Obsah (6)

§ 16§ 44§ 45§ 40§ 43§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 15.märtsil 2011.a. Tallinnas 3-10-3352 AS „Logica Eesti“ kae

ldamise kord“(edaspidi „konkursi kord“) §-dele 21 ja 44 ning konkursikomisjoni 9.11.2010.a. protokollilisele otsusele tuginedes tagasi AS „Helmes“ ja AS „Sivex International“ ühispakkumise(p 1); kvalifitseeris pakkujatena AS „Logica Eesti“, AS „Reaalsüsteemid“, OÜ „Girf“, OÜ „BPW Consulting“ ja AS „Helmes“, kes esitasid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks kõik PKD-s nõutud dokumendid, mille kohaselt pakkujad vastavad PKD kvalifitseerimistingimustele(p 2) ning tunnistas nende pakkumised vastavaks kui kõikide PKD tingimustega kooskõlas olevad pakkumised(p 3); tunnistas edukaks OÜ „Girf“ pakkumise kui hindamiskriteeriumide kohaselt kõige soodsama, piiriületuse ootejärjekorra kohavõtmise tasuga 13.04 kr(ilma käibemaksuta)(p 4); kohustas ministeeriumi õigus- ja haldusosakonda ette valmistama OÜ-ga „Girf“ sõlmitava halduslepingu projekti(p 5). AS „Logica Eesti“ ja OÜ „Girf“ vaidlustasid siseministri 24.11.2010.a. käskkirja halduskohtus(haldusasjad nr 3-10-3352 ja 3-10-3375). 10.01.2011.a. määrusega liitis Tallinna Halduskohus kaebused ühte menetlusse, peaasjaks haldusasi nr 3-10-3352(tl I-155-156). Kaebuste õigeks lahendamiseks nõudis kohus Siseministeeriumilt välja mõlema kaebaja pakkumised, millest edastas kolmandatele isikutele kaebajate nõusolekul nende ärisaladuse kaitsmise eesmärgil ainult pakkujate kvalifikatsiooni puudutava osa. Pakkumiste ärisaladust sisaldava osaga tutvus üksnes kohus, kes kasutab neid andmeid, kui need on vajalikud kohtuotsuse tegemisel, ainult sellisel viisil, mis ei riku kaebajate ärisaladust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja AS „Logica Eesti“ palub tühistada vaidlustatud käskkirja p 4 ja 5 täielikult, p-d 2 ja 3 OÜ-d „Girf“ puudutavas osas ning tuvastada konkursikomisjoni 9.11.2010.a. protokolli nr 2 punkti “Ootealadele pakutavad mittetasustatavad lisafunktsionaalsused“ õigusvastasus. Rikutud on kaebaja õigust osaleda avalikul konkursil, mida peetakse ausalt ja läbipaistvalt ning kus koheldakse kõiki isikuid võrdselt. OÜ „Girf“ pakkumine, mis polnud kooskõlas kõikide PKD tingimustega, tunnistati meelevaldselt kvalifitseerituks, vastavaks ja edukaks. OÜ „Girf“ ei saanud kinnitada PKD p-s 9.1.13 nõutud halduslepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu, sest vastava intellektuaalse omandi omanik AS „Sivex International“ pole OÜ-le „Girf“ oma patendi kasutamise õigust andnud, vaid on andnud selle kaebajale. Seepärast oleks vastustaja pidanud vastavalt PKD p-le 15.1 kõrvaldama osaühingu konkursilt valeandmete esitamise pärast. 2 Ülalmärgitud põhjusel ei saanud vastustaja tunnistada OÜ „Girf“ pakkumist ka edukaks. Tegelikult oli majanduslikult soodsaim kaebaja pakkumine, sest PKD p 18 kohaselt tuli väärtuspunktide andmisel järgida ainult Merit Point süsteemi. Vastustaja on aga kohati kasutanud Podium süsteemi, mistõttu kaebaja ei osutunudki edukaks pakkujaks. Nimetuse „Podium(poodium) süsteem“ on kaebaja ise andnud süsteemile, mis hindab pakkumisi edatabeli alusel, nagu kasutatakse spordivaldkonnas võistlejate autasustamisel. Kahe erineva süsteemi kasutamise tagajärjel on pakkumiste hindamisel saadud vale tulemus, vastustaja on rikkunud PKD p 18. Merit Point süsteemi(proportsionaalse) kohaldamise korral oleks kaebaja punktisummaks 86 ja OÜ-l „Girf“ 82. Siseministeerium on osaliselt hinnanud pakkujaid ebaproportsionaalselt, mistõttu kaebaja asemel tunnistati edukaks pakkujaks OÜ „Girf“. Merit Point süsteemi arvutamise meetodiks on: pakkumise punktid = miinimumhind : konkreetse pakkumise hind * osakaal. Sellist valemit on kasutanud Siseministeerium ka varasemates hangetes. PKD lisa 1 p 1.4 esimese lause kohaselt peab edukas pakkuja tervikliku teenuse täitma hiljemalt 15.05.2011.a. OÜ „Girf“ on lubanud tervikliku süsteemi välja töötada minimaalselt poole aasta jooksul, mis seab ohtu tähtaja täitmise. Samas on kaebaja võimeline pakkuma juba toimivat terviklikku piiriületussüsteemi, mida saab kasutama hakata kohe peale maksimaalselt nädala pikkust seadistusperioodi koostöös AS-ga „Sivex International“. Avaliku

ldaja otsused peavad olema kontrollitavad. Konkursikomisjoni 9.11. 2010.a. protokollilise otsuse väärtuspunktide tabelist ei nähtu, mitu tundi iga pakkuja pakkus ootealade mittetasustatavaid lisafunktsionaalsusi. Seetõttu pole võimalik kontrollida

