KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 15.02.2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n
§-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis alates 01.07.2010.a. välja mõista alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, keda esindas kohtus tema TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-10. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus kuni 01.07.2010.a.
§-st 70 lg 2, kuna hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista perioodi 13.04.2009.a. kuni 13.04.2010.a. eest mil kehtis vana perekonnaseadus, sest PkS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 14. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte alaealiste laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse tema kasvatamise kulusid. Hageja väidetel kulub tal kummagi lapse ülalpidamiseks kuus 4700.- krooni ja laste kulud koosnevad eluaseme + sidekuludest kokku 1200.- krooni, söögirahast 1000.- krooni, tervishoiukulust 300.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 900.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 200.- krooni, kosmeetikatoodete ostmise kulust 200.- krooni, Kostja sõnul on hageja poolt väidetud kulutused lastele osaliselt ülepaisutatud. Ülepaisutatuteks peab kostja kulutusi toidu ostmiseks, riiete ja jalanõude ostmiseks, eluasemekuluks, sest kostja teada, elab koos lastega ja hagejaga ka hageja elukaaslane ning laste kulutusi tervishoiule. Arvestades asjaoluga, et poolte lapsed on käesoleval ajal 15- ja 13-aastased teismelised ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad laste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealiste laste ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid ühe lapse kohta: - söögiraha 64.- eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja poolt hagiavalduses märgitud laste toiduraha on ülepaisutatud. Arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas kus lapsed elavad, samuti seda, et lapsed vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku Lk 5
(8)- - - - toitu, sh. puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on 1000.- krooni kohtu seisukoha kohaselt põhjendatud kulu ühele lapsele toidu ostmiseks kuus; eluasemekulu + sidekulu 76,69 eurot Arvestades hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid - KÜ E arvet hagejale (t/l 18), AS-i S arvet (t/l 19), AS-i Eesti Energia arvet (t/l 20) ning kohtu poolt kogutud tõendina kohtule esitatud KÜ Elmo tõendit, mille kohaselt on keskmiseks kommunaalteenuste ja korteriomandi haldamise kuluks kuus K F kuuluvas korteri eest 2185,10 krooni, on hageja poolt hagiavalduses märgitud 1200.- krooni põhjendatud laste eluaseme ja sidekulu kuus; riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 31,96 eurot. Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et nad on vanuses kus nad kasvavad kiiresti, mistõttu nende garderoob vajab sageli uuendamist ning, et nad elavad kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Samas on kohus seisukohal, et hageja väide nagu lastele riiete ostmiseks kuluks 900.- krooni kuus, on ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud kuluks teismelistele lastele riiete ja jalanõude ostmiseks on 500.- krooni, sest igal hooajal ei ole kindlasti vaja vahetada kogu lapse garderoobi; kulutused seoses tervishoiu, hügieeniga ning kosmeetikatoodete ostmisega 19,17 eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada asjaolu, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 300.- krooni kuus on piisav kulu kummalegi lapsele nimetatud kulutuste tegemiseks arvestades sellega, et lapsed elavad kliimas kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi; koolikohustuse täitmisega seotud kulu 31,96 eurot (vaidlus puudub); laste arenguks tehtavatest kulutustest 12,78 krooni (vaidlus puudub); transpordikulust 6,39 eurot (vaidlus puudub); muud vältimatud kulud 6,39 (vaidlus puudub). Eeltoodust tulenevalt moodustavad poolte alaealiste laste ülalpidamiskulud kuus kahele lapsele kokku summa 498,68 eurot. 15. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et mõlemad pooled on töötud, mida tõendavad Töötukassa tõend ja otsused, kostjale ei kuulu ei kinnisvara ega sõidukeid, hagejale kuulub korteriomand Tallinnas Paldiski mnt 183-14, kus hageja koos lastega elab ning, et hageja saab laste ülalpidamiseks riiklikku lastetoetust 600.- krooni kuus. Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et hagejale teeb sularaha ülekandeid igakuiselt tema ema DM , muud regulaarsed sissetulekud tal puuduvad. Arvestades asjaoluga, et alaealiste laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, et kostja saab enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt mitteametlikke sissetulekuid mitu korda rohkem kui hageja, et kostja on erialalt elektrik ning sellise erialaga on Eesti Vabariigis vaieldamatult võimalik leida tööd, kuid kostja on pidanud talle pakutavat palka 8000.- krooni liiga väikeseks, asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatis hageja poolt taotletud igakuises summas, s.o. 278.- eurot kuus kahele lapsele, mis oli ja on elatise miinimummäär ehk ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus on Lk 6
(8)seisukohal, et käesoleval ajal ei esine asjaolusid, mis saaks olla aluseks välja mõista kostjalt elatis väiksemas summas kui seaduses sätestatud minimaalne elatis. 16. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 13 toodud põhjendustest, kohtuotsuse p-s 15 märgitust, mille kohaselt peab kohus põhjendatud elatise suuruseks poolte alaealistele lastele kokku summat 278.- eurot, juhindudes kuni 01.07.2010.a.
§ 70lg 2 sätestatust ja käesoleval ajal kehtivas Pk
S §-st 108 ning asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi 13.04.2009.a. kuni 13.04.2010.a. eest, samuti asjaoludest, et kostja on maksnud hagejale vaidlusalusel perioodil, s.h. ajavahemikul 01.10.2008.a. – 30.09.2009.a. elatist 36.000.- krooni, perioodil 10.10.2009.a.- 31.03.2010.a. 18.000.- krooni, kandnud tütrele elatist üle perioodil 19.06.2008.a. – 28.05.2009.a. 9240.krooni ning ostnud tütrele telefoni Nokia 5310 5.septembril 2009.a., milliste asjaolude üle pooltel vaidlus puudub, samuti sellest, et poolte vahel puudub vaidlus, et EF elas perioodil 01.07.2009.a. kuni sama aasta jõuludeni isa juures, asub kohus seisukohale, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne elatisehagi esitamist ei ole põhjendatud, sest kostja on osalenud oma laste ülalpidamises ning pool aastat ka üht poolte lastest ise kasvatanud, mistõttu selle aja eest ei ole hagejal õigust kostjalt elatist nõuda. Kohus on seisukohal, et hageja väide nagu ta oleks ka ajal mil tütar isa juures elas, ise tütart ülal pidanud, on tõendamata ja paljasõnaline. Seda väidet oleks hagejal tulnud TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, sest kostja selle hageja väitega ei nõustunud. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kostja poolt esitatud mobiiltelefoni Samsung ostu-müügilepingu ja kinnistu XXX, Harju vallas müügi ja asjaõiguslepingud. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel, sest mobiiltelefoni ostu-müügilepingust ei nähtu, et see oleks ostetud EF nagu väidab kostja ning poolte muud varalised suhted, s h ka kinnistu XXX müük poolte poolt ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude elatise väljamõistmiseks pärast hagi esitamist, kuid jätab rahuldamata enne hagi esitamist, peab kohus põhjendatuks jätta ½ hageja kohtuvälistest menetluskuludest, s o hageja esindajakulust hageja enda kanda ja ½ kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis kokku kahele lapsele summas 5680.- krooni ehk 363,02 eurot, on käesolevas tsiviilasjas hagi hinnaks 3267,18 eurot (9 x 363,02). Lk 7
(8)Kohtunik: Lk 8
(8)