Samuti on kaevatava korralduse vastuvõtmisel rikutud menetlusnorme. Siiani ei ole vastustaja poolt kindlaks määratud tagastatava maa piire. Korralduses ei ole viidatud millistele maa tagastamise toimikus asuvatele tõenditele on tuginetud. Korralduses toodud asendiplaani ei ole kaebajale allkirjastamiseks esitatud. Kaebaja hinnangul tuleb
lg 1, § 9 lg 1 alusel endisest talumaast elamu juurde tagastamiseks määrata 2 ha suuruse maatüki. Kaebuse täienduse kohaselt on Kihnu Vallavalitsuse 17.03.2009 korralduse nr 34 alusel tagastatud maa kantud kinnistusregistrisse. Kanne on tehtud 07.08.2009 Kihnu Vallavalitsuse 29.06.2009 avalduse alusel. Antud juhul on korraldusega nr 34 tagastatud maa õigusvastaselt. Sellise olukorra lahendamiseks tuleb korraldus tunnistada kehtetuks ning maa tagasisaanud isiku nõusolekul või nõusolekut asendava kohtuotsuse alusel kanda kinnistusraamatusse tagastatud maa omanikuna riik, seejärel on võimalik maa tagastada õiguspärases ulatuses. Kaebajal kui ehitise omanikul on õigus nõuda ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist AÕSRS § 10 lg 5 järgi. Kui maa tagastamise korraldus on kehtetuks tunnistatud, siis see on kehtetu tagasiulatuvalt ning kande õiguslik alus on äralangenud ja kinnistusraamatu kanne on seega ebaõige. Isikul, kelle õigust on ebaõige kandega 3 3-09-1203 rikutud on AÕSRS § 10 lg 5 alusel õigus nõuda kande parandamise nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Kaebuses Kihnu Vallavalituse 01.10.2009 korraldusele nr 152 märgib kaebaja, et ta on omandireformi õigustatud subjekt ning talle kuulub nõudeõigus 1/8 mõttelist osa tagastamisele kuuluvale end S 143 maale. Taotletaval maal asuvad teiste maa tagastamise õigustatud subjektidega kaasomandisse kuuluvad hooned. Kaebaja hinnangul on Kihnu Vallavalitsuse 01.10.2009 korraldusega nr 158 rikutud kaebaja õigust nõuda maa tagastamist
Osaline maa tagastamine on lubatud üksnes
sätestatud alustel. Kuna
lg 1 viitab maa ulatuse küsimuses ka
lg 1, tuleb kohaldada ka seda normi ning ka antud juhul oleks tulnud maja juurde tagastada maad 2 ha ulatuses. Ülejäänud maa oleks tulnud tagastada ehitise juurde kuuluvast maast eraldi kinnistuna kõigi õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide osadele tagastatavast maast.
lg 1 2 antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna elamu on mitme õigustatud subjekti kaasomandis, mitte ühe subjekti omandis. Vastustaja Kihnu Vallavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja jääb korralduses nr 34 toodud põhjenduste juurde. Korraldusega ei ole rikutud kaebaja õigusi
Kaebaja päris oma nõudeõiguse M L´ilt. Kaebaja nõudeõiguse suurus moodustab 1/8 mõttelist osa 2,42 ha suurusest S maaüksusest ehk 0,30 ha. Sellises suuruses saab kaebaja taotleda maa tagastamist. S maa 143 õigustatud subjektideks 1/8 mõttelistes osades (0,30
lg 12.
lg 1 ei saa antud juhul kohaldada, sest kõik õigustatud subjektid ei ole hoonete kaasomanikud. Samuti ei vasta hoonete kaasomanike nõudeõigus nende kaasomandi osale. Sellisel juhul tuleb hoonete juurde moodustada iseseisev kinnistu vastavalt osadele hoonetes ning ülejäänud tagastatavast maast moodustada iseseisev kinnistu vastavalt allesjäänud nõudeõigusele.