ldaja arvutusi ning nimetatud osa otsusest on mittekontrollitav ja ebaseaduslik. Kaebuse rahuldamise korral on kaebajal võimalik saada eriõigus ning sõlmida siseministeeriumiga haldusleping piiriületuse ootejärjekorra andmekogu tehniliseks realiseerimiseks ja andmekogu haldamiseks. Kolmanda isikuna palub AS „Logica Eesti“ jätta OÜ „Girf“ kaebus rahuldamata. Osaühingu kahtlused, mis on esitatud seoses aktsiaseltsi mittevastamisega kvalifikatsiooninõuetele, on ümber lükatud AS „Logica Eesti“ pakkumuse ning selle juurde kuuluvate kvalifikatsioonidokumentidega. Väär on osaühingu väide, et Siseministeerium kahtles kolme kaebaja programmeerija TEPLA projektis osalemises. Vastustaja kahtles kolme AS „Logica Eesti“ töötaja(sh 1 programmeerija) seotuses TEPLA projektiga. Nimetatud kahtlus tekkis põhjusel, et TEPLA pakkumises sisalduvate CV-de hulgas polnud nende 3 programmeerija nimesid. Aktsiaselts kasutas lepingust tulenevat õigust lisada täiendavaid resursse TEPLA projekti hankija Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse(SMIT) nõusolekul ning nende kolme liikme kohta AS „Logica Eesti“ need nõusolekud ka sai. Kahtlusalune isik H.N. osaleb projektis siiamaani, s.t. teostab TEPLA 2. etapi jätkutöid. Tõendid selle kohta on saadetud ministeeriumile, kuid nendele osaühingul tõenäoliselt ligipääs puudub. K.P. CV-s on märgitud keeleoskuseks "emakeel", mis tähendab vähemalt head eesti keele oskust. K.P. on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasium Tartus 2003.a., tema riigieksamite tulemused: matemaatika 97p, eesti keele kirjand 95p, inglise keel 93p, keemia 92p. AS „Logica Eesti“ märkis allhankijaks Logica PLC(Logica kontsern 39 000 töötajaga) ning allhankelepingu osa suuruseks: "Alla 5% rakenduse arendustööde kogumahust"(mitte lepingu kogumahust), mis tähendab, et põhirakendusel(minimaalne tarkvaraline rakendus, mis on vajalik elektroonilise piiriületuse käivitamiseks - selle juurde ei kuulu kõiksugused hiljem Siseministeeriumi poolt tellitavad lisaarendustööd) kasutatakse peamiselt AS „Logica Eesti“ tarkvararenduse jõudusid. Selle sammu eesmärgiks oli anda hankijale mõista, et tarkvaralise lahenduse tuuma väljatöötajad on peamiselt aktsiaseltsi inimesed ja kogu süsteemi teadmine jääb Eestisse. AS „Logica Eesti“ ei näe ühtki põhjust, miks Logica kontsern oma 39 000 töötajaga ei peaks olema valmis 8000 töötajat vajadusel lisaarendustesse kaasama. Kaebaja OÜ „Girf“ palub tühistada siseministri 24.11.2010.a. käskkirja nr 1-3/254 p-d 2 ja 3 AS-i „Logica Eesti“ puudutavas osas. Vastustaja on põhjendamatult pakkujana kvalifitseerinud AS „Logica Eesti“, kes ei vasta kvalifitseerimistingimustele ning ühtlasi on ka tema pakkumus 3 mittevastav. See riivab kaebaja ettevõtlusvabadust(PS § 31), legaliteedi põhimõtet(PS § 3 lg 1) ja ausa menetluse põhimõtet(EIÕK art 6). Kuigi kaebaja pakkumus tunnistati edukaks, on võimalik tema õiguste riive, sest AS „Logica Eesti“ vaidlustas halduskohtus kaebaja kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise. Kaebajal puudub võimalus aktsiaseltsi kvalifitseerimise õiguspärasuse kontrollimiseks, sest vastustaja keeldus talle AS „Logica Eesti“ kvalifitseerimisdokumentide väljastamisest. Kuid kaebaja on igapäevaselt turul tegutsedes üldiselt informeeritud konkurentide majanduslikust ja finantsseisundist ja tehnilisest kompetentsusest osutada avaliku konkursi raames ostetavaid teenuseid ning on selle põhjal veendunud, et aktsiaselts pole täitnud PKD p-des 8.3.1-8.3.2 sätestatud kvalifitseerimistingimusi eelkõige selles osas, et tema poolt esitatud tõendid on vanemad kui 30 päeva. PKD p 8.8.2 kohaselt peab pakkuja esitama töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ja meetmete kirjelduse. Kaebaja on veendunud, et AS „Logica Eesti“ pole seda teinud, s.t. pole nõutud dokumenti hankijale esitanud. Arvestades PKD p-s 8.9 kehtestatud vägagi kõrgeid nõudmisi pakkuja isikkoosseisule, on kaebaja veendunud, et aktsiaseltsil puuduvad nõutud tingimustele vastav projektijuht, süsteemianalüütik, süsteemiarhitekt, programmeerijad ja testijad. PKD p 15.1 sätestab, et hankija kõrvaldab pakkuja konkursilt, kui too pole esitanud PKD p 9 alapunktides nimetatud dokumente, esitatud dokumentidest ilmneb konkursist kõrvaldamise alus või kui pakkuja on esitanud valeandmeid hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. PKD p 15.3 kohaselt ei kvalifitseerita pakkujat, kui pole täidetud kõik PKD p 8 alapunktides loetletud tingimused.

§ 16

sätestab, et õiguse andja kontrollib pakkumisel ettevõtjate kvalifikatsiooni, milleks tal on õigus nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et ettevõtja 1)omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava eri- või ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks(toimingute teostamiseks, kaupade tootmiseks, tööde teostamiseks, teenuste osutamiseks jms), 2)on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas. Et AS „Logica Eesti“ kvalifikatsioonis on tõsiseid küsitavusi esinenud, nähtub ainuüksi 9.11.2010.a. (kaebajal ekslikult 17.11.2010.a.) protokolli nr 2 punktist 2, kus on kirjas, et aktsiaseltsil on esinenud tõsised probleemid isikkooseisu puudutavates referentsides. AS „Logica Eesti“ kvalifitseerimisega on vastustaja rikkunud

§ 16

pp 1, 3 ja PKD pp 15.1, 15.3.

§ 44

ja PKD p 16.4.1 kohaselt lükatakse pakkumine tagasi, kui see ei vasta PKD-s esitatud tingimustele, samuti siis, kui ettevõtja pole kvalifitseeritud. Kui kohus tuvastab, et AS „Logica Eesti“ on põhjendamatult kvalifitseeritud, tuleb tühistada käskkiri ka osas, milles aktsiaseltsi pakkumine tunnistati vastavaks.

