) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.08.2010. a määrusega nr 118 kehtestatud kuupalga alammääraks on 278,02 eurot. Pool sellest on 139,01 eurot. 7.
lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, 2 kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.
lg 2 vähendada, sest kostja võime tööga endale ja lapsele elatist teenida on piiratud. Kostjale on määratud töövõime kaotuse protsent 80%, põhjusel üldhaigestumine. 10. Elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõistmisel arvestab kohus, et kostja sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet
Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 11 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Kostja töövõimetuspension on 196 eurot. Sissetuleku osa, mida ei või arestida ning mis peab jääma kostjale on 139 eurot. Seega on võimalik kostja varandusliku seisu ja töövõimet arvestades, välja mõista elatis 90 eurot. 11. Kohus mõistab elatise välja hagi kohtusse esitamisest. Seadus võimaldab elatist aasta tagasiulatuvalt välja mõista, kuid kohus nõustub kostjaga, et elatise väljamõistmisel aasta tagasiulatuvalt jääks kostja raskesse materiaalsesse olukorda ning ei võimaldaks kostjal isegi jooksvalt elatist maksta. 12. Kohus märgib, et vanema materiaalse olukorra muutmisel on võimalik elatise suurust alati muuta. Menetluskulude jaotus 13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.