja peab eeldama, et tõendite kogumisel võib kahtlustav nende esitamisest keelduda. MKS § 64 laieneb tõenditest keeldumise õigus nii maksukohustuslase kui ka kolmandale isikule, kuid see puudutab haldusaktide täitmist, mitte haldusakti enda õiguspärasust. 01.10.2007 korralduse õiguspärasus on leidnud kinnitamist jõustunud kohtuotsusega. Antud korralduse täitmiseks antud tähtaja pikendamine ei saa rikkuda adressaadi õigusi. Vastustaja ei rikkunud kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi, kuna ei olnud teadlik, et nõutud dokumendid võivad kaebajat süüdistada ning ei ole rakendanud sunnivahendeid otsuse täitmiseks. Vastustajat oleks saanud süüdistada juhul, kui vaatamata kaebaja keeldumisele, oleks vastustaja asunud teda selleks sundima. Õiguspärase haldusakti täitmiseks uue tähtaja andmine ei saa olla seaduse vastane. Kaebaja ei ole varasemalt teatanud, et haldusakti täitmine sunniks teda välja andma dokumente, mis tooksid kaasa süüdistuse esitamise tema või tema lähedaste suhtes. 3 3-09-1372 Haldusakti ei saa muuta õigusvastaseks ka asjaolu, kui selle adressaat teatab peale haldusakti kättesaamist, et kasutab oma õigust keelduda teda süüdistavate dokumentide väljaandmisest. Vastustaja hinnangul ei ole piisavalt põhjendatud kaebaja tuginemine PS § 22 ja MKS §
7. Käesoleval juhul ei ole võimalik kontrollida, kas kaebajat võib süüdistada kogu nõutav dokumentatsioon või ainult osa sellest, kuid käesoleva juhul ei vaidlusta kaebaja vastustaja tegevust haldusakti täitmisel. Vastustaja ei ole asunud rakendama meetmeid otsuse täitmise tagamiseks. Asjakohased ei ole kaebaja väited selle kohta, et on lõppenud tema kaasaaitamisekohustus, kuna kaebaja on maksumenetluses kolmas isik, mitte maksukohustuslane. Kuna haldusakti õiguspärasuse vaidlustamisel ei ole vaidluse all selle haldusakti täitmise küsimused, siis ei ole kaebaja viited süütuse presumptsiooni kaitseala piiridest väljumise osas asjakohased. OÜ P suhtes maksumenetluse läbiviimine ei tähenda AS K maksukohustuse kontrollimist. Äriühingu dokumentide hoidja selleks määratakse, et vajadusel saaks tema kaudu neid kontrollida. Maksuhaldur ei pea eeldama, et küsitavad dokumendid võivad selle hoidjat süüdistada, vaid nende dokumentide abil on võimalik kõrvaldada kahtlused, mis on tekkinud revideeritava isiku kontrollimisel. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
8. Kaebus on postitatud 20.06.2009 vastustaja 18.03.2009 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 22.05.2009 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 15-19). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaevatava otsusega on muudetud maksuhalduri 01.10.2007 korralduse nr 12-2.2/10742 täitmise tähtaega, kohustades kaebajat esitama maksumenetluses tähtsust omavaid dokumente (OÜ-le P ajavahemikus 01.01.2005-31.10.2006 müüdud kauba soetus- ja maksedokumendid). Maksuhalduri 01.10.2007 korralduse nr 12-2.2/10742 vaidlustas kaebaja kohtus ja taotles selle tühistamist. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-2611 jäeti kaebus rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust korralduse 01.10.2007 korralduse nr 12- 2.2/10742 õiguspärasuse üle ning asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid , mille tõttu tuleks ümberhinnata haldusasjas nr 3-07-2611 tuvastatud asjaolud. Asjas kogutud tõendite kohaselt on maksuhaldur pöördunud kaebaja poole seetõttu, et OÜ P suhtes läbiviidud revisjoni käigus on selgunud, et K AS on ajavahemikus jaanuar 2005 kuni oktoober 2006 müünud OÜ-le P kaupu. Antud asjaolu kontrollimiseks pöördus maksuhaldur kaebaja kui K AS dokumendi hoidja poole nõudega esitada K AS poolt ajavahemikus 01.01.2005 kuni 31.10.2006 OÜ-le P müüdud kauba soetus- ja maksedokumendid. 