§ 45

ja PKD p 16.5 lubavad vastustajal lükata pakkumine igal ajal tagasi, kui selgub, et selles esitatud andmed pole tõesed. AS „Logica Eesti“ pakkus halduslepingu täitmisel lisaarendustöid aastas 7 450 285 056 kr suuruses summas. 17.11.2010.a. protokollist nr 2 nähtuvalt on vastustaja esitanud aktsiaseltsile selle kohta järelepärimise, kus palus kirjeldada, milles nimetatud arendustööd seisnevad ning põhjendust, kuidas suudab pakkuja sellises mahus arendustöid pakkudes halduslepinguga võetud kohustusi täita. Vastuseks järelepärimisele on AS „Logica Eesti“ 29.10.2010.a. vastustajale teatanud, et on valmis teostama mistahes tarkvara arendustöid kuni 15 872 000 tunni ulatuses aastas ehk mahus 7 450 285 056 kr ning et lisaarendustööde teostamine ei mõjuta halduslepingu täitmist. Kaebaja arvates pole aktsiaselts ilmselgelt suuteline oma lubadust täitma. AS „Logica Eesti“ aktsiakapital on äriregistri andmetel kõigest 1,5 milj kr, samuti pole ta mitte kunagi ligilähedastki aastakäivet saavutanud(kolmanda isiku majandusaasta aruanded peavad PKD p 8.7.2 järgi sisalduma ka tema pakkumises). Kuna hanke eeldatavaks aastaseks maksumuseks on ca 12,5 milj kr, teised pakkujad on pakkunud lisaarenduste maksumuseks ühes aastas vahemikus 600 000 kr – 3 912 500 kr, AS „Logica Eesti“ aktsiakapital ja majandusaasta aruannetest nähtuv käive ei ulatu tema poolt pakutud lisaarendustööde summale ligilähedalegi, on aktsiaselts üksnes hindamiskriteeriumidega manipuleerimise eesmärgil märkinud, et on valmis teostama mistahes tarkvara arendustöid kuni 15 872 000 tunni ulatuses aastas ehk mahus 7 450 285 056 kr. Reaalselt puudub AS-l „Logica Eesti“ selline lisaarendustööde teostamise suutlikkus, mistõttu on tema pakkumine mittevastav ja ühtlasi on ta esitanud 4 vastustajale valeandmeid. Siseministeerium on põhjendamatult ning

§ 44

ja PKD punkte 16.4.1, 16.5 rikkudes tunnistanud aktsiaseltsi pakkumise vastavaks. 21.02.2011.a. kohtuistungil sai kaebaja võimaluse tutvuda AS „Logica Eesti“ kvalifitseerimist puudutavate dokumentidega, s.o aktsiaseltsi pakkumusele lisatud dokumentidega, mille alusel vastustaja luges AS „Logica Eesti“ kvalifitseerunuks. Need dokumendid toetavad kaebaja väidet et aktsiaseltsi pakkumises esitatud isikkoosseis ei vasta PKD p-s 8.9 kehtestatud nõudmisele, et vähemalt 2 programmeerijal peab olema vähemalt 2-aastane töökogemus programmeerijana, töökogemus JAVA infosüsteemidega viimase 2 aasta jooksul, osalemine programmeerijana vähemalt kahes vähemalt 1 000 000 kr suuruse eelarvega tarkvara projektis, valdama eesti keelt kõnes ja kirjas heal tasemel. Aktsiaseltsi esitatud nelja programmeerija CV-des on märgitud osalemine TEPLA projektis, nendest kolme osalemise väite tõelevastavuses vastustaja kahtles, AS „Logica Eesti“ aga ühtegi tõendit kahtluse kummutamiseks ei esitanud. Seetõttu jääb arusaamatuks, mille pinnalt Siseministeerium tuvastas valeandmete mitteesitamise. TEPLA projektis mitteosalenud programmeerija puhul pole täidetud nõue viimase kahe aasta jooksul JAVA infosüsteemidega töökogemuse kohta. Programmeerija K.P. eesti keele kirjalik oskus on täiesti teadmata. On ilmne, et vähemalt kolm programmeerijat ei vasta kõikidele PKD nõuetele, mistõttu oli aktsiaseltsi kvalifitseerimata jätmine vältimatu. Kvalifitseerumisdokumentidest nähtuvalt oli aktsiaseltsil kokkulepped allhankijate kasutamiseks kuni 5% ulatuses rakenduste arendustööde kogumahust, AS „Logica Eesti“ pole ilmselgelt võimeline teostama ise lisaarendustöid aastas 7 450 285 056 kr suuruses summas, sest tema viimase kolme majandusaasta käive on olnud vahemikus 42 - 54 milj. kr. Samuti eeldab aasta jooksul 16 milj. lisatöötunni tegemine vähemalt 8000 töötaja olemasolu, keda aktsiaseltsil majandusaasta käibeid arvestades pole, kõnealuse projekti täitmisse on ta kaasanud kõigest 11 töötajat. Kolmanda isikuna palub OÜ „Girf“ jätta AS „Logica Eesti“ kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata kui ilmselgelt perspektiivitu või kui kohus seda ei tee, siis jätta kaebus rahuldamata. Aktsiaselts on vaidlustanud ainult käskkirja OÜ-d „Girf“ puudutava osa, millest aga ei piisa kaebuses taotletud eesmärgi saavutamiseks. Siseministri 6.10.2010.a. käskkirjaga nr 13/225 avaliku konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjon oli volitatud teostama konkursi käigus läbiviidavaid protseduure, kontrollima pakkumiste vastavust ja pakkujate kvalifikatsiooni, valima välja pakkuja, kelle pakkumine edukaks tunnistatakse ja kellele antakse üle piiriületuse ootejärjekorra andmekogu haldamise ainuõigus ning sõlmitakse haldusleping. Seega omas komisjon ministri volitust konkursi teostamise raames võtta siduvalt vastu otsuseid ja teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas hinnata hindamiskriteeriumeid ja järjestada pakkujad vastavalt hindamistulemustele ning tunnistada parim pakkumine edukaks. Sellise sisu ja ulatusega volituse andmise õigus tulenes Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määruse nr 303 §-st