Ehitise kaasomanikele kuulub ½ mõttelist osa maa tagastamise nõudeõigusest ning neile on võimalik nende nõudeõiguse ulatuses moodustada iseseisev kinnistu ehitiste juurde. Maa tagastamise nõudeõiguse ülejäänud osas tuleb moodustada iseseisev kinnistu maa tagastamiseks E. L´ile. Asjakohatud on viide
4 3-09-1203 Kaevatava korraldusega tagastati hoonete kaasomanikele hoonete juurde 1,2 ha ning rohkem ei ole ka võimalik tagastada. Maatüki suuruse määramisel on arvestatud ka kaebaja 0,30 ha suurust nõudeõigust. Kaebajale ei ole võimalik tagastada rohkem, kui tal õigus nõuda on. Nõudeõigust ületavas osas tuleks hoonete omanikel täiendavalt maad erastada. Erastamine samast kinnistust rikuks ebaproportsionaalselt E. L´i õigusi maa tagasi saamisel. Kaebaja poolt 12.06.2006 korraldusele nr 68 esitatud vaie ei vastanud vaidele esitatud nõuetele. Vaidele anti sisuline vastus 18.09.2006 korralduses nr 110, millele esitatud vaide vaatas vallavanem läbi 16.10.2006 kirjaga nr 5-2.4/420. Kaebaja 05.02.2007 avalduse 2 ha määramiseks vaatas vallavalitsus läbi 20.03.2007 kirjaga. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide piiride määramise osas. Tagastava maa piirid on määratud asendiplaanil, millega kaebajal on olnud võimalik tutvuda ja kinnitatud maa tagastamise korraldusega. S 143 tagastamise menetluses on arvestatud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-07-1633, mille kohaselt oleks pidanud lugema, et kaebajale on asendiplaan teatavaks tehtud ja piirid kätte näidatud ning jätkama tagastamismenetlust. Kaebuse täiendus on vastustaja hinnangul ainetu, kuna korraldus nr 34 on õiguspärane. Vastustaja oma vastuväidetes vallavalitsuse 01.10.2009 korraldusele nr 152 ei tunnista esitatud kaebust ning jääb korralduses esitatud põhjenduste juurde. Kaevatav korraldus ei saa rikkuda kaebaja õigusi
lg 1 p 2 järgi, kuna kaebaja puudub õigus nõuda maad tagasi viidatud sätte alusel. Vaidlusaluse maa omanikul olid pärijad, kes tunnistati maa õigustatud subjektideks, kaebajat nende hulgas ei olnud. Kaebaja päris nõudeõiguse M L´i järgi, mis moodustab 1/8 mõttelise osas 2,42 ha suurusest S maaüksusest ning nimetatud ulatuses saab kaebaja maa tagastamist taotleda. E. L´ile moodustati E´i maaüksus mõõdistuse teel ning selle pindala on määratud ruutmeetri täpsusega. Teistele õigustatud subjektidele maa tagastamisel juhindus vallavalitsus haldusasjas nr 307-1633 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 13 toodud suunistest. Kõigile õigustatud subjektidele on maa tagastatud neile kuuluva nõudeõiguse ulatuses. Samuti on ehitiste kaasomanike mõttelised osad vastavuses tagastatud maa mõtteliste osadega. Seetõttu on ekslik kaebaja väide, et maa on tagastatud osaliselt. Kaebuses toodud
Kaebuse p 19 on demagoogiline, jättes arvesse võtmata
Sätte eesmärk on välistada olukord, kus ehitise omanikest maa tagastamise õigustatud subjektidele tagastatakse maa endise kinnistu ehitisteta osas ning võimaldatakse sellega ehitiste juurde maa erastamist ning need maa tagastamise õigustatud subjektid, kes ei ole ehitise omanikud, jääksid sellisel juhul ilma maa tagasi saamise võimalusest või oleks neile võimalik tagastada nende nõudeõigusest oluliselt väiksem osa.
