3-10-1678/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1678 Haldusasi N.S.. kaebus Menetlustoiming Kaebuses sisalduvate tagastamine RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. taotluste lahendamine, kaebuse
3. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
4. Tagastada N.S. kaebus HKMS § 11 lõike 31 p 5 alusel.
5. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse punktide 1, 2 ja 3 peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 91 lg 3, § 94, § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3). ASJAOLUD
6. Tallinna Halduskohtule saabus 30.06.2010 N.S.. venekeelne kaebus koos lisadega ja venekeelsete taotlustega menetlusabi saamiseks kaebuse tõlkimiseks ja riigilõivust vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
7. 25.10.2010 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebuse esitaja taotluse menetlusabi (kaebuse tõlkimise kuludest vabastamine) saamiseks ning ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
8. 06.11.2010 saabus kohtule N.S.. kaebuse eestikeelne tõlge koos eestikeelse taotlusega riigi õigusabi saamiseks, taotledes riigilõivu tasumisest vabastamist kui ka esindaja määramist, et parandada ning täiendada kaebust. Lühidalt ei ole N.S.. rahul sellega, et ta ei saanud korterit aadressil Tallinn xxxxxxxxx erastada, üürileping lõppes, üürileandja asenduspinda ei andnud ja ta kuulus korterist väljatõstmisele. 1 KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lõige 31 punkti 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
10. HKMS § 7 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Isikul puudub ilmselgelt halduskohtu poole pöördumise õigus, kui isikul ei saa ilmselgelt olla seda subjektiivset õigust, mille kaitset ta kohtust otsib. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ilmne, et kaebuse esitajal ei saa olla kaebuses näidatud kahju hüvitamise nõudeõigust. Kaebuses on märgitud kolm vastustajat: Justiitsministeerium, Pirita Linnaosavalitsus ja Harju Maavalitsus. Kaebusest on aga näha, et kaebajal on etteheiteid kohtulahendite osas. Kohtulahendeid saab vaidlustada vastavates menetlusseadustikes ettenähtud korras. Riigikohtu otsust ei saa enam edasi kaevata. On näha, et kõik lahendid, millele kaebaja on viidanud, on jõustunud. Nii on jõustunud kohtuotsusega (Riigikohtu
11. oktoobri 2009 otsus nr 3-2-1-85-09) on tuvastatud, et V. B. üürileping xxxxxxxxx kasutamiseks lõppes seoses tähtaja saabumisega ning kohtuotsusega kohustati V. B. ja N.S..t xxxxxxxxx asuva eluruumi ja abihoonete vabastamiseks selliselt, et kui nad keelduvad eluruumi ja abihooneid vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta nad märgitud ruumidest välja. Samuti, et kuna N. S. ei olnud üürilepingu pooleks, ei laiene talle üürilepingust tulenevad üürniku õigused ning hoonestusõiguse lepingu pst 11.2 tulenevad õigused (vt käesoleva otsuse p 21). Seetõttu ei ole kostjal II õigust nõuda eluruumi omandisse andmist hagejalt ega kahju hüvitamist hagejalt ja kolmandalt isikult.
12. Riigikohtu 07.06.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-36-06 oli kaebuse esitajaks M. B.. Selles kohtuasjas leidis kinnitust, et M. B. ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu
13. oktoobri
14. a otsust erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja kohta. Riigikohus leidis, et eluase Tallinnas xxxxxxxxxx, mille üle siin vaidlus käib, erastamisele ei kuulu ja see oli juba teada alates nimetatud Riigikohtu otsuse tegemisest.
15. Riigikohus on öelnud, et N. S. ei ole õigust teostada xxxxxxx korteri osas üürniku õigusi. Seega ei ole tal õigust nõuda eelnimetatud üüripinna kasutamise õiguse lõpetamise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ega asenduspinda. Halduskohtul ei ole aga pädevust anda tsiviil- või haldusasjades jõustunud lahenditele hinnangut, veel vähem neid muuta. Kaebuse esitajat puudutav vaidlus on juba kohtute poolt lahendatud ja asjaolu, et kaebajale need lahendused ei meeldi, ei anna talle alust esitada samadel alustel kahju hüvitamise nõue ja kogu vaidlust sisuliselt uuesti alustada.
16. Teine õiguskaitsevahend rahulolematuse korral kohtulahenditega sisaldub riigivastutuse seaduse §-s 15: kui isik leiab, et kohtu tegevusega on talle tekitatud kahju. Seejuures on sellise õiguskaitsevahendi teostamiseks konkreetne alus: riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
17. Ei asja materjalidest ega ka kaebaja väidetest nähtuvalt sellist kuritegu tuvastatud ei ole. Tegemist peab olema jõustunud kohtulahendiga, millega kohtunik on mõistetud süüdi õigusmõistmisalases kuriteos. Kohus saab aru kaebuse täiendusest nii, et kaebaja on esitanud Harju Maakohtu kohtuniku Mai Graubergi suhtes kuriteoteate (viidanud on kriminaalasja numbril 08730000341). Jõustunud kohtulahendit kohtunik Mai Graubergi poolt toime pandud õigusmõistmisalase kuriteo suhtes ei ole. Niisamuti ei ole õigusmõistmisalases kuriteos süüdi mõistetud teisi kaebaja poolt viidatud kohtulahendite tegemisel osalenud kohtunikke. Seega on kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise suhtes ilmselgelt perspektiivitu. 2
18. Kaebuse tekstist on näha ka, et kaebuse esitajal on etteheiteid ka kohtutäitur Kaire Põltsi tegevusele väljatõstmistoimingute tegemisel. Selle nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tõsi, kohtutäitur on küll vabakutseline, kuid siiski riigivõimu esindaja ehk avaliku võimu kandja. Vastavalt HKMS § 3 lõikele 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seega tuleb see nõue HKMS § 11 lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu tagastada. Siinjuures juhib kohus tähelepanu ka sellele, et riik vastustab kohtutäituri tekitatud kahju eest vaid erandjuhul. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Kohtutäituri seaduse § 9 lõike 6 kohaselt juhul kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu. Seega kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju osas, tuleb seda teha esiteks hagiga Harju Maakohtusse ja teiseks suunata kohtutäituri vastu, mitte riigi vastu.
19. Kohus tagastab küll kaebuse kohtute ja kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju osas, ent märgib, et kui kaebaja sooviks on saada munitsipaal- või sotsiaaleluruum, siis peab kaebaja esmalt vastava taotlusega pöörduma pädeva haldusorgani poole ning keelduva otsuse korral on kaebuse esitajal vastavalt HKMS § 9 lõikele 2 õigus vaidlustada see 30 päeva jooksul halduskohtus.
20. Kuna kaebus tuleb tagastada, jätab kohus rahuldamata esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kadriann Ikkonen kohtunik 3