1. Samuti on PKD punktiga 18.4 määratud, et pakkumisi hindab konkursikomisjon. AS „Logica Eesti“ on jätnud vaidlustamata konkursikomisjoni 9.11.2010.a. protokollilise otsuse nr 2, milles õiguslikult siduvalt tuvastatud asjaoludele tugines siseminister oma 24.11.2010.a. käskkirjas. AS „Logica Eesti“ väidab vaid, et protokolli nr 2 põhjendavas osas peaks väärtuspunktide tabelis olema ootealade mittetasustatavate lisafunktsionaalsuste osas rohkem informatsiooni, pole aga selgitanud, miks peaks üldse hindamistabelis olema sellise detailsusega teave. Samuti pole aktsiaselts vaidlustanud komisjoni 9.12.2010.a. protokollilist otsust nr 4, millega komisjon luges OÜ „Girf“ pakkumise vastuvõetuks. Sõltumata käskkirja tühistamisest jäävad ülalmärgitud eelhaldusaktid kehtima, OÜ „Girf“ pakkumine on endiselt käsitletav eduka pakkumisena ja ministeerium peab temaga halduslepingu sõlmima. Aktsiaseltsi väited osaühingu poolt valeandmete esitamise kohta on paljasõnalised. PKD-s ja selle lisades pole nõutud AS „Sivex Internationali“ patendiga kaitstud lahenduse kasutamist ega sellekohase intellektuaalse omandi õiguste olemasolu kinnitamist. Pealegi pole AS „Sivex International“ patendi- või autoriõiguste rikkumise alast vaidlust tsiviilkohtus algatanud ja AS „Logica Eesti“ ei saa seda tema eest teha haldukohtus. Seega polnud vastustajal võimalik otsustada intellektuaalse omandi õiguste kuuluvuse üle, vaid ta sai üksnes nõuda pakkujatelt kinnitust, et pakkujal 5 on kõik halduslepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused olemas. Kinnituse eesmärk oli anda teavet halduslepingu täitmisel tekkiva teose(arvutiprogrammi) varaliste autoriõiguste olemasolu kohta. Sellise kinnituse on OÜ „Girf“ esitanud ja vastustaja on seda aktsepteerinud. Paljasõnaline on ka AS „Logica Eesti“ väide, et vastustaja on kasutanud Merit Point süsteemi asemel Podium-süsteemi. OÜ „Girf“ pole viimasest hindamissüsteemist üldse teadlik ning tal puudub alus kahelda, et vastustaja on kasutanud PKD-s ettenähtud hindamissüsteemi õigesti ja eesmärgipäraselt. AS „Logica Eesti“ pole selgitanud, milles seisneb hindamissüsteemi ebaõige kasutamine ja kus on tehtud viga, iseäranis arvestades seda, et PKD punktides 18.1 – 18.2 on üksikasjalikult kirjeldatud pakkumiste hindamise ja hindamispunktide andmise protsessi. Kuna PKD näol on tegemist hindamiskorda kõikide osapoolte jaoks siduvalt reguleeriva haldusaktiga, siis peab vastustaja poolt teostatud pakkumiste hindamine vastama PKD-s kirjeldatule. Vastustaja on PKD punktides 18.1.1 – 18.1.5 sätestatud kriteeriumid õigesti välja arvutanud ja pakkujad PKD punkti 18.2 alusel õigesti järjestanud. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Konkurss on läbi viidud ausalt, kooskõlas PKD tingimustega ja kõiki isikuid on koheldud võrdselt. OÜ „Girf“ kvalifitseerimine ei saa rikkuda AS „Logica Eesti“ õigusi. Arusaamatu on aktsiaseltsi väide, et konkursi eesmärgiks on luua AS „Sivex International“ patendile vastav süsteem. Eraõiguslikul isikul pole võimalik patenteerida piiriületuse korraldamist. Põhiseaduse §-st 35 tulenevalt on igaühel õigus ületada Eesti riigipiiri välisriigi suunas ning riik on kohustatud looma selleks asjakohase korralduse ja menetluse, mis ei piirdu üksnes piiripunkti territooriumil tehtavate toimingutega. PKD lisa 1 „Ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemi funktsionaalsete nõuete kirjeldus“ ütleb sõnaselgelt, et nimetatud dokumendi eesmärgiks on kirjeldada piiriületuse korraldamise töögrupi poolt defineeritud nõudeid loodava ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemi hankimiseks ja rakendamiseks(p 1.1); konkursi eesmärgiks on Eesti Vabariigi maanteepiiripunktides(Narva, Koidula, Luhamaa) sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamine piiriületuse ootejärjekorra andmekogu tehnilise realiseerimise ja haldamise teel vastavalt PKD-s ja riigipiiri seaduses sätestatud tingimustele, milleks on kavas luua üks ja ühine infosüsteem kõikidele ootealadele ning avaliku konkursi käigus leida infosüsteemi haldaja, kellega Siseministeerium sõlmib halduslepingu(p 1.4). Siseministri 11.08.2010.a. määruse nr 34 „Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu põhimäärus“ kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Siseministeerium; andmekogu volitatud töötleja on infosüsteemi haldaja, kellele kuuluvad halduslepingu täitmise käigus loodava arvutiprogrammi varalised autoriõigused. Seetõttu küsib vastustaja konkursil osalejatelt kinnitust selle kohta, kas pakkuja omab halduslepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi. Seejuures polnud mingit tähtsust, milliseid intellektuaalse omandi õigusi pakkuja omab. Selliste õiguste olemasolu on kinnitanud mõlemad kaebajad. Koostööd AS-ga „Sivex International“ pole AS „Logica Eesti“ oma pakkumises kordagi nimetanud, kuigi PKD p-d 8.5 ja 8.6 kohustasid pakkujat, juhul kui too kavatseb kasutada alltöövõtjaid, esitama selle kohta kohast kirjalikku kinnitust ning näitama pakkumises, kui suures osas kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid, koos alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises ning teabega lepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, kus pakkuja kavatseb nendega allhankelepinguid sõlmida. AS „Logica Eesti“ esitas andmed üksnes alltöövõtjate OÜ „Collade“ ja Logica PLC kohta, kelle osaks oli märgitud alla 5% rakenduste arendustööde kogumahust. Ühispakkumise esitamine oli keelatud. Kuna tegemist on infosüsteemi loomisega, millele on vastustaja koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötanud väga täpsed funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded, võtab infosüsteemi nõuetekohane töölerakendamine aega. AS „Logica Eesti“ väide, et ta on võimeline pakkuma toimivat terviklikku piiriületussüsteemi, mida saab kasutama asuda kohe, maksimaalselt peale nädalast seadistusperioodi, ei vasta kindlasti tõele. