← Eesti

2-10-50188/2

Obsah (4)§ 102§ 70§ 371§ 463

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-50188 Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi P.J.`i hagi T.J. vastu abielu lahutamise nõudes Menet

§ 102

lg 2, 3 kohaselt, Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal, mõlema abikaasa elukoht on Eestis, ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et nii hageja kui ka kostja ametlik elukoht on Saksamaal. 5.

§ 70

lg 4 kohaselt, käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. 6. EL Nõukogu 27.11.2003 määruse nr. 2201/2003 artikli 3 punkti 1a kohaselt, abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil: • on abikaasade alaline elukoht või • oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või • on kostja alaline elukoht või • on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või • on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt • aasta vahetult enne taotluse esitamist, või • on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht. 7.

§ 371

lg 1 p 1 kohaselt, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna rahvusvahelise õiguse järgi on poolte elukohast lähtudes asja pädev lahendama Saksamaa kohus, siis kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kuna poolte alaline elukoht on Saksamaal, siis ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Abielu lahutamiseks tuleb hagejal pöörduda hagiga Saksamaa pädeva kohtu poole. Vaidluse lahendamine Saksamaal koormab vähem hagejat ja kostjat, sest nad ei pea selleks ilmuma Eesti kohtusse. 8. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja

§ 463lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.