sätetest ei tulene nõuet tagastada elamu juurde 2 ha maad. Igale õigustatud subjektile saab tagastada maad üksnes tema nõudeõiguse ulatuses. Arvamuse andja Pärnu maavanema hinnangul on maa tagastamine seaduslik. Endise S talu 143 maa suuruseks oli 2,42 ha. Peale pärimisi ja nõudeõiguse loovutamisi on S talumaa tagastamise õigustatud subjektideks E. L ½ mõttelises osas ja ½ mõttelises osas ülejäänud pärijad. Maavanem oma arvamuses nõustus vallavalitsuse seisukohtade ja vastuväidetega. Maavanema hinnangul on 5 3-09-1203 korraldus nr 34 kooskõlas
Kolmandad isikud V. L, L, H. L, L, A. L, L, V. L on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vald oleks pidanud S 143 maal asuva elamu omanikele tagastama elamu juurde maad 2 ha ulatuses. Kolmas isik S. T oma arvamust asjas ei esitanud. Kolmas isik E. L toetab vallavalitsuse väiteid antud asjas. Kolmanda isiku selgituste kohaselt oli M talu maade omanikul 2 poega M ja N. M lapsed ja lapselapsed ei taha sellest kolmanda isiku hinnangul aru saada. E. L on ainuke N järgne õigustatud subjekt ning tema osa maast on käesolevaks ajaks kinnistusse kantud. KOHTU PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatavate haldusaktide tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 02.06.2009 vastustaja 17.03.2009 haldusaktile ning 25.01.2010 kaebuse vastustaja 01.10.2009 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja 17.03.2009 korralduse nr 34 kätte 02.04.2009 (tl 7). Kaebuse kohaselt sai kaebaja vastustaja 01.10.2009 korralduse nr 152 kätte 22.01.2010 (haldusasi nr 3-10-206 tl 8). Seega on kaebused esitatud ORAS § 19 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kuna osades kaebuse esitatud nõuetes on menetlus lõpetatud, ei anna kohus õiguslikku hinnangut väidetele ja tõenditele, mis on esitatud seoses eelpool nimetatud nõuetega. S 143 talumaade õigustatud subjektidele määrati ühekuuline tähtaeg maa jagamise kokkuleppe sõlmimiseks Kihnu Vallavalitsuse 12.06.2006 korraldusega nr 68 (tl 54). Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vaide Kihnu Vallavalitsuse 12.06.2006 kirjale, millega määrati õigustatud subjektidele tähtaeg maa jagamise kokkuleppe sõlmimiseks (tl 55). Juhul, kui kaebaja hinnangul rikuti eelpool käsitletud vaide läbivaatamisel tema õigusi, oleks tulnud tähtaegselt esitada kaebus vallavalitsuse tegevusetusele vaide läbivaatamisel. Esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja vaidlustanud tema poolt Kihnu Vallavalitsuse 12.06.2006 korraldusele nr 68 esitatud vaide menetlemist. Kuna käesolevas haldusasjas ei ole esitatud taotlust seoses eelpool kirjeldatud vaidemenetlusega, käsitleb kohus kaebuses vaidemenetluse osas esitatud väiteid kui kaebuse läbivaatamisega seoses 6 3-09-1203 olevaid asjaolusid ega anna õiguslikku hinnangut vastustaja tegevusele kaebaja 18.07.2006 vaide läbivaatamisel. Kihnu Vallavalitsuse 18.09.2006 korraldusega nr 110 anti S 143 maade õigustatud subjektidele tähtajad õigusvastaselt võõrandatud S 143 maa tagastamiseks vajalike toimingute tegemiseks sh piirprotokollide kooskõlastamiseks. Õigustatud subjektidel tuli allkirjastada maa tagastamise asendiplaanid, piiriprotokollid hiljemalt 31.10.2006 (tl 56-57). Nimetatud korraldust ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud. Tulenevalt eeltoodust ei oma asja lahendamisel ka sisulist tähtsust kaebaja väited seoses 12.06.2006 korraldusele esitatud vaidega, kuna õigustatud subjektid kokkulepet maa jagamiseks ei sõlminud ning seetõttu määrati S 143 maa piiride kulgemine Kihnu Vallavalitsuse poolt. Kaevatava korralduse nr 34 kohaselt on võimalik S katastriüksus moodustada plaani- või kaardimaterjali alusel (tl 19). Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra p 6 kohaselt määrab kohalik omavalitsus vastavuses kehtivate õigusaktidega plaani- või kaardimaterjalil maaüksuse piiri ja pindala. Vallavalitsuse 18.09.2006 korralduse nr 110 kohaselt määrati tagastava maa piirid kindlaks asendiplaani ja piiriprotokollide alusel. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja allkirjastanud piiriprotokolle ega kooskõlastanud asendiplaane korraldusega nr 110 määratud tähtajaks ega ole seda teinud ka hiljem. Eelpool käsitletud korra p 13 sätestab,, kui piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiride kättenäitamise dokumendile ja/või piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks ning katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides. Tulenevalt eeltoodust oli põhjendatud tagastamismenetluse jätkamine vallavalitsuse poolt ning on alusetud kaebaja väited selle kohta, et tagastava maa piire ei ole siiani kindlaks määratud. Kaevatavast korraldusest selgub, et maa tagastamise aluseks on asendiplaanid, mis kuulusid vallavalitsuse 18.09.2006 korralduse nr 110 juurde, seega ei ole kaevatava korralduse vastuvõtmisel koostatud uut asendiplaani, mida oleks tulnud kaebajale allakirjutamiseks esitada. Kaebaja hinnangul on kaevatava korraldusega rikutud tema õigust saada maa tagasi
lg 1 p 2 alusel.