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma mingit tähtsust, et vastustaja lubas AS-l „Sivex International“ kasutada viimase loodud e-järjekorra süsteemi Koidula maanteepiiripunktis. See infosüsteem ei vasta esitatud nõuetele ja vajab edasiarendamist. 6 Paljasõnaline on AS „Logica Eesti“ väide, et vastustaja on kasutanud Merit Point süsteemi asemel osaliselt Podium-süsteemi. Vastustaja jaoks on Podium-süsteem tundmatu ning vaatamata otsingutele pole tal õnnestunud leida ametlikke allikaid, saamaks selgitavat materjali nimetatud süsteemi olemuse ja kohaldamise kohta. Kaebuse põhjal pole selge, kas aktsiaselts isegi mõistab Podium-süsteemi olemust ja selle väidetavat erinevust Merit Point süsteemist ning kas see süsteem üldse reaalsuses eksisteeribki, sest AS „Logica Eesti“ pole esitanud kohtule tõendeid Podium-süsteemi olemuse ega kohaldamise praktika kohta. Aktsiaseltsi poolt kohtule esitatud võrdlustabel konkursil osalenute väärtuspunktide arvestamiseks on asjakohatu, kuna käsitleb ja võrdleb ainult pakutud teenuse hinda, luues sellega eksitava ja väära pildi esitatud pakkumiste hindamiseks. PKD p 18 kohaselt sai väärtuspunktide arvutamisel kasutada ainult Merit Point süsteemi, mis välistas väärtuspunktide arvutamisel muude väärtussüsteemide kasutamise. Vastavalt PKD punktidele 18.1 ja 18.2 moodustub 100% punktidest väärtuspunktide andmise meetodil(Merit Point süsteem). Iga PKD p-des 18.1.1-18.1.5 toodud kriteeriumi parimale pakkumisele antakse maksimaalne arv punkte, teised pakkumised saavad punkte proportsionaalselt vähem. Neid tingimusi pole keegi vaidlustanud. Merit Point süsteem ei sea reegleid sellele, milliseid arve võib valemisse sisestada. Arv matemaatilises tähenduses on mingi väärtus, mis on esitatud programmile arusaadavas formaadis. Oluline on vaid, et hinnatavaks väärtuseks poleks 0, sest 0-ga jagamisel ja korrutamisel tekib probleem, mis muudab selle hindamissüsteemi kasutamise mõttetuks ja võib juhtuda, et saavutatakse soovitule vastupidine tulemus. Merit Point süsteemi valemisse ei pea sisestama igal juhul hinda, selle süsteemi järgi antakse eri hindamiskriteeriumidele nende tähtsuse järgi arvuliselt väljendatavad osakaalud, mille alusel selgitatakse välja soodsaim pakkumine. Tavaliselt hinnatakse PKD kohaselt ka hindamiskriteeriume, mis pole seotud kindlate arvnäitajatega. Kuna kõnealuse konkursi PKD tingimuste kohaselt tuli tunnistada edukaks hindamiskriteeriumide suhtes soodsaim pakkumine, polnud vastustajal võimalik ega vajalik PKD-s tingimuseks seada AS „Logica Eesti“ poolt väljapakutud matemaatilist valemit(pakkumise punktid = miinimumhind : konkreetse pakkumise hind * osakaal), sest soodsaima pakkumise väljaselgitamiseks tuli hinnata ka selliseid hindamiskriteeriume, mis pole mõõdetavad kindlate numbriliste näitajatega ning mida saab selgitada välja ainult paremuse alusel, kuid mille hindamine oli oluline. Esitatud pakkumiste võrreldavuse eesmärgil otsustas konkursikomisjon pakkumiste hindamisel anda parimale pakkumisele maksimaalne arv punkte ning Merit Point süsteemile tuginedes arvutati välja osakaalud – hinnatav pakkumine võrdluses parima pakkumisega ja saadud tulemuse suhe osakaalu %-des. Osa hindamiskriteeriumide puhul andis konkursikomisjon kõikidele pakkumistele võrdselt maksimumpunktid põhjusel, et pakkumised vastasid ootustele ja olid võrdselt head, mistõttu oleks olnud põhjendamatu anda maksimumpunktidest vähem punkte. Kuna väärtuspunktide meetodi kasutamist ei kehtesta ükski õigusakt, ei välista miski hindamisel väärtuspunktide omistamist saavutatud koha järgi, mida toetab põhimõttena ka Euroopa Liidu Riigihangete Direktiivi Artikkel 53 “Lepingute sõlmimise kriteeriumid“. Väärtuspunktide omistamist saavutatud koha järgi on Merit Point süsteemi meetodi puhul edukalt praktiseeritud nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Et seda süsteemi on võimalik kasutada igasuguste numbrilistes näitajates väljendatavate hindamiskriteeriumide puhul, kinnitab ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna esindaja seisukoht. Osaliselt teistsugust hindamist ei tulene ühelgi juhul komisjoni 9.11.2010.a. protokollilisest otsusest ning seda pole faktiliselt välja toonud ka AS „Logica Eesti“, mistõttu on tema väide erinevate süsteemide kasutamisest paljasõnaline. AS „Logica Eesti“ poolt kohtule esitatud võrdlustabel konkursil osalenute väärtuspunktide arvestamiseks on asjakohatu, kuna käsitleb ja võrdleb ainult pakutud teenuse hinda ning loob sellega eksitava ja väära pildi