KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill
- a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2711 Haldusasi Raivo Hendriksoni kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju 5 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Raivo Hendriksoni apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Raivo Hendrikson, esindaja advokaat Owe Ladva Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus haldusasjas nr 3-09-2711 muutmata ja Raivo Hendriksoni apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta Raivo Hendriksoni menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 või § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla direktori
- aprilli
- a käskkirjaga nr 264-d karistati vahistatu Raivo Hendriksoni kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarsüütegu selles, et R. Hendrikson hommikuse loenduse ja kambrite tehnilise 3-09-2711 seisukorra kontrollimise ajal ei allunud vanglaametniku korraldusele tõusta voodist püsti, riietuda korrektselt ning joonduda vanglaametniku näidatud kohas. Justiitsministeeriumi
- augusti
- a vaideotsusega tunnistati käskkiri distsiplinaarmenetluse nõuete rikkumise tõttu kehtetuks.
- R. Hendrikson esitas
- augustil
- a Tallinna Vanglale kahjunõude, taotledes mittevaralise kahju hüvitamist summas 5 000 krooni. Kaebaja paigutati kartserisse ebaseaduslikult ning sellega rikuti tema õigusi. Kartserikamber ei vastanud ühelegi normile. Puudusid voodi ja vooditarbed päevasel ajal, puudus võimalus tarbida lisatoitu, suitsu, teed, kohvi. Kartserikamber oli rõske ja külm. Kaebaja sai tervisekahjustuse ja kannatas stressi all. Tallinna Vangla
- novembri
- a vastusega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
- R. Hendrikson esitas
- novembril
- a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt Tallinna Vangla direktori
- aprilli
- a käskkirja nr 264-d kehtetuks tunnistamisega. Kaebuse põhjendused: Kaebajale tekitati ebaseadusliku kartserisse paigutamisega moraalset kahju, stressi ja tervisliku üldseisundi laostumist. Tallinna Vangla kartserikambrid ei vastanud ühelegi normile, kamber meenutas ühiskondlikku käimlat, ei olnud võimalik kasutada voodit ning vooditarbeid päevasel ajal ning samuti ei olnud võimalust omada ja pruukida lisatoitu, suitsu, teed ning kohvi. Kambrites valitses külm ja rõske õhk, mis on kaebajale kui tuberkuloosi põdenule rangelt vastunäidustatud.
- Vastustaja vastuväited: Väide tervise kahjustamisest on paljasõnaline. Vangla möönab, et teadmatusest ja ärevusest tingitult võis kaebaja tunda stressi, eitada ei saa, et mõningane eraldatus tavapärasest vanglaelust võis mõjuda kaebaja meeleolule, kuid tegemist oli lühiajalise ebamugavustundega. Lühiajaline ebamugavustunne ei riiva isiku õigusi ja vabadusi niisuguse intensiivsusega, mis võiks alandada inimväärikust. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita.
- Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning Tallinna Vanglalt mõisteti avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju eest kaebaja kasuks välja 500 krooni. Kohtuotsuse põhjendused: Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on esitatud seoses sellega, et kaebajat hoiti 5 päeva kartseris. Haldusakt, millega distsiplinaarkaristus määrati, tunnistati menetlusvigade tõttu kehtetuks. Distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel toimunud karistuse kandmine kartseris ei olnud õiguspärane ja põhjendatud. Kohtuistungil viitas kaebaja esindaja Riigikohtu
- märtsi
- a lahendile nr 3-3-1-93-09, mille p-s 12 selgitati, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses ning sellest lähtudes on võimalik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Nimetatud vaidluses peeti piisavaks rahaliseks hüvitiseks 100 krooni kartseris viibitud ööpäeva eest. Käesoleval juhul taotleb kaebaja 5 000 krooni suurust summat 5- 2