sätestab isikute ringi, kellel on õigus nõuda maa tagastamist või kompenseerimist (õigustatud subjektid). Käsitletud paragrahvi lg 1 p 2 alusel on maa tagastamist või kompenseerimist õigus nõuda füüsilistel isikutel, kes on käesoleva lõike punktis 1 tähendatud isikute pärijad vastavalt Aluste §-le 8. Kui endine omanik on surnud ja Aluste §-s 8 märgitud isikuid ei ole, on maa tagastamist või kompenseerimist õigus nõuda tema õdedel ja vendadel võrdsetes osades ning nende alanejatel sugulastel, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda selle maa tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende vanemal. 7 3-09-1203 Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja päris nõudeõiguse maa tagastamise õigustatud subjektilt
Seega ei saa kaevatav korraldus rikkuda kaebaja õigusi
lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja õigus nõuda maa tagastamist või kompenseerimist tuleneb
Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on vaidlusaluse maa osas õigustatud subjektiks 1/8 mõttelises osas. Kuna S maaüksuse suuruseks on asjas esitatud tõendite kohaselt 2,42 ha, on kaebaja poolt taotletava maa suuruseks 0,30 ha. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid ja vastustaja poolt tabeli kujul koostatud andmeid ehitise omandiosade, nõudeõiguste ja tegelikult tagastatud maa kohta ( tl 78). Hinnates asjas kogutud tõendeid ei tuvastanud kohus vastuolusid vastustaja poolt korraldusega kindlaks tehtud asjaolude ja koostatud tabelis kajastatud andmete vahel. Tulenevalt eeltoodust on õigustatud subjektidele vaidlustatud korraldustega tagastatud maa vastavalt nende nõudeõiguse ulatusele ning ehitiste kaasomanikele on maa tagastatud vastavuses nende omandiosade suurusele ehitise kaasomanikuna. Lähtudes eeltoodust alusetud kaebaja väiteid selle kohta, et maa on tagastatud osaliselt. Kaebaja hinnangul oleks maa tagastamisel tulnud juhinduda
lg 1 p 1 ja
lg 1 ning määrata maa tagastamisel elamu juurde 2 ha suurune maatükk ja see tagastada kuuele elamu kaasomanikule. Ülejäänud maa tulnuks tagastada eraldi kinnistuna kõigi seitsme õigustatud subjekti kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide osale tagastatavast maast.
lg 1 kohaselt juhul, kui tagastataval maal asuv ehitis on mitme õigustatud subjekti kaasomandis ja ehitise kaasomandi osad ning õigustatud subjektide osad tagastatavast maast ei ole võrdsed, tagastatakse neile väljaspool linna piire asuv maa käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatud ulatuses kaasomandisse vastavalt iga õigustatud subjekti osale ehitise kaasomandis. Käsitletud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et tagastataval maal asuv ehitis on õigustatud subjektideks tunnistatud isikute kaasomandis. Kuna antud juhul ei ole ehitise osas kaasomanikeks kõik S 143 maa õigustatud subjektid, ei kuulu
Õiguslikud alused maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks mitme õigustatud subjekti vahel on toodud
. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt tagastatakse maa juhul, kui maa tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, nende kaasomandisse vastavalt nende osadele, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Lähtudes
sätetest saavad oma nõudeõigusest suurema kaasomandi tagastamist nõuda õigustatud subjektid juhul, kui mõnda kaasomandi osa ei taotleta tagasi kogu ulatuses. Kuna maa tagastatakse õigustatud subjektideks tunnistatud isikutele kaasomandisse vastavalt nende osade suurusele, ei saa maa tagastamismenetluse käigus muutuda õigustatud subjektide nõudeõiguse ulatus ning seoses sellega neile tagastamisele kuuluva maa suurus. Kuna antud juhul on 8 3-09-1203 ehitise kaasomanike nõudeõigusele vastava maatüki suuruseks 1, 2 ha ning tulenevalt eelpool tuvastatust on maatükk tagastatud kaasomandisse vastavalt iga õigustatud subjekti osale ehitise kaasomandis, ei ole kaevatavate korraldustega rikutud kaebaja kui maatagastamise õigustatud subjekti õigusi S 143 maa tagastamisel. Hinnates asjas kogutud tõendeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning arvestades seda, et vaidlusaluse maa osas on läbitud mitmeid vaide- ja kohtumenetlusi, olid kaevatavad korraldused kaebajale arusaadavad ka ilma viideteta konkreetsetele maa tagastamise toimikus asuvatele tõenditele. Seega oli kaebajale tagatud võimalus langetada läbimõeldud otsus, kas vaidlustada vallavalitsuse poolt vastuvõetud korraldused kohtus või mitte. Kaebaja on talle antud kaebeõigust kasutanud. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.