esitatud pakkumiste hindamiseks. Kui vastustaja oleks viinud hindamise läbi aktsiaseltsi soovi kohaselt, toonuks see kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja riigile ebasoodsa halduslepingu sõlmimise kohustuse. AS „Logica Eesti“ avaldas konkursil valmisolekut hilisemate arendustööde pakkumiseks summas 7 450 285 056 kr ühes aastas, mis on kümnetes kordades suurem summa kui seda on sõlmitavast halduslepingust saadav aastane orienteeruv tulu, milleks PKD lisa 1 „Tehniline kirjel7 dus“ p 5 kohaselt on 12 500 000 kr aastas. Samas oli PKD lisa 7 vorm VII hindamistabeli järgi minimaalseks arendustööde maksumuseks 500 000 kr aastas. OÜ „Girf“ arvates puudub aktsiaseltsil sellises mahus lisatööde teostamise suutlikus. Pakkumise lisa 7 vormis VII esitas AS „Logica Eesti“ aastase lisaarendustööde võimekusena 15 872 000 tundi, märkides, et see on aktsiaseltsi ning tema allhankijate, sealhulgas tema emafirma Logica PLC offshore tarkvaraarendusüksuse summaarne võimekus pakkuda ühes aastas näidatud tunnihinnaga arendusteenuseid tänast ettevõtte arendusüksuse suurust ning hinnataset silmas pidades. Vastustaja tegi selle väite peale järelpärimise, millele vastuseks kinnitas aktsiaselts veelkord valmidust teostada koos alltöövõtjatega pakkumuses märgitud mahus lisaarendust. Vastustajal polnud põhjust peale täiendava kinnituse saamist arvata, et AS „Logica Eesti“ pole selleks suuteline, seega puudus alus pakkumuse tagasilükkamiseks. Eelnev rahuldas vastustajat ka põhjusel, et nõutud miinimumtööde maht oli aktsiaseltsi poolt tagatud. PKD p 8.6 kohustus ei laiene lisa 7 vormi VII osale, kus märgitakse pakutavate lisaarenduste maksumus ühes aastas, kuna minimaalse mahu vajadusest suuremat ei saa ükski osapool pakkumise esitamise hetkel teada. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab AS „Logica Eesti“ korrektne kvalifitseerumine riivata OÜ „Girf“ ettevõtlusvabadust ning legaliteedi ja ausa menetluse põhimõtteid. AS „Logica Eesti“ vastab PKD punktides 8.3.1 ja 8.3.2 esitatud kvalifitseerimise tingimustele ja nõuetekohased tõendid on esitatud-väljastatud mitte varem kui 30 päeva enne pakkumise esitamise tähtaega. Pakkumise esitamise tähtaeg oli 18.10.2010.a. kell 10.00, aktsiaseltsi esitatud tõendid Maksu- ja Tolliametilt ning Tallinna Linnakantselei finantsteenistuselt maksuvõlgade puudumise kohta on väljastatud 5.10.2010.a. PKD p 8.8.2 kohaselt peab pakkujal olema lepingu täitmiseks vajalik tehniline võimekus võimalus kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks, mille kohta pakkuja esitab vastava kinnituse ning töökvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ja meetmete kirjelduse. AS „Logica Eesti“ esitas oma pakkumuse lk 19-23 kinnituse lepingu täitmiseks vajaliku võimekuse kohta koos töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ja meetmete kirjeldusega(kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjeldus, riskide hindamise metoodika, Logica plc ISO 9001:2008 sertifikaadi koopia), mille kohaselt pakkuja vastab PKD p-s 8.8.2 esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Aktsiaselts on esitanud oma pakkumuse lk 25-59 kõik nõutud dokumendid, mille kohaselt ta vastab PKD p-s 8.9 kehtestatud nõuetele projektijuhi, süsteemianalüütiku, süsteemiarhitekti, programmeerijate ja testijate osas esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Hindamiskomisjoni 9.11.2010.a. protokolli nr 2 punktist 2.3 nähtub, et vastustaja on kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas teinud ka täiendavaid järelpärimisi, mille kohaselt kvalifitseeritud pakkujad vastavad PKD tingimustele. Vastustaja küsis aktsiaseltsilt täiendavalt üle, kas kolm tema meeskonnaliiget osalesid TEPLA arendustöödel. AS „Logica Eesti“ esitas 22.10.2010.a vastuse, milles kinnitas, et nimetatud isikud kaasati TEPLA arendustöödesse projekti käigus peale CV-de ülevaatamist ning nõusoleku saamist SMIT-i poolt. SMIT kinnitas vastustajale AS „Logica Eesti“ väidete tõepärasust. Kõik programmeerijad puutusid kokku JAVA tehnoloogiatega TEPLA arendustöödel. Aktsiaselts selgitas, et nimetatud isikud kaasati TEPLA arendustöödesse projekti käigus peale CV-de ülevaatamist ning nõusoleku saamist SMIT-i poolt. Seega vastas AS „Logica Eesti“ ammendavalt täiendavatele järelpärimistele ning puudusid alused tema mittekvalifitseerunuks tunnistamiseks. AS „Logica Eesti“ pakkumuses on märgitud, et K.P. emakeeleks on eesti keel, sellisel juhul loetakse keeletase vastavaks maksimaalsele võimalikule tasemele nii kirjas kui kõnes. KOHTU PÕHJENDUSED AS „Logica Eesti“ kaebus. Kohus ei nõustu OÜ-ga „Girf“, et aktsiaselts pidanuks oma kaebuse eesmärgi saavutamiseks taotlema ka konkursikomisjoni 9.11.2010.a. protokolli nr 2 tühistamist, milles õiguslikult siduvalt tuvastatud asjaoludele tugines siseminister oma 24.11.2010.a. käskkirjas, ning 9.
2. 8 2010.a. protokolli nr 4 tühistamist, millega komisjon luges osaühingu pakkumise vastuvõetuks, sest sõltumata vaidlustatud käskkirja tühistamisest jäävad ülalmärgitud eelhaldusaktid kehtima, OÜ „Girf“ pakkumine on endiselt käsitletav eduka pakkumisena ja ministeerium peab temaga halduslepingu sõlmima. Vaidlustatud protokollid pole eelhaldusaktid, vaid menetlustoimingud.