(5)3-09-2711 päevase kartseris viibimise eest, sest tema hinnangul ei olnud kartseritingimused nõuetekohased. Eraldi taotlust ei ole kaebaja seoses kartseritingimuste väidetava mittevastavusega esitada tahtnud ning selles mõttes nõuet kaheks osaks ei jaota, kuid soovib, et tingimustega seonduvat arvestataks rahalise hüvitise väljamõistmisel. Kaebaja ei pidanud kartseritingimusi inimväärseteks, mõnevõrra konkreetsemalt on vastustajale ette heidetud voodi päevasel ajal kasutamise ning lisatoidu saamise võimaluste puudumist. Vastustaja on omakorda viidanud VSKE § 7 lg-le 4, mille kohaselt on kartseri sisustuse hulka kuuluv lavats päevaseks ajaks ülestõstetav, ja kinnitanud, et kartserikamber vastas seaduses sätestatud nõuetele. Rõskuse ja õhutemperatuuri kohta tehtud etteheited lükkas vastustaja ümber väitega, et sellekohaseid kaebusi ei ole vastustajale esitatud. Taolisi materjale ei ole ka haldusasja toimikusse võtmiseks esitatud. Ka ei nähtu, millel põhineb väide, et ei võimaldatud täiendavat toitlustamist. See asjaolu kartserikaristuse kandmisega otseselt ei seostu. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Samas oli vanglal võimalik VangS § 651 lg 4 alusel sisseoste ka piirata. Kaebusest ei nähtu, kelle poolt ja millisel alusel sisseostude tegemist piirati, kuid see ei ole kartserikaristuse kandmise pinnalt esitatud moraalse kahju hüvitamise nõude puhul enam tähenduslik, sest täiendavate piirangute ja ebamugavuste tõttu osutubki rahalise hüvituse väljamõistmine üldse põhjendatuks. Asjast ei nähtu selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks kaebaja kasuks mõista kohtupraktikas väljakujunenuga võrreldes tunduvalt suurem rahasumma. Kuna kaebaja viibis kehtetuks tunnistatud käskkirja alusel kartseris 5 päeva, on põhjendatud 500 krooni suurune hüvitis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Raivo Hendriksoni apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus hüvitise suuruse osas, rahuldada uue otsusega kaebus täielikult ning mõista kaebaja kasuks välja hüvitis 5 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kaebaja nõustub kohtuga, et kartserisse paigutamisega kaasneval vabadusõiguse täiendaval piirangul on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses ja sellest tulenevalt on põhjendatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine. Kuid kaebaja ei nõustu hüvitise määraga. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-93-09 puudutas põhjendamatut viibimist Viru Vangla kartseris. On üldteada, et Viru Vangla kinnipidamistingimused (ja seda eelkõige kartseris) on Tallinna Vangla külma ja rõske, tänapäevastele tingimustele mittevastava kartseriga võrreldes hoopis inimväärsemad. Kaebaja esitas kaebuses ridamisi konkreetseid asjaolusid, mis iseloomustavad kinnipidamistingimusi Tallinna Vangla kartseris, kuid kohus on analüüsinud vaid üksikuid. Hoopis tähelepanuta on jäetud külma ja rõske kartseri mõju kaebaja tervisele. Kõike kaebuses esitatut arvesse võttes on taotletud hüvitis 5 000 krooni põhjendatud ning kohtuotsusega välja mõistetud 500 krooni on liiga väike. Tallinna Vangla kartseri kinnipidamistingimused ehk sealsed täiendava vabaduse võtmise tingimused ei ole samaväärsed kaasaegsete Viru ja Tartu vanglatega.
- Vastustaja vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-93-09 tuleneb, et alusetult kartserikambris viibimine on inimväärikust alandav siis, kui kartserikamber ei vasta VangS § 651 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kohus ei saanud viidatud lahendile tugineda, kuna Tallinna Vangla ja Viru Vangla kartserikambri tingimused on erinevad. 3
(5)3-09-2711 Tallinna Vangla hooned on küll oluliselt vanemad, kuid see ei tähenda, et Tallinna Vangla kartserikambrid ei vastaks nõuetele. Kartserikambrite nõuetele mittevastavust ei ole asjas tuvastatud ja seega pole põhjendatud hüvitise summa suurendamise taotlemine põhjendusega, et kaebaja pidi kandma kartserikaristust Tallinna Vanglas. Väide, et kartserikambri tingimused mõjusid halvasti kaebaja tervisele, on paljasõnaline. Väidet terviseseisundi halvenemisest ei ole kuidagi tõendatud ning see ei nähtu ka kaebaja tervisekaardist. Samuti on paljasõnaline väide, et kartserikambris oli külm ja rõske. Kahjuhüvitise suurendamise taotlus ei ole põhjendatud. Erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid suurema hüvitise väljamõistmist, ei esine. Kartserisse paigutamine ega seal viibimine ei põhjustanud kaebajale püsivaid ega raskeid tagajärgi, vaid üksnes ajutisi ebameeldivusi. Kuna tegemist ei olnud pikaajalise õiguste rikkumisega, on kohtu poolt väljamõistetud 500 krooni proportsionaalne hüvitis õigusvastaselt kartseris hoidmise eest.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- detsembri
- a määrusega määrati kirjalikus menetluses täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtajaks
- aprill
- a, neile vastamise tähtajaks
- aprill
- a ning kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavakstegemise tähtajaks
- aprill
- a. Avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks menetlusosalised täiendavaid avaldusi ega seisukohti ei esitanud.