4 3-09-1372 MKS § 61 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindalaks tegemiseks teavet kolmandatelt isikutelt ja lähtudes MKS § 50 lg 5 võib maksuhaldur oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsusega rikutud tema PS § 22 lg 3 tulenevat õigust – mitte tunnistada iseenda vastu – sest haldusasjas nr 3-07-2611 vaidluses korralduse nr 12-2.2/10742 õiguspärasuse üle esitas maksuhaldur kahtlustuse müüdud kauba olemasolu kohta. Kaebaja hinnangul on tegemist selge kahtlustusega kuriteos. PS § 22 sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kahe esimese lause eesmärgiks on süütuse presumptsiooni põhimõtte sätestamine, mis kehtib süüdistusasjades. Antud põhimõttest peavad lähtuma ka süüteo menetlejad, kellel lasub kohustus tõendada süü olemasolu. Käsitletud paragrahvi kolmandat lauset ei saa tõlgendada lahus eelnevatest lausest. Antud sätte kohaselt on igaühel õigus mis tahes temale esitatud süüdistuse arutamisel mitte anda tunnistusi iseenda või oma lähedaste vastu. Ka antud põhimõtte kaitseala hõlmab süüteoasjade menetlemist/uurimist. Samas ei saa käsitletud põhiõigusele tuginedes ka kriminaalmenetluses jätta ilmumata pädevalt ametnikult kutse saamisel. Samuti ei saa antud põhiõigusele viidates keelata enda suhtes kriminaalmenetluse raames läbiviidavaid menetlustoiminguid (läbiotsimine, läbivaatus, ekspertiis jt). Asjaolu, et PS § 22 sätestatud põhimõte on kohaldatav süüteoasjades kinnitab ka kohtupraktika kriminaalmenetluse ja maksumenetluse (haldusmenetluse) erisuste hindamisel. Riigikohtu üldkogu märkis
9. veebruari
10. a otsuses asjas nr 3-1-1-120-03 punktis 16 järgmist: "Kriminaalmenetluse eripära haldus- ja halduskohtumenetlusega võrreldes ei piirdu üksnes avaramate tõendusteabe kogumise võimalustega. Kriminaalmenetluses on isikule tagatud mitmed menetluslike garantiidena käsitatavad põhiõigused, mida haldus- ega halduskohtumenetluses pole ette nähtud. Oluline koht selliste kriminaalmenetluslike garantiide hulgas on Põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2 sätestatud ja süütuse presumptsiooni ühe elemendina käsitataval põhimõttel, mille kohaselt ei pea isik kriminaalmenetluses tõendama oma süü puudumist. Samuti on isikul kriminaalmenetluses PS § 22 lg 3 järgi õigus keelduda ütluste andmisest enda või oma lähedaste vastu." Viidatud otsuse punktist 17 nähtub ka seisukoht, et maksukuritegude uurimisel tuleb maksumenetluses kogutud tõendeid uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi reegleid järgides. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohased kaebaja viited PS § 22 lg 3 rikkumisele maksumenetluses kaevatava otsuse vastuvõtmisel. Isiku varasemat seletust, ütlusi, esitatud tõendeid võib kasutada ka teistes kohtumenetlustes. Antud juhul viitab kaebaja võimalusele, et tema poolt maksumenetluses kaevatava haldusakti alusel avaldatut/esitatut võib kasutada tema kahjuks või nõrgendada tema positsiooni võimalikus süüdistusasjas. 5 3-09-1372 Oluline on märkida, et käesoleva juhul ei ole kaebajalt maksumenetluses nõutud dokumente kaasaaitamise kohustuse raames MKS § 56 lg 1 alusel, mis sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse, vaid MKS § 62 lg 1 alusel, mille kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kuna antud nõude täitmata jätmist käsitletakse MKS § 154 lg 1 kohaselt maksuhalduri tegevuse takistamisena, mille eest võib kohaldada karistust, on tegemist olukorraga, mis kohustab isikut maksuhalduri nõuet täitma. Seega võib antud olukorras tekkida küsimus kuivõrd võib taolisel juhul süüteomenetluses avaldada/kasutada isiku poolt varem maksumenetluses antud teavet. Kohtupraktikast (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-57-07) saab teha järelduse, et maksumenetluses sunniviisiliselt kogutud tõendite kasutamine süüdistava tõendina ei ole kriminaalmenetluses lubatav. Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja viited korralduse õigusvastusele põhjusel, et korraldusega nõutud teavet saab võimalikes süüdistusasjades kasutada tema enda vastu. Asjaolu, et kaebaja ei soovi kaevatavat otsust täita, ei too kaasa kaevatava otsuse õigusvastasust. Tõendite kogumisel on isikul lähtudes MKS § 64 lg 1 p 6 õigus keelduda käesoleva seaduse §-de 60– 63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Lähtudes eeltoodust annab viidatud säte isikule õigusliku aluse teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumiseks küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist, kuid eelpool käsitletud õigust saab isik kasutada otsuse täitmisel ning antud õiguse kasutamine ei too endaga kaasa teabe nõude kohta koostatud otsuse kehtetust/tühistamist. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 6