§ 40

kohaselt teeb kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile PKD-s esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta õiguse andja, seega vastustaja, mitte komisjon. Kõnealuse komisjoni moodustas siseminister 6.10.2010.a. käskkirjaga nr 225, milles volitas komisjoni teostama avaliku konkursi menetluse käigus läbiviidavaid protseduure, kontrollima pakkumiste vastavust ja pakkujate kvalifikatsiooni, valima välja pakkuja, kelle pakkumine edukaks tunnistatakse ja kellele antakse üle piiriületuse ootejärjekorra andmekogu haldamise ainuõigus ning sõlmitakse haldusleping (tl I-236). Selle volituse alusel tegi komisjon 9.11.2010.a. protokollis nr 2 siseministrile üksnes ettepaneku pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumiste tagasilükkamiseks ning vastavaks ja edukaks tunnistamiseks, otsustused kõikides nendes küsimustes tegi minister vaidlustatud käskkirjas. Komisjoni ettepanekud polnud ministri jaoks mingil määral siduvad, ministri otsustused võinuksid komisjoni soovitatutest ka erineda. Seda kinnitab ka PKD p 18.4, mille kohaselt hindab pakkumisi konkursi komisjon, kuid hankijal(Siseministeeriumil – PKD p 1.3.) on õigus pakkumiste hindamisel kaasata vajadusel väliseid sõltumatuid eksperte(tl I-67). Kohtule jääb ka täiesti arusaamatuks, miks OÜ „Girf“ ise sama käskkirja AS „Logica Eesti“ puudutava osa tühistamist taotledes ei vaidlustanud 9.11.2010.a. protokolli nr 2, sest osaühingu loogikast lähtudes ei saavuta ka tema oma kaebusega soovitud eesmärki, kuna protokoll nr 2 jääb kehtima. 9.12. 2010.a. protokolli nr 4 vaidlustamine poleks olnud vajalik ka juhul, kui käsitada komisjoni protokolle eelhaldusaktidena, sest sel protokollil puudub õiguslik tähendus.

§ 43

sätestab, et edukaks tunnistatud pakkumine loetakse vastuvõetuks 10 tööpäeva möödumisel arvates selle kirjalikult edukaks tunnistamisest, sama on kirjas ka PKD punktis 18.5. Seega ei olene pakkumise vastuvõtmine pärast selle edukaks tunnistamist enam

ldaja tahtest, vaid üksnes edukaks tunnistamise otsuse kehtivusest. AS „Logica Eesti“ kaebus jääb rahuldamata järgmistel põhjustel. Paljasõnaline on kaebaja väide, et OÜ „Girf“ ei saanud kinnitada PKD p-s 9.1.13 nõutud halduslepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu, sest vastava intellektuaalse omandi omanik AS „Sivex International“ pole osaühingule oma patendi kasutamise õigust andnud. OÜ „Girf“ on kinnitanud nii oma pakkumise lk-l 13 punktis 10 kui ka kohtumenetluses, et tal on kõik halduslepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused olemas. Vastustaja selgitas, et lubas küll AS-l „Sivex International“ kasutada viimase loodud e-järjekorra süsteemi Koidula maanteepiiripunktis, kuid see infosüsteem ei vasta esitatud nõuetele ja vajab edasiarendamist. Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid, mis kolmanda isiku ja vastustaja väited ümber lükkaksid. Kui OÜ „Girf“ on kasutanud õigusvastaselt AS-le „Sivex International“ kuuluvat intellektuaalset omandit, saab omandiõiguse rikkumise lõpetamist nõuda üksnes AS „Sivex International“ tsiviilkohtupidamise korras. Kolmanda isiku väitel sellist hagi tema vastu esitatud pole ja kaebaja pole vastupidist tõendanud. Mingit alust pole ka kaebaja kahtlustusel, et kolmas isik ei suuda terviklikku teenust ettenähtud tähtajaks täita. Alusetu on kaebaja väide, et vastustaja pole pakkumiste hindamisel kasutanud PKD p-s 18 ettenähtud Merit Point süsteemi, mille järgi reastatakse pakkumised proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt, vaid on kohati reastanud pakkumised edetabelina, mida kaebaja on nimetanud Podium/ poodium-süsteemiks. Samuti on alusetu kaebaja nõudmine, et vastustaja pidanuks pakkumiste hindamisel kasutama valemit pakkumise punktid = miinimumhind : konkreetse pakkumise hind * osakaal.

§ 21kohaselt peab pakkumine vastama PKD-s esitatud tingimustele.

PKD on ainuõiguse andmise konkursil HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse

ldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused. Kõnealuse konkursi PKD punktis 18.1 on kehtestatud, et edukaks tunnistatakse hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, loetletud kõik hindamiskriteeriumid ning mää9 ratud, kui palju igaühe eest neist punkte võib saada. Punktis 18.2 selgitatakse, et punktis 18.1 nimetatud punktidest moodustub 100% väärtuspunktide andmise meetodil(Merit Point süsteem); iga punktides 18.1.1.-18.1.5 toodud kriteeriumi parimale pakkumisele antakse maksimaalne arv punkte, teised pakkumised saavad punkte proportsionaalselt vähem; maksimaalselt on võimalik saada 100 punkti. Vastavalt punktile 18.3 tunnistatakse edukaks suurima punktide koguarvuga pakkumine(tl I-66-67). Kaebaja pakutud valemit PKD-s märgitud pole, seega ei pidanud vastustaja ka pakkumiste hindamisel seda valemit rakendama, olenemata sellest, kas ja kui sageli ta seda varasematel konkurssidel kasutanud on. On hankija vaba valik, kas ta võrdleb parima pakkumise väljaselgitamiseks hindasid või väärtuspunkte, oluline on, et hindamismeetod oleks selge, lihtne ja arusaadav. Seni kuni PKD-d pole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on see kehtiv ja nii

ldaja kui ka pakkujad peavad selles sätestatud nõuetest lähtuma. Kaebaja pole PKD p 18 alapunktide õiguspärasust ja kehtivust seaduses ettenähtud korras vaidlustanud. Pakkumiste hindamise käik on ära toodud protokolli nr 2 punktis

1. Punkte on pakkujatele antud vastavalt PKD punktis 18.2 toodud hindamise kirjeldusele õigesti. Alusetu on kaebaja nõudmine, et protokolli punktis 4 pidanuks olema ära toodud ka, mitu tundi iga pakkuja pakkus ootealade mittetasustatavaid lisafunktsionaalsusi. Nii kaebaja kui ka kolmas isik pidasid 21.
2. 2011.a. kohtuistungil, kus oli arutusel, milliseid oma pakkumiste osi nad on nõus vastastikku avaldama, punkte, kus kõnealused tunnid kirjas on (vastavalt p 20 ja p 24), oma ärisaladuseks, mida nad polnud nõus avaldama(tl II-90). Järelikult on ka protokollis nr 2 nende tundide arvu avaldamata jätmine põhjendatud ja õiguspärane. Kuivõrd kaebaja on pakkunud suurema arvu tunde ootealade mittetasustatavaid lisafunktsionaalsusi kui kaebaja, on ta pakkumise selle osa eest protokollis nr 2 õigesti saanud kolmandast isikust rohkem punkte(tl I-34-37). OÜ „Girf“ kaebus. Kaebus jääb rahuldamata. Kolmas isik AS „Logica Eesti“ vastab PKD punktides 8.3.1 ja 8.3.2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, mis sätestavad, et pakkuja esitab Maksu- ja Tolliameti tõendi riiklike maksude tasumise kohta ja pakkuja elu- või asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri tõendi kohalike maksude tasumise kohta ning mõlemad tõendid peavad olema väljastatud mitte varem kui 30 päeva enne pakkumise esitamise tähtaega. AS „Logica Eesti“ esitatud tõendid Maksu- ja Tolliametilt ning Tallinna Linnakantselei finantsteenistuselt maksuvõlgade puudumise kohta on väljastatud 5.10.2010.a., seega mitte varem kui 30 päeva enne pakkumise esitamise tähtaega 18.10.2010.a. kell 10.
3. Nendest dokumentidest, mis sisalduvad kolmanda isiku pakkumise punktides 4 ja 6, sai kaebaja 21.02.2011.a. kohtuistungil ka koopiad. Samuti vastavad PKD nõuetele kolmanda isiku programmeerijad. AS „Logica Eesti“ selgitas vastuseks vastustaja järelepärimisele, et nimetatud isikud kaasati TEPLA arendustöödesse projekti käigus peale CV-de ülevaatamist ning nõusoleku saamist SMIT-i poolt. Vastustaja väitel kinnitas SMIT kolmanda isiku selgituste õigsust ning kõik programmeerijad puutusid JAVA tehnoloogiatega kokku TEPLA arendustöödel. Kaebaja pole vastupidist tõendanud. Kohus nõustub ka kolmanda isiku ja vastustaja seisukohaga, et kui kõrgkoolis õppiva K.P. emakeeleks on eesti keel, tuleb tema keeletase lugeda vastavaks maksimaalsele võimalikule tasemele nii kirjas kui kõnes. Alusetu on kaebaja kahtlustus, et AS „Logica Eesti“ pole esitanud töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ja meetmete kirjeldust. Kolmas isik on selle esitanud oma pakkumise lehekülgedel 19-23 ja 68-71 punktides 13 ja 16.2.
4. Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja poleks tohtinud kolmandat isikut kvalifitseerida, kuna too oma majandusaasta käibega 42-54 milj. kr esitas ilmselgelt ülepaisutatud andmeid oma suutlikkuse kohta lisaarendustöid teostada. PKD lisa 7 vorm VII hindamistabeli järgi on minimaalseks arendustööde maksumuseks 500 000 kr aastas, kuid AS „Logica Eesti“ pakkus lisaarendustöid summas 7 450 285 056 kr aastas, märkides, et see on aktsiaseltsi ja tema allhankijate, sealhulgas tema emafirma Logica PLC offshore tarkvaraarendusüksuse summaarne võimekus. Emafirmal on 39 000 töötajat ja kolmas isik ei näe ühtegi põhjust, miks Logica kontsern ei peaks olema valmis 8000 töötajat vajadusel lisaarendustesse kaasama. Kaebaja väidab viitega PKD 10 punktile 8.6., et kolmas isik ei saa oma emafirmat nii suures mahus kaasata, sest aktsiaseltsil on kokkulepped allhankijate kasutamiseks vaid kuni 5% ulatuses rakenduste arendustööde kogumahust. PKD p 8.
5. sätestab, et alltöövõtjate kasutamise korral peab pakkuja oma pakkumises näitama, kui suures osas kavatseb ta sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabega lepingu osas suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepinguid sõlmida. Kaebaja on seda sätet vääralt tõlgendanud. Vastustaja kinnitab, et PKD p 8.6 kohustus ei laiene lisa 7 vormi VII osale, kus märgitakse pakutavate lisaarenduste maksumus ühes aastas, kuna minimaalse mahu vajadusest suuremat ei saa ükski osapool pakkumise esitamise hetkel teada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, PKD p 8.
6. sõnastusest tuleb aru saada nii, et esitada tuleb ainult pakkumise esitamise hetkel teadaolevas mahus hankelepingu täitmisel vahetult osalevate alltöövõtjate nimed ja nõutud andmed üksnes selles mahus hankelepingu täitmisega seonduvate allhankelepingute kohta. Seega ei keela PKD kolmandal isikul lisaarenduste täitmiseks kaasata oma emafirmat nii suures ulatuses, kui ta vajalikuks peab. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et Logica kontsern pole suuteline teostama lisaarendustöid kolmanda isiku pakutud mahus. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele(lg 7). AS „Logica Eesti“ ja OÜ „Girf“ on selles asjas nii kaebajad kui ka kolmandad isikud. Kaebajatena jäävad nende menetluskulud nende endi kanda. Kolmandate isikutena on mõlemad asunud vastustaja poolel ning kuivõrd mõlema äriühingu kaebused jäid rahuldamata, peaksid mõlemad hüvitama teise äriühingu poolt kolmanda isikuna kantud menetluskulud. Kuna nii aktsiaseltsi kui osaühingu menetluskulud kolmandate isikutena on ühes suurusjärgus, jäävad mõlema menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik: D.Maastik 11