- aprillil
- a kohtule edastamiseks vanglale üle antud avalduses märgib kaebaja, et ta ei ole saanud vastustaja vastust apellatsioonkaebusele, ning palub vastustajalt mõista välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 320 eurot (5 000 krooni) ja menetluskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Seoses kaebaja
- aprilli
- a avalduses väidetuga, et ta ei ole saanud apellatsioonkaebuse vastust, selgitab ringkonnakohus esmalt, et ringkonnakohtu
- detsembri
- a määrus kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamise, neile vastamise ning kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavakstegemise tähtaegade määramise kohta ja vangla vastus apellatsioonkaebusele edastati kaebajat esindavale advokaadile, kes on
- detsembril
- a kinnitanud nii määruse kui ka apellatsioonivastuse kättesaamist (tl 98 ja 99). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 321 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.
- Apellatsioonimenetluses jätkub vaidlus selle üle, milline peaks olema rahalise hüvitise suurus mittevaralise kahju eest seoses asjaoluga, et kaebaja kandis hiljem kehtetuks tunnistatud käskkirja alusel põhjendamatult Tallinna Vanglas 5 ööpäeva pikkust kartserikaristust. Apellatsioonkaebuses nõustutakse halduskohtuga, et mittevaralise kahju hüvitamise aluseks on käesolevas asjas RVastS § 9 lg-s 1 märgitud vabaduse võtmine, kuid leitakse, et kuna kaasaegsetes vanglates (Viru Vanglas ja Tartu Vanglas) on kinnipidamistingimused üldteadaolevalt inimväärsemad kui Tallinna Vanglas, ei peaks kohus kaebuses kirjeldatud tingimusi arvestades lähtuma Viru Vanglat (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-93-09) ja Tartu Vanglat (ringkonnakohus lisab siinkohal viite eelnimetatud Riigikohtu otsuses osutatud Riigikohtu 4
(5)3-09-2711 otsusele nr 3-3-1-14-06 p 14) puudutavast kohtupraktikast, kus õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on loetud 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Apellandi väitel on kohus jätnud tähelepanuta ka külma ja rõske kartseri mõju kaebaja tervisele. Asjaolud kogumis õigustavad apellandi arvates 5 000 krooni suurust hüvitist. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu.
- RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesolevas asjas on halduskohus tuvastanud ja apellant on sellega nõustunud, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise aluseks on kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguste täiendav piiramine võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Selline täiendav vabadusõiguse piiramine üldiselt kehtiva režiimiga võrreldes on olemuslikult sarnane igas vanglas ega sõltu sellest, millises konkreetses vanglas isikut kinni peetakse. On usutav, et kaasaegsetes vanglates on kinnipidamistingimused, sh kartseri tingimused, vanade vanglatega võrreldes paremad, kuid see ei tähenda kartserikaristusega kaasnevate täiendavad piirangute mahu erinevust. Selleks, et kohtupraktikas väljakujunenud hüvitist suurendada, peaksid esinema RVastS § 9 lg-s 1 märgitud täiendavad mittevaralise kahju hüvitamise alused, näiteks süüliselt väärikuse alandamine või tervise kahjustamine. Nii on kaebaja ka käesolevas asjas väitnud, et kinnipidamistingimused ei olnud inimväärsed ja ta sai tervisekahjustuse. Selliste asjaolude esinemine ei ole aga leidnud kinnitust. Asjast ei nähtu, et kaebajale oleks kartseris 5ööpäevase viibimise tulemusel tekkinud tervisekahjustused. Ka ei kvalifitseeru kaebaja kirjeldatud kinnipidamistingimused, arvestades nende kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti, inimväärikust alandavateks. Isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja väiteid kartseritingimuste ega nende mõju kohta tähelepanuta, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et asjast ei nähtu selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks kaebaja kasuks välja mõista tavapärasest suurem hüvitis.
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega hüvitise suurendamiseks alust. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jääb tema taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata ja kulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